← Eesti

1-20-9266/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. märts 2022 Kriminaalasja number 1-20-9266 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
  2. veebruari
  3. a määrus Eero Tuulele Tartu Maakohtu
  4. jaanuari 2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise kohta Määruslaebuse esitaja Eero Tuule (isikukood 38910302715) kaitsja määratud korras vandeadvokaadi abi Aivar Kello Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tartu Maakohtu
  6. veebruari
  7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldama.
  8. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Eero Tuulele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32.40 eurot, sealhulgas käibemaks 5.40 eurot.
  9. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eero Tuulelt Eesti Vabariigi kasuks välja 32.40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  10. Eero Tuule tunnistati Tartu Maakohtu
  11. jaanuari 2021 otsusega süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega. Arvates eelvangistuse karistusaja hulka, mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. See jäeti KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui E. Tuule ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati E. Tuulet alates kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Katseaeg algas kohtuotsuse kuulutamisest (
  12. jaanuarist 2021) ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamise algus kohtuotsuse jõustumisest (
  13. jaanuarist 2021).
  15. septembril
  16. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata E. Tuule karistus täitmisele. E. Tuulele heideti ette mitmete käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisi.
  17. Tartu Maakohtu
  18. oktoobri
  19. a määrusega pöörati Tartu Maakohtu
  20. jaanuari
  21. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Vangistus asendati üldkasuliku tööga 147 h. Kohus tuvastas, et E. Tuule rikkus 7 korral registreerimiskohustust. Samuti viibis ta 11.
  22. augustini 2021 Soomes, ehkki kriminaalhooldusametniku luba tal selleks puudus. Lisaks tuvastas kohus, et E. Tuule lahkus
  23. a augustikuu keskel kohtu määratud elukohast ja elas Rae vallas, ehkki tal puudus kriminaalhooldusametniku eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning elukoha vahetamiseks. Tartu Maakohtu
  24. oktoobri 2021 määrus jõustus
  25. oktoobril
  28. jaanuaril 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond uue erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata E. Tuule karistus täitmisele. E. Tuule rikkus
  29. ja
  30. jaanuaril 2022 registreerimiskohustust, ei viibinud oma elukohas ja lahkus ilma ametniku eelneva loata elukohast Eesti piires kauemaks kui 15 päevaks, ei esitanud oma viibimiskoha õigusliku kuuluvuse kohta dokumente ega ole alustanud üldkasuliku töö tundide tegemisega.
  31. veebruaril 2022 esitas kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande lisa. Selle kohaselt on E. Tuule toime pannud järgmised rikkumised: ei ilmunud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tundi
  32. jaanuaril 2022 ja registreerimisele
  33. veebruaril 2022 ega ka samal päeval toimuma pidanud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ teise tundi, mistõttu on ta programmist välja arvatud.
  34. Tartu Maakohtu
  35. veebruari
  36. a määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne. Pöörati täitmisele E. Tuulele Tartu Maakohtu
  37. jaanuari
  38. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 27 päeva vangistustust.
  39. Kohus tuvastas, et E. Tuule ei ilmunud teadlikult ja mõjuva põhjuseta registreerimisele
  40. ja
  41. jaanuaril ning
  42. veebruaril 2022, rikkudes KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Tema enda kinnitusel oli ta teadlik registreerimisaegadest. Süüdlase põhjendusi (sõrme sidumine, unustamine ja bussisõiduaegade mittesobimine) ei lugenud kohus arvestatavaks. Süüdimõistetu peab oma elu selliselt korraldama, et kriminaalhoolduse ajal saaksid kõik kohustused õigel ajal ja korrektselt täidetud. E. Tuule pole esitanud tõendeid, et registreerimisele ilmumist takistas
  43. jaanuaril 2022 tervislik seisund. Haigusloost nähtuvalt eemaldati
  44. jaanuaril 2022 E. Tuulel niidid ning teda teaviti, et järelkontrolli ta ei vaja. Seega ei saanud olla niitide eemaldamine takistavaks asjaoluks ilmuda järgmisel päeval ametniku vastuvõtule. Süüdimõistetu väitel takistas
  45. jaanuaril 2022 registreerimisele ilmumist kas unustamine või sobiva bussisõiduaja puudumine, mis aga ei õigusta registreerimisele mitteilmumist. E. Tuule pole millegagi tõendanud väidet, et registreerimisele ilmumist takistas
  46. veebruaril 2022 haigestumine. 2
  47. Kohtuotsuse kohaselt peab E. Tuule elama XXX. Kriminaalhooldusametniku väitel (ja seda kinnitas E. Tuule ka istungil) elab ta alates
  48. a augustist valdavalt Tallinnas. Elukohast lahkumiseks ja elukoha vahetamiseks E. Tuulel käesoleva ajani kriminaalhooldusametniku luba ei ole. E. Tuule on avaldanud soovi vahetada elukohta ning jätkata kriminaalhooldusega Tallinnas. Ta pole aga esitanud kriminaalhooldusametnikule andmeid ja tõendeid, et tal oleks õiguslik alus kasutada eluruumi aadressil XXX. Kriminaalhooldusametniku väitel teostasid
  49. septembril 2021 PPA esindajad järelkontrolli antud viibimiskohta. Edastatud info kohaselt ei ole tegemist tavapärase elamuga (ehitatud konteinertüüpi suvilast), antud kohas täpne aadress puudub ja see asub Ruukki esinduse kõrval võsas.
  50. jaanuari 2022 kinnisturaamatu väljavõtte kohaselt on tegemist ärimaaga,
  51. aastast alates on omanik XXX OÜ (registrikood xxxxxx). Tegemist ei ole E. Tuulele kuuluva elamispinnaga. Seega on põhjendatud kriminaalhooldusametniku nõue, et süüdimõistetu tõendaks eluruumi kasutamise õiguslikku alust. Kriminaalhoolduse Tallinna üleviimist on takistanud eelkõige kriminaalhooldusaluse enda tegevusetus. Tal puudub alus lahkuda kohtuotsuses määratud elukohast. E. Tuule pidi kohtuotsusest lugedes olema teadlik, et elukohast lahkumiseks rohkem kui 15 päevaks ja elukoha vahetamiseks tuleb küsida luba kriminaalhooldusametnikult. Sama rikkumine oli ka eelmise erakorralise ettekande aluseks. Väide, et XXX talus pole võimalik talviti elada, ei õigusta käitumiskontrolli nõuete täitmata jätmist. Aadressi nimetas E. Tuule oma alalise elukohana kohtuotsuse tegemisel. Arvestades kohtuotsuse tegemise aega (jaanuar 2021) ja katseaja pikkust (1 aasta), pidi ta seega arvestama, et sellel aadressil tuleb elada ka talvisel ajal. Seega rikkus E. Tuule KarS § 75 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud kohustusi.
  52. Kohus tuvastas, et E. Tuule rikkus sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Ta ei ilmunud „Eluviisitreeningu“ tundi
  53. jaanuaril ja ka
  54. veebruaril
  55. Süüdlane rääkis istungil, et oli esimesel korral haige, teisel viibis tööl. Kohus ei lugenud tõendatuks
  56. veebruari haigust. Tööl viibimine ei ole mõjuv põhjus kriminaalhooldusega seotud nõuete täitmata jätmiseks. Kahte programmitundi mitteilmumise tõttu tuli E. Tuule programmist välja arvata. Ta rikkus tahtlikult ja mõjuva põhjuseta KarS §-s 75 lg 2 p 8 sätestatud sotsiaalprogrammis osalemise kohustust.
  57. Üldkasuliku töö tundide tegemisega mittealustamist kohus rikkumisena ei arvestanud. Üldkasuliku töö tegemist takistas mitme kuu vältel süüdlase tervislik seisund. SA PERH haigusloo väljavõtte kohaselt vajas E. Tuule sõrme traumaatilise vigastuse tõttu amputatsiooni (kokku kaks operatsiooni, viimane
  58. detsembril 2021). Veel 2022 aasta jaanuaris käis ta sidumistel ja niite eemaldamas. AS Ida-Tallinna Keskhaigla haigusjuhtumi väljavõte (tl 97) tõendab, et 2021 oktoobris oli E. Tuulel käeluumurd. Alates 2022 jaanuari keskpaigast ei olnud E. Tuulel tervislikust seisundist tulenevaid takistusi üldkasulikku tööd teha. Üldkasuliku töö konkreetseid ajakavasid pole talle aga siiani tehtud, mh takistas seda korduvalt registreerimisele mitteilmumine. Seega on ennatlik rääkida üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisest.
  59. E. Tuulele määrati Tartu Maakohtu
  60. jaanuari 2021 otsusega lisakohustusena pöörduda alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida esmase hindamise teenus. Selle kohustuse täitmine iseloomustab süüdlast positiivselt nagu ka asjaolu, et puuduvale töövõimele vaatamata on ta enda väitel tööl (töötab AS-is Selver klienditeenindajana).
  61. Kohus leidis, et E. Tuule karistus tuleb täitmisele pöörata seoses korduvate käitumiskontolli nõuete rikkumisega. Vaatamata antud võimalusele kanda karistust vabaduses ei ole E. Tuule senini mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatut täitmise vajadust ning on suhtunud käitumiskontrolli nõuetesse ükskõikselt. Tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse 3 rikkumisega, vaid korduvate rikkumistega, mis on jätkunud ka peale eelmise kohtumääruse tegemist. Kuigi esineb ka isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, on rikkumiste rohkust arvestades peale vangistuse reaalselt täitmisele pööramise praeguseks ajaks ammendunud muud KarS §-s 69 lg 6 sätestatud võimalused rikkumistele reageerimiseks.
  62. Määruskaebuses palub kaitsja vaidlustatava määruse tühistada ja mitte pöörata E. Tuulele Tartu Maakohtu
  63. jaanuari
  64. a otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa täitmisele.
  65. E. Tuulel on Tallinnas elukoht ning kriminaalhooldaja poolt vaatamata taotlusele kriminaalhoolduse üleviimata jätmine on jonn. E. Tuulel on raske vaimne puue, mis takistab tal mõnedest asjadest arusaamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  66. Kaitsja ei vaidlusta, et E. Tuule on erakorralises ettekandes toodud ja maakohtu poolt tuvastatud rikkumised toime pannud. Küll aga palutakse arvestada E. Tuule raske vaimse puudega ning kriminaalhooldaja tegevusega.
  67. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  68. juuni
  69. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
  70. Ringkonnakohtu hinnangul olid E. Tuule rikkumised tahtlikud ja näitavad tema tahet kohtuotsusega määratud kohustustest kõrvale hoiduda. Kaitsja on E. Tuule „mõningatest asjaoludest mittearusaamist“ põhjendanud vaid oma arvamusega. Millel selline arvamine põhineb, ei ole määruskaebuses avatud. Samas ei ole kohtuistungil ühelgi juhul (ei kriminaalasja ega kriminaalhoolduse käigus tekkinud küsimuste lahendamisel) tekkinud küsimust E. Tuule arusaamisvõime osas. Kriminaalasja toimikus olevast õiendist (
  71. oktoober 2020) ei nähtu, et isik oleks pöördunud psühhiaatrite poole, et talle oleks määratud psühhiaatriline diagnoos või vastavad ravimid (tl 27).
  72. oktoobril 2021, kui esimest korda arutati E. Tuule erakorralist ettekannet, kinnitas ta kriminaalhooldusosakonna esindajale vastates, et viimane seletas talle väga hästi ja täpselt õigusi ning kohustusi käitumiskontrolli ajal silmast silma. E. Tuule kinnitusel selgitati talle kõik punktid ükshaaval läbi, ta sai nendest aru ja pani allkirja tutvumise kohta. Ühtlasi kinnitas ta rikkumiste toimepanemist ja vabandas (tl 75). Ka hilisemast menetlusest ei jää ringkonnakohtule kahtlust, et tegelikult E. Tuule mõistab suurepäraselt, millised õigused ja kohustused tal kriminaalhooldusalusena on. Seetõttu loeb kohtukolleegium E. Tuule kaitsja vastavasisulise väite põhjendamatuks.
  73. Ühtlasi on maakohus põhjendanud, miks ta loeb rikkumiseks KarS § 75 lg 1 p-des 4 ja 5 järgi kriminaalhooldusametnikult eelneva loata elukohast lahkumise Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning elukoha vahetamise. Määrusest nähtuvalt ei ole E. Tuule nimetatud viibimiskoht tavapärane elamu vaid täpse aadressita võsas asuv konteinertüüpi suvilast ehitatud elamu, mille omanik on XXX OÜ. E. Tuule ei ole vaatamata korduvatele kriminaalhooldajale antud lubadustele suutnud esitada andmeid oma Tallinna viibimiskoha kohta (omandivorm, omaniku nõusolek, üürileping vmt), millest tulenevalt ei pidanud kriminaalhooldaja võimalikuks kriminaalhoolduse üleviimist (tl 85 pöördel). 4 Kriminaalhoolduse käigus tehtud kriminaalhooldusametniku toimingu ja otsustuse saab isik vaidlustada. Praegusel juhul ei ole kaitsja seda teinud, vaid üksnes taotlenud E. Tuule karistuse täitmisele pööramata jätmist.
  74. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määruse tühistamine määruskaebuses toodud põhjendustel põhjendatud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et korduvad käitumiskontrollinõuete rikkumised ka pärast uue võimaluse andmist kanda karistust vabaduses näitavad, et E. Tuule pole mõistnud käitumiskontrolli nõuete täitmise vajadust ning tema suhtumise ükskõiksust. Ka kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on katseaeg ebaõnnestunud, kuna kriminaalhoolduse distsiplineeriv mõju E. Tuulele puudub. Tegelikult puudub kriminaalhooldajal ülevaade, kus E. Tuule viibib, millega tegeleb ning kuidas kulgeb tema igapäevaelu. Isikuga sõlmitud kokkulepped ei kehti (tl 86 pöördel). Käitumiskontrolli kohaldamine on süüdlase suhtes kriminaalhoolduse läbiviimise eelduseks eesmärgiga aidata kontrollnõuete ja katseajaks pandavate kohustuste kaudu kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist (RKKK 1-09-14104/142 p 23). Kohtukolleegium leiab, et kui isik, kes ei osale aktiivselt enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga, on ta kriminaalhooldusele sobimatu ning muud meetmed tema mõjutamiseks asjakohased pole.
  75. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  76. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 30 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure riigi õigusabi tasu 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lgst 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  77. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel E. Tuule kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.