← Eesti

2-21-3789/61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3789 Tsiviilasi Y avaldus ühise hooldusõiguse ainuhooldusõiguse saamiseks lõpetamiseks ja Q hagi Y vastu elatise suurendamiseks Y avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y
  4. oktoobri 2021 apellatsioonkaebus Y
  5. oktoobri 2021 apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Y apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Y apellatsioonkaebuse hind 828 eurot Menetlusosalised ja nende Avaldaja/puudutatud isik: Y (isikukood XXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Erika Scholler Hageja I/puudutatud isik: Q (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli Kostja/avaldaja/puudutatud isik: XXXXXXXXXXX), lepinguline Nezgovorova Y esindaja (isikukood Anastasia Puudutatud isik Tallinna Linnavalitsus (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Puudutatud isik Tallinna Linnavalitsus (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) 1

(8)Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  1. Jätta rahuldamata Y taotlus ekspertiisi määramiseks ja tema vande all üle kuulamiseks.
  2. Jätta Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsus muutmata.
  5. Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
  7. Jätta Q riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  8. Y (avaldaja, ema) esitas
  9. märtsil 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada ema ja Y (isa) ühise hooldusõiguse Q (lapse) suhtes ning anda lapse ainuhooldusõigus emale. Avalduse asjaolude kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX tütar Q. Vanemate kooselu lõppes
  10. a sügisel. Isa lapse elus eriti ei osale. Umbes üks kord kuus võtab isa lapse enda juurde, kuid laps on isa juurest tulles stressis, sest isa ja tema elukaaslane tarvitavad alkoholi. Isa võib agressiivse käitumise tõttu olla lapsele ohtlik. Lapse kohtumised isaga võiks olla lapse ema või sotsiaaltöötaja juuresolekul, veendumaks selles, et lapse isa ei ole alkoholijoobes ega tarvitaks lapse juuresolekul alkoholi. Lapse ema ei ole kindel selles, et isa juures on tagatud kõik lapsele vajalikud tingimused selleks, et laps võiks viibida isa juures (eraldi magamiskoht, vajalik ruum mängimiseks ja õppimiseks).
  11. Q (hageja) esitas
  12. märtsil 2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja miinimumelatise alates
  13. aprillist 2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt maksab isa lapsele elatist 200 eurot kuus vastavalt
  14. oktoobri 2018 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-18-
  15. See elatise suurus ei vasta perekonnaseaduse §-s 101 lg 1 sätestatud suurusele. Laps kasvab ja tema vajadused on samuti suurenenud. Kostja vastuväited ja avaldus
  16. Lapse isa vaidles avaldusele vastu ning palus jätta rahuldamata ema nõude ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse ema ei ole soovinud asja lahendada kohtuväliselt. Lapse ema süüdistused isa suhtes on tõendamata. Lapse pikk eemalolek isast tekitab lapse võõrandumist isast. Lapse ema on 2
(8)avalduses kinnitanud, et vanematel puudub vaidlus ühise hooldusõiguse teostamisel. Seetõttu ei ole ainuhooldusõiguse emale andmine põhjendatud. Lapse isa vaidles elatise suurendamise hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Lapse isalt on välja mõistetud elatis 200 eurot kuus ning lapse isa on elatist korralikult tasunud, kuid Covid19 ja eriolukorra tõttu osutus teatud hetkel elatist tasumine raskeks. Alates
  1. juulist 2020 on kostja töötuna arvele võetud. Kostja ülalpidamisel on veel teine laps Z. Kostja taotleb PKS § 102 lg 2 kohaldamist ja elatise alla seaduses sätestatud määra vähendamist. Lapse igakuised kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega, mis on 60 eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud pangakonto väljavõtteid, mille alusel oleks võimalik hinnata lastele tehtavate kulutuste suurust.
  2. Lapse isa esitas avalduse, milles palus määrata lapsega suhtlemise korra, mille kohaselt tuleb isa lapsele lasteaeda või kooli järgi kahel korral kuus neljapäeval ning viib lapse tagasi koju laupäeval kell 20.
  3. Menetlusosaliste seisukohad
  4. Lapse ema ei nõustunud isa taotletud suhtluskorra määramisega. Lapse ema leidis, et laps ei peaks isa juures ööbima.
  5. Lapsele määratud esindaja ei toeta lapse ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, sest selleks eeldused puuduvad. Vanematel ei ole erimeelsusi hooldusõiguse teostamise osas. Lapsele määratud esindaja toetab isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramist.
  6. Tallinna Linnavalitsus (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) ei toeta lapse ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Linn toetab suhtluskorra määramist. Maakohtu otsus ja põhjendused
  7. Harju Maakohus jättis
  8. septembri
  9. a otsusega lapse ema avalduse rahuldamata. Maakohus rahuldas lapse isa avalduse osaliselt ja määras kindlaks isa suhtlemiskorra lapsega. Maakohus rahuldas elatise suurendamiseks esitatud hagi ja muutis Pärnu Maakohtu
  10. oktoobri 2018 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-18-119325 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates
  11. aprillist 2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
  12. Maakohus ei tuvastanud, et vanematel oleks erimeelsusi hooldusõiguse teostamisel lapsele olulistes asjades. Lapse isa on esitanud asjakohased põhjendused, miks ta seni ei ole hooldusõigust nõuetekohaselt täita saanud. Maakohus leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse teostamine on tulevikus reaalselt võimalik. Seetõttu jättis maakohus avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata.
  13. Järgmisena käsitles maakohus lapse isa suhtluskorra määramise avaldust. Maakohus märkis, et lapse isa vägivaldsus ja alkoholi kuritarvitamine ei ole tõendamist leidnud. Kohus ei ole tuvastanud, et isa ja lapse suhtlemine, sh ööbimisega, ei oleks lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut. Maakohus määras, et isa võtab paarisnädalate reedel lapse kodunt kell 18.00 ja viib lapse tagasi lapse elukohta pühapäeval kella 20.00-ks. 3
(8)
  1. Maakohus rahuldas elatise suurendamise nõude. Maakohus märkis, et miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja tõendama enda vajaduste suurust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja vajalikud kulud on väiksemad kui kahekordne miinimumelatise määr. Kostja ajutine töötus ei anna alust miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks, sest kohtu ette toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kostjal oleks töö leidmine vanuse, hariduse, kvalifikatsiooni, tervisliku seisundi vms põhjusel takistatud. Neil asjaoludel ei anna kostja varaline seisund PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatise vähendamiseks alust. Praegusel juhul ei ole toodud esile täiendavaid asjaolusid, mis võimaldaksid PKS § 102 lg 2 järgi arvestada riiklike peretoetustega miinimumelatise vähendamisel. Kostja on kohustatud teenima sissetulekut, et katta oma laste vajadused vähemalt miinimummääras. Lapse viibimine isa juures vaid neljal päeval kuus ei ole aluseks miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebused
  2. Lapse ema (avaldaja) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus määras suhtluskorra, mille kohaselt suhtleb laps isaga selliselt, et isa võtab paarisnädalatel reedel lapse kodunt kell 18.00 ja viib lapse tagasi lapse elukohta pühapäeval kella 20.00-ks. Lapse ema palub määrata selles osas uue suhtluskorra, mille kohaselt võtab isa lapse paarisnädalatel laupäeval kell 10.00 ja viib lapse tagasi lapse elukohta samal päeval kella 20.00ks. Menetluskulud palub lapse isa jätta lapse ema kanda. Ema hinnangul on maakohus ebapiisavalt kogunud tõendeid ning ei ole tuvastanud lapse isa käitumist puudutava asjaolu. See on vastuolus lapse parimate huvidega. Ema märgib, lapse isa viibib õhtusel ajal tihti alkoholijoobes ja tülitseb oma elukaaslasega. Lapse ema arvates võib see ohustada lapse psüühikat, arengut ja tervist. Kohus oleks pidanud tõendeid koguma. Isa võib ettearvamatu käitumise tõttu olla lapsele ohtlik. Kui laps on öösel isa juures, siis puudub emal võimalus veenduda, et lapsega on kõik korras. Samuti tõi lapse ema välja, et maakohus ei ole lapse isa elutingimusi analüüsinud, samuti seda, kas lapsel on isa juures koht, kus magada.
  3. Lapse isa (kostja) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas elatise suurendamise hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha eeltoodud osas uue otsuse, millega jätta elatise suurendamise hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Kostja leiab, et väljamõistetud elatise suurendamisel tuleb hagejal tõendada, mis ajast ning osas on tema vajadused kasvanud, kuid hageja ei ole seda tõendanud. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Maakohus ei ole hageja tavalist elulaadi tuvastanud. Kostja leiab, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, sh jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata. Maakohus jättis välja selgitamata, kui palju annab kostja hagejale elatist vahetult. Kostja on tuginenud sellele, et tema varaline seis ei võimalda anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras ja elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks võimeline kohtuotsust täitma. Osa lapse kuludest on kaetud riiklike toetustega. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps. Kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust hagiavalduses nõutud suuruses ning esineb PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus, mille alusel hageja ülalpidamiskohustust kostja ees vähendada. Juhul kui kostja peaks maksma hagejale elatist vastavalt hagile, jääks kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda ning osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. 4
(8)Vastused apellatsioonkaebustele
  1. Lapse ema vaidles lapse isa apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud lapse isa kanda.
  2. Lapse isa vaidleb lapse ema apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud lapse ema kanda.
  3. Lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ei toeta ema määruskaebust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks.
  5. Ringkonnakohus selgitab esmalt kohalduvat õigust ja kaebuste ulatust (I). Edasi käsitleb ringkonnakohus suhtluskorra määramisega seonduvaid küsimusi (II), seejärel elatise küsimust ning jaotab menetluskulud (III). I
  6. Kolleegium selgitab, et elatise nõue lahendatakse hagimenetluse sätete järgi ning avaldus suhtluskorra määramiseks hagita menetluse sätete järgi. Lisaks selgitab kolleegium, et elatise nõude lahendamisel kuulub kohaldamisele enne
  7. jaanuari 2022 jõustunud perekonnaseadus, sest maakohus tegi kohtuotsuse enne
  8. jaanuari 2022 (vt ka PKS § 2172 lg 1).
  9. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Selles osas ei ole menetlusosalised maakohtu otsust vaidlustanud. II
  10. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (Riigikohtu 09.11.
  11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21).
  12. Lapse ema vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu määratud suhtluskorra osas, milles maakohus määras, et isa võtab paarisnädalatel reedel lapse kell 18.00 ja viib lapse tagasi lapse elukohta pühapäeval kella 20.00-ks. Lapse ema ei nõustu sellega, et laps jääb isa juurde ööseks. Maakohus leidis, et lapse isa vägivaldsus ja alkoholi kuritarvitamine ei ole tõendamist leidnud. Maakohus hindas ka lapse isa karistusregistris olevaid andmeid, kus puudusid andmed alkoholi tarvitamisega seonduvate süütegude kohta. 5
(8)Lapse ema märkis ringkonnakohtule esitatud vastuses, et kohus võib määrata lapse isale ekspertiisi või lapse ema vande all ära kuulata. Lapse ema saab kinnitada seda, et lapse isal on alkoholisõltuvus. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud lapse isale ekspertiisi määramine ega lapse ema vande all ärakuulamine seoses võimaliku alkoholi tarvitamisega. Seetõttu jätab kolleegium need taotlused rahuldamata. Lapse ema on nõustunud sellega, et laps on isaga kella 20.00-ni. Lapse ema välja toodud asjaoludest ei nähtu, et lapse viibimine isa juures pärast kella 20.00 ei ole lapse huvidega kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja arengut ega asjaolusid, millest nähtuks, et isa võib lapse suhtes öisel ajal ohtlikult või ettearvamatult käituda. Mustamäe Linnaosa Valitsus on teostanud kodukülastuse lapse isa juurde aadressil XXX, Tallinn ning avaldanud, et kui laps on isa juures, siis ta jagab tuba isa uue elukaaslase samas vanuses tütrega. Tüdrukutest on saanud sõbrannad ja nad ootavad oma kohtumist väga. Tuba oli korras ja koos vajaliku sisustusega (kapp, mänguasjad, voodi, TV, kirjutuslaud). Nõmme Linnaosa Valitsus teostas kodukülastuse lapse isa elukohana registreeritud aadressile WWW, Tallinn, kus elab lapse vanaema. Lapse isa avaldas lastekaitsetöötajale, et ta elab XXX, Tallinn. Vanaema juures on olemas kaks lahtikäivat diivanit ja vanaema arvates saaks laps seal koos isaga ööbida. Eeltoodust nähtub, et isa juures XXX, Tallinn on lapsele tagatud vajalikud elamistingimused ja ka vanema juures on lapsel võimalik koos isaga ööbida. Eeltoodust tulenevalt ei esine alust maakohtu määratud suhtluskorra tühistamiseks ja lapse ema apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. III
  1. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et hageja ei ole elatise suurendamise vajadust tõendanud, sh seda, mis ajast ning mis osas on tema vajadused kasvanud. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Pärnu Maakohtu
  2. oktoobri 2018 määrusega (maksekäsk) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates
  3. septembrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduses on hageja mh tuginenud sellele, et väljamõistetud elatise suurus ei vasta PKS § 101 lg-s 1 sätestatud suurusele, mistõttu palub hageja elatise välja mõista seaduses sätestatud miinimummsuuruses. Kolleegium selgitab, et maakohtu otsuse ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mistõttu annab lisaks lapse vajaduste või vanema(te) varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused (RKTKo asjas nr 3-2-1-24-15, p 12). Seetõttu võis hageja pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kolleegium märgib, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei olnud vaja tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. 6
(8)
  1. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et osa lapse kuludest on kaetud riiklike toetustega. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole toodud esile täiendavaid asjaolusid, mis võimaldaksid PKS § 102 lg 2 järgi arvestada riiklike peretoetustega miinimumelatise vähendamisel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Kolleegium selgitab, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt nt RKTKo asjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kostja ei ole tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad.
  2. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus jättis välja selgitamata, kui palju annab kostja hagejale elatist vahetult. Samuti tugineb kostja sellele, et esineb alus PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks ja elatise alla seaduses sätestatud määra vähendamiseks. Kostja on töötu ja tema ülalpidamisel on ka teine laps, kes satuks ebavõrdsesse olukorda ning osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja tõi ka välja, et ta vigastas oma kätt. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (vt ka RKTKo asjas nr 32-1-160-12, p 17 ja seal viidatud varasemad lahendid). Ringkonnakohus määras kostjale tähtaja selgitamaks ja tõendamaks, milline on kostja haridus ja kvalifikatsioon ning millistel töökohtadel on ta varem töötanud ja kui suurt töötasu saanud. Kostja oma varasema töötasu kohta kohtule tõendeid ei esitanud. Kolleegium leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps praeguses asjas. Seetõttu ei esine alust elatise vähendamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et asjaolu, et hageja on töötu, ei anna alust elatise vähendamiseks. Vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt nt RKTKo asjas nr 2-16-100215, p 20). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida. Kostja on ringkonnakohtule avaldanud, et ta tegeleb ka oma äri käivitamisega. Kostjal ei ole puuduvat töövõimet tuvastatud. Seoses lapse kulude kandmise osas avaldas kostja ringkonnakohtule, et ta käib lapsega kohvikutes, on kinkinud lapsele ripatsi ning ostab mänguasju. Kolleegium märgib, et nende kulude puhul ei ole tegemist lapse esmavajaduste rahuldamiseks tehtud kuludega. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub, et kostja teeb lapse vajaduste rahuldamiseks igakuiselt kulutusi. 7
(8)Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 26. Ringkonnakohus jätab menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 164 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 viimase lause alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.