lg 11, § 179 lg 11, § 145 lg 2, 141 lg 2 p 1, 6 ja § 121 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristusena 10 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Ruslan Gabruse eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti Ruslan Gabruse kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.07.2017 ja lõppeb 20.03.2024. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Ruslan Gabruse tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Ruslan Gabruse tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör, tuues välja süüdimõistetu isiku ja kuritegude sooritamise asjaolud, leidis, et Ruslan Gabrust ei peaks vabastama tingimisi enne tähtaega. Ruslan Gabrus avaldas kohtuistungil, et läheb vabanemise korral elama Tallinnasse vanemate juurde. Vanemad on juba kõrges eas ja süüdimõistetu jaoks on oluline neile tõestada, et ta on muutunud. Lastest kavatseb Ruslan Gabrus eemale hoida, see teema on tema jaoks tabu. Süüdimõistetu kinnitas, et ta tunnistab oma süüd täielikult ning ei soovi enam elada vanaviisi. Ta on juba üle 50 ja tahab elada nagu normaalne inimene. Kaitsja leidis, et karistus on Ruslan Gabruse puhul oma eesmärgi saavutanud, mida näitab juba süü tunnistamine, mida kinnipeetav varem ei teinud. Uue süüteo toimepanemise riski vähendaksid kontrollnõuetele ja mitmetele lisakohustustele allumine. Kaitsja tõi välja, et Ruslan Gabrus on haige, kuid on valmis tegelema raviga. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ruslan Gabrus temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ruslan Gabrus omab ühte kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta teist korda. Käesolevat karistust kannab ta lapseealiste suhtes toime pandud seksuaal- ja vägivallakuritegude eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud puudulik probleemilahendusoskus, vaimse tervise probleemid ja seksuaalne motiiv. 2 Varasemalt on kohus jätnud Ruslan Gabruse vangistusest enne tähtaega vabastamata eelkõige tema isiku ja suhtumise ning kuritegude toimepanemise asjaolude tõttu. Nimetatud kaalutlused on asjakohased ka praegu. Kuritegude, mille eest süüdimõistetu karistust kannab, toimepanemise asjaolud on väga rasked. Ruslan Gabrus vägistas, ahvatles seksuaalselt ja pani toime muid sugulise iseloomuga tegusid 8-11-aastaste tüdrukute suhtes. Lisaks sellele Ruslan Gabrus kehaliselt väärkohtles 9aastast tüdrukut ning hoidis oma arvutis foto- ja videofaile lapspornoga. Seega on Ruslan Gabrusel ilmselgelt väga suur seksuaalne huvi lapseealiste tüdrukute vastu ning ta on seda huvi rahuldanud erinevatel viisidel ja erinevaid kannatanuid ära kasutades. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Ruslan Gabrusel ka diagnoositud seksuaalsuunitluse häire. Järelikult tuleneb ainuüksi Ruslan Gabruse isikust suur oht uute kuritegude toimepanemiseks, kusjuures oleksid eriti ohustatud lapsed. Ruslan Gabruse poolt kohtuistungil antud kinnitus, et ta praeguseks oma süüd täielikult tunnistab, ja lubadus edaspidi lastest eemale hoida on kahjuks paljasõnalised. Ka varasemalt on ta osaliselt süüd tunnistanud, kuid osaliselt pannud vastuse ka lapseealistele ohvritele, väites, et nad on teda provotseerinud. Puuduvad asjaolud, mis viitaks, et süüdimõistetu mõtteviisis on tõepoolest suured muutused aset leidnud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt motiveeriksid Ruslan Gabrust õiguskuulekalt käituma tema vanemad, kuid samas ei ole soov end vanematele tõestada teda varem kuritegude toimepanemisest kõrvale hoidnud. Ka väide, et ta on nüüd üle 50 aasta vana ja võiks elada normaalsel viisil, ei ole tõsiseltvõetav. Kuritegude toimepanemise ajal oli Ruslan Gabrus juba 40ndate keskpaigas, s.o väljakujunenud väärtushinnangutega täiskasvanud inimene, kelle puhul ei saa rääkida elukogenematusest või noorusea uljusest. Ei ole tõenäoline, et vaid mõne aastaga on keskealine meesterahvas vaimselt oluliselt küpsenud ja oma mõttemaailma täielikult ümber kujundanud. Kohus võtab arvesse Ruslan Gabruse korralikku käitumist vangistuses. Ta on osalenud tööhõives ja riigikeele õppes ning läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ametnikega suhtlemisel probleeme esinenud ei ole. Kuigi kõik eeltoodu on positiivne, siis arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude iseloomu, ei ole see ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Ruslan Gabruse spetsiifiline huvi on alaealised tüdrukud. Korrektsest käitumisest range järelevalve tingimustes, kus pealegi puuduvad võimalused lastega suhtlemiseks, ei saa järeldada, et ta vabaduses uusi kuritegusid toime ei paneks. Positiivse asjaoluna tuleb arvestada Ruslan Gabruse häid vabanemisjärgseid elutingimusi. Tal on olemas kindel elukoht Tallinnas ning vanemate toetus. Samas on tal head suhted vanematega olnud ka varasemalt, mis ei ole kuritegusid ära hoidnud. Oma eelmises elukohas on Ruslan Gabrus seksuaalselt kuritarvitanud oma tütart. Järelikult ei ole perekonna toetus ega kindla elukoha olemasolu sellisteks asjaoludeks, mis võiksid isiku õiguskuulekat käitumist tagada. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.01.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna Ruslan Gabrus on pannud toime väga raskeid süütegusid alaealiste vastu, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt 3 kaalutletud ja põhjendatud. Eeltoodust nähtuvalt ei esine Ruslan Gabruse puhul selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui laste suhtes esimese astme kuritegusid toime pannud isikut enne tähtaega vabastada. Menetluskulud Ruslan Gabruse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 24.01.2022. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Ruslan Gabruselt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.