Obsah (5)

§ 637§ 405§ 168§ 638§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-6686 Kohtuasi AS-i Tall

) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ alusel keelduda.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuivõrd hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 867,42 euro tasumist, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

17.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Maakohus on otsuses märkinud, et ta ei anna luba edasikaebamiseks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohus märgib, et TLS § 74 lg 2 järgi hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo nr 3-2-1-56-17, p 30) ning käesoleval juhul ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas, et kaskokindlustuse puudumine ei ole käesoleval juhul kostja vastutust piirav asjaolu. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
2. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramine käesoleval juhul apellatsioonkaebusest keeldumisel takistuseks ei ole (vt RKTKm nr 2-17-8667, p 11.1). Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (

§ 168lg 1).

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 20. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

21. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt) 4