Obsah (8)

§ 152§ 43§ 151§ 121§ 45§ 104§ 108§ 253

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2547 Määruse kuupäev 14. märts 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Kersti Nüüdi ja Janek Nüüdi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 3. nov

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

1. Halduskohtu menetluses on kaebajate nõue PPA peadirektori
2. novembri
3. a käskkirja nr 1.1-1/117 tühistamiseks. Arvestades, et PPA peadirektor on
4. märtsi
5. a käskkirjaga nr 1.1-1/19 tunnistanud alates
6. märtsist 2022 kehtetuks PPA
7. novembri
8. a käskkirja nr 1.1-1/117 ehk vaidlusalune käskkiri ei ole enam kaebajatele õiguslikult siduv, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on eelnimetatud osas käesolevaks hetkeks saavutatud. Seega ei ole menetluse jätkamine PPA peadirektori
9. novembri
10. a käskkirja nr 1.1-1/117 tühistamise nõudes kaebajate õiguste kaitseks vajalik.
11. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebajad ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt

§ 152

lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb osaliselt lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. II 19.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 2 sätestatud asjaolud.

20. Kohus leiab, et K. Nüüdi keelamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole pärast kaebuse menetlusse võtmist aset leidnud sündmuste tõttu asjas tegemist ka keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.

1. K. Nüüd on halduskohtule esitanud nõude PPA keelamiseks anda välja käskkiri tema teenistusest vabastamiseks PPA peadirektori
2. novembri
3. a käskkirjas nr 1.1-1/117 toodud alustel.
4. Keelamiskaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse hindamisel tuleb lähtuda riigivastutuse seaduse § 5 lg-st 1 ja

§ 45lg-st 1 nende koostoimes.

Keelamiskaebuse võib nende sätete järgi esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on selgitanud, et

§ 45

lg 1 järgi on keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad esinema üheaegselt, järgmised: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem 3 õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse (RKHKo

1. juuni 2012, 3-3-1-84-11, p 21).
2. Kohtu hinnangul ei ole keelamiskaebuse esitamise puhul enam täidetud eeldus, mille kohaselt on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Kuivõrd PPA on teatanud
3. märtsil 2022 kohtule, et PPA peadirektori
4. märtsi
5. a käskkirjaga nr 1.1-1/19 on alates
6. märtsist 2022 tunnistanud kehtetuks PPA
7. novembri
8. a käskkiri nr 1.1-1/117 ning PPA on
9. veebruaril 2022 võtnud vastu otsuse, mille kohaselt vaidlustatud käskkirja p 7 ei rakendata, see tähendab, et PPA ei vabasta teenistujaid, kellel puudub kehtiv COVID tõend, pole praegusel juhul alust arvata, et PPA annab kaebaja õigusi riivava haldusakti. Seepärast leiab kohus, et K. Nüüdil puudub kaebeõigus keelamisnõude esitamiseks tulenevalt

§ 45lg-st 1.

24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. Nüüdi kaebuse keelamisnõudes läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III 25.

§ 104

lg 5 p-de 3 ja 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151

lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel, (p 3) ning kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel (p 4).

26. Mõlemad kaebajad on antud haldusasjas tasunud riigilõivu 30 eurot (15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja 15 eurot kaebuse esitamisel). 27.

§ 104

lg 1 järgi tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Vastavalt kaebuse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse § 60 lg-le 1 tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. 28. Võttes arvesse, et käesoleval juhul kuulub menetlus esitatud tühistamisnõudes lõpetamisele

§ 152lg 1 p 4 alusel, mille puhul tagastatakse asjas tasutud riigilõiv, kuid K.

Nüüdi kaebus keelamisnõudes jäeti läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 alusel, millele aga

§ 104

lg 5 p-st 3 tulenevalt riigilõivu tagastamist ette nähtud ei ole, leiab kohus, et J. Nüüdile tuleb tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ning K. Nüüdile tuleb tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv pooles ulatuses ehk 7,5 eurot. 29. Seega on eeltoodust tulenevalt kaebajatel õigus nõuda riigilõivu tagastamist, esitades selleks vastava avalduse koos andmetega, millisele arvele kaebaja riigilõivu tagastamist soovib. 30.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti.

§ 108

lg-st 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 31. Et kaebajad ei ole vastutajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning samamoodi ei ole vastustaja esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda. 4 32.

§ 253

lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega.

1. Et Tartu Ringkonnakohus kohaldas
2. jaanuari
3. a määrusega asjas esialgset õiguskaitset ning käesoleval juhul lõpetab kohus määrusega osaliselt asja menetluse ja osaliselt jätab K. Nüüdi kaebuse läbi vaatamata, tühistab halduskohus Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a määruse resolutsiooni p-dega 3 ja 4 kohaldatud esialgse õiguskaitse. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5