TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-343 Otsuse kuupäev 23. veebruar 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Pavel Ridnõi kaebus Tartu Vangla kohustamisek

) ei viita võimalusele kohaldada AvTS sätteid. Kaebaja õigust saada tema kohta kogutud andmeid käsitleb kohus allpool. 14. Isiku õigusi isikuandmete töötlemisel reguleerivad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning

. Kohtu hinnangul tuleb praeguses asjas kohaldada

sätteid. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 2 lg 2 punkti d alusel ei kohaldata seda määrust muuhulgas juhul, kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. Sellise juhtumiga ongi tegemist. Vaidlusalused andmed on kogutud kriminaalmenetluses. Seda ei muuda asjaolu, et kriminaalmenetlus on praeguseks lõppenud. Andmed on nende säilitamise staadiumis ning see kujutab endast samuti andmete töötlemist.

§ 1

lg 1 p 2 kohaselt reguleerib see seadus füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuste täideviimisel. 15.

§ 13

lg 1 sätestab, et selles seaduses kasutatakse termineid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 4 ja artikli 9 lõike 1 tähenduses. Viidatud määruse art 4 p 1 kohaselt on „isikuandmed” igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti”) kohta.

§ 24

lg 1 ütleb, et andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, et tema isikuandmeid töödeldakse. Sama sätte p 1 kohaselt peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil talle teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed. 16. Kohtu hinnangul on vastustajal

§ 24

lg 1 p 1 alusel kohustus teha kaebajale teatavaks kriminaaltoimikus olevad kaebaja kohta käivad isikuandmed. Kriminaalmenetlusega seotud isiku sellist õigust on tunnustatud kohtupraktikas. Näiteks kohtuasjas 3-16-2348 taotles kaebuse esitaja õigust tutvuda kriminaaltoimiku kõikide dokumentide ja muu teabega, mis puudutavad tema isikut või tema tegevust, ning kohus lõpptulemusena rahuldas kaebuse (Riigikohtu otsused 10.03.2016 (numbri all 3-3-1-84-15) ja 21.02.2019, Tartu Halduskohtu otsus 31.01.2022, viimati nimetatud lahend ei ole jõustunud). Kaebaja ei ole aga taotlenud tema kohta käivate isikuandmete talle teatavaks tegemist, vaid kriminaaltoimikust tervikuna koopia väljastamist. Need taotlused ei kattu. 17. Kohus möönab, et paljudes kriminaaltoimiku dokumentides on juttu kaebajast, kuid siiski mitte kõigis. Kaebajal kui andmesubjektil ei ole õigust tutvuda dokumentidega, mis tema kohta käivaid andmeid ei sisalda. Samuti ei tähenda andmete teatavaks tegemine tingimata dokumentidest koopiate tegemist.

§ 24

lg 1 p 1 sätestab vastutava töötleja kohustuse teha andmed teatavaks, kuid see ei pruugi 5 tingimata toimuda koopiate andmise vormis. Kaebaja esitatud 02.10.2020.a vastuse (tl 10) põhjal on samal seisukohal ka Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitse Inspektsioon selgitas kaebajale, et

alusel ei pea vastustaja kaebajale koopiaid väljastama ning õigus saada koopiaid on kaebajal vaid AvTS alusel. Kohus näitas eespool, et AvTS alusel kaebaja taotlust rahuldada ei saa. Seega oli vastutajal küll võimalus anda andmed kaebajale koopiatena, kuid ei olnud kohustust seda teha. Kohtu hinnangul võib andmesubjektile koopiate andmise kohustuse puudumine olukorras, kus andmed pärinevad süüteomenetlusest, olla seadusandja teadlik valik. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 15 lg 3 näeb ette andmesubjekti õiguse saada töödeldavate isikuandmete koopia. Samas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis reguleerib isikuandmete töötlemist süüteomenetluses ja on Eesti õigusesse üle võetud

kaudu, reguleerib seda teisiti. Direktiivi preambuli lg 43 ütleb, et isikul peab olema õigus tutvuda andmetega, mis on tema kohta kogutud, selle õiguse tagamiseks piisab, kui andmesubjektil on olemas arusaadaval kujul nimetatud andmete täielik kokkuvõte ning kokkuvõtte võib esitada töödeldavate isikuandmete koopiana. Süüteomenetluses kogutud andmete puhul ei ole koopia saamine seega andmesubjekti õigus, vaid võimalus. Viimati nimetatu ühildub kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätetega: kahtlustataval on õigus tutvuda toimikuga, kuid võimalus saada sellest koopiaid üksnes prokuratuuri loal (KrMS § 224 lg 1, 11 ja 10). 18. Kokkuvõttes ei saa kohus rahuldada kohustamisnõuet sellisena, nagu kaebaja selle esitas. Vastustajal ei ole AvTS ega

alusel kohustust väljastada kaebajale kriminaaltoimiku koopia tervikuna. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

1. Vastuseks poolte muudele väidetele selgitab kohus järgmist. 19.
2. Kaebuse rahuldamata jätmise tingis eelkõige see, et kaebaja nõudeks oli koopiate saamine kriminaaltoimikust tervikuna. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada taotlus uuesti nii, et ta taotleb kriminaaltoimikus sisalduvate tema kohta käivate andmete teatavaks tegemist sellises ulatuses, nagu see on võimalik. Kaebajal oleks mõistlik taotleda neid andmeid, mida ta tegelikult saada soovib. Kohtuasja materjalide põhjal huvitavad kaebajat eeskätt kannatanu ülekuulamistel kaebaja kohta esitatud andmed. 19.
3. Andmete väljastamist

alusel iseenesest ei takista see, et AvTS tähenduses on dokumendid juurdepääsupiiranguga. Enda kohta käivate isikuandmete taotlemisel kohalduvad erisättena

§ 24

lg 2 sätestatud piirangud.

§ 24

lg 2 lubab piirata teabe esitamist või keelduda selle väljastamisest muuhulgas juhul, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi (p 2) või ohustada avaliku korra kaitset (p 4). Vastustaja ei ole järginud oma 18.11.2020.a vaideotsuse juhist põhjendada iga dokumendi puhul, milliseid kolmanda isiku andmeid kaitstakse ja miks ei saa teavet väljastada seda osaliselt kinni kattes. Praeguses vaidluses ei ole sellel asjaolul tähtsust, kuna kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik eespool toodud põhjendustel. Kui kaebaja peaks esitama uue taotluse (vt otsuse punkti 19.1), siis saab vastustaja selle lahendamisel kaaluda iga taotletud dokumendi puhul ühelt poolt kaebaja õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega ning teiselt poolt dokumendist puudutatud muude isikute õigusi ja vangla julgeoleku tagamise vajadust (kui dokument sisaldab selle kohta andmeid). Eeltoodu põhjal saab vastustaja otsustada, kas kaebaja kui andmesubjekti kohta kogutud teave anda kaebajale täieliku koopiana, osaliselt kinni kaetud koopiana, kokkuvõtte / kirjeldusena või ei saa mõnes dokumendis sisalduvat kaebaja kohta kogutud teavet üldse väljastada. 19.3. Andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega ei välista see, kui ta on 6 samade andmetega varem juba tutvunud. Küll võib see arvesse tulla, kui kaalutakse kaebaja õigusi, muude isikute õigusi ja vajadust kaitsta avalikku korda. Andmesubjekti õigusi reguleerivate normide eesmärk on eelkõige see, et isik oleks tema kohta kogutud andmete olemasolust ja sisust teadlik. Kaebaja on toimikuga varem tutvunud ning andmete koosseis ei ole vahepeal muutunud. See tähendab, et kaebaja õiguste kaal võib olla vähenenud võrreldes olukorraga, kus kaebaja taotles andmete talle teatavaks tegemist esmakordselt. Andmesubjekti kaitsvate normide eesmärgiks ei ole see, et isik saaks teostada oma õigusi või esitada tõendeid teistes menetlustes. 19.4.

ei sisalda AvTS § 23 lg 2 punktiga 3 analoogset sätet, mis võimaldaks keelduda andmete väljastamisest suure töömahu tõttu. Taotluse lahendamisel

alusel on vastustajal otsuse punktis 19.2 kirjeldatud võimalused. Menetluskulud. Selgitused

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
2. Kriminaaltoimik tagastatakse vastustajale pärast otsuse jõustumist.
3. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 7