Obsah (10)
§ 423§ 663§ 657§ 654§ 3§ 368§ 171§ 174§ 696§ 427KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2808 Kohtuasi X hagi Q j
) § 423 lg 2 p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine kostja II poolt ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Kostja I taganes hageja ja kostja I vahelisest müügilepingust, mille pooleks kostja II ei olnud. Hageja ja kostja II vahel puuduvad lepingulised suhted. 4.2. Kostja I suhtes jäi hagi läbi vaatamata
§ 423lg 2 p 2 alusel tuvastushuvi puudumise tõttu.
Hagejal puudub ilma sooritusnõudeid esitamata tuvastushuvi hageja ja kostja I suhtes müügilepingu kehtivuse tuvastamiseks. Ilma sooritusnõueteta on ainetu tuvastada lepingust taganemise kehtivust, kui sellele ei järgne sooritust ostueesõigusega tekkinud lepingu täitmiseks ja vaidlusaluse kaasomandi osa üleandmiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 2
- Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 26.04.2021 määruse tühistamist ning asja saatmist tagasi samale maakohtule hagimenetluse jätkamiseks. 5.
- Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja II on kaasatud menetlusse, sest menetluse tulemus võib mõjutada kostja II õigusi ja kohustusi. Kostja II on esialgse sõlmitud müügilepingu pool, kellele kostja I võõrandas enda kaasomandi. 5.
- Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagi tuleb jätta kostja I suhtes läbi vaatamata tuvastushuvi puudumise tõttu ning hagejal puudub ilma asjas sooritusnõudeid esitamata tuvastushuvi hageja ja kostja I suhtes müügilepingu kehtivuse tuvastamiseks. Hageja eesmärgiks on võõrandada kogu kinnisasi, mitte ainult enda kaasomandi osa. Müügilepingu alusel omandatud teise kinnisasja kaasomandi osaga on võlaõiguslikult võimalik hagejal võõrandada kogu kinnisasja ning selle jaoks on vajalik kinnitus (tõend kohtuotsuse näol), et kostja I ja hageja vahel on kehtiv müügileping. 5.
- Asjakohatu on maakohtu seisukoht, justkui poleks hageja selgitanud, milles seisneb hagejale tekkida võiv kahju, mille aitaks ära hoida tuvastushagi esitamine. Kui hageja ei saa kinnisasja võõrandada või võõrandamisega alustada selle tõttu, et tehingu (taganemisavalduse) tühisus jääb tuvastamata, siis see tekitab hagejale varalise kahju vähemalt kaasomandi osa väärtusele vastavas ulatuses. 5.
- Maakohus on jätnud tähelepanuta, et tuvastushuvi õiguslik huvi seisneb ka ainuüksi selles, et hageja soovib selgust, kas leping kehtib või mitte ning seeläbi saada ka selgusele, millised õigused ja kohustused tal on. 5.
- Kostja I on hagi sisuliselt õigeks võtnud.
- Kostja I määruskaebusele ei vastanud. Kostja II palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb
§ 657
lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus
§-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja õiguste rikkumine kostja II poolt ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Kostja II ei ole vaidlusaluse müügilepingu pooleks, mille kehtivust hageja soovis taganemisavalduse tühisuse tuvastamise kaudu kindlaks teha. Järelikult ei oma hageja tuvastusnõue kostjaga II puutumust. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu määruse põhjendusi (
§ 654lg 6 koostoimes §-ga 659).
Hageja on toonud esile, et kohtumenetluse tulemus võib mõjutada kostja II õigusi ja kohustusi, kuid hageja hagiavaldus ei saa olla suunatud kostja II õiguste kaitsele ega mingisuguste teda puudutavate kohustuste tagamisele. Hageja saab kohtusse pöörduda üksnes oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (
§ 3lg 1).
Maakohus jättis hagi kostja II suhtes õigesti läbi vaatamata. 3 10. Seoses kostja I suhtes hagi läbi vaatamata jätmisega märgib ringkonnakohus järgmist.
§ 368
lg-st 1 tuleneb, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslik huvi on asjas sisulise otsuse tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas menetluse etapis, ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus (RKTKo) 3-2-1-136-11, p 26; 3-2-1-71-16, p 12). Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud eraldi välja tooma (põhistama). Kui tuvastushagiga ei ole soovitud eesmärki võimalik saavutada, on hagi perspektiivitu ja tuleb jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata.
- Hagiavalduse kohaselt taganes kostja I hageja ja kostja I vahelisest müügilepingust. Maakohus selgitas 03.03.2021 määruses hagejale, millised sooritusnõuded hagejal tuleb kostjate vastu esitada, kui hageja eesmärk on ostueesõiguse alusel tekkinud müügilepingu täitmine ning kaasomandi osa omandi üleandmine hagejale. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagejale piisavalt selgitanud, mida hagejal tulnuks teha selleks, et tema hagi saaks menetleda. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks osas, mis puudutab hagejal tuvastushuvi puudumist ja vajadust esitada kostjate vastu sooritusnõuded, kui hageja soovib müügilepingu täitmist. Muud eesmärki kui müügilepingu täitmine hagejal olla ei saa.
- Selleks, et hagejal oleks võimalik võlaõiguslikult kogu kinnistut võõrandada (nii enda kaasomandi osa kui ka varem kostjale I kuulunud kaasomandi osa), ei ole hagejal vajadust taotleda kohtult taganemisavalduse tühisuse tuvastamist. Kinnistut on võimalik võlaõiguslikult võõrandada ka olukorras, kus 1/2 mõttelise osa kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu kande järgi kostja II (võlaõigusseaduse § 12 lg 1). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on vaidlusaluse määruse p 8 viiendas lõikes ekslikult viidanud asjaõigusseaduse §-st 260 tulenevatele piirangutele ostueesõiguse üleandmisel, samuti sellele, nagu saaks või tuleks kolmandal isikul astuda ostjana hageja asemele kostjaga I sõlmitud müügilepingusse. Maakohtu sellised viited on ekslikud, sest
(1)hageja poolt ostueesõiguse teostamisega see õigus lõppes ja seetõttu ostueesõiguse üleandmise küsimust ei teki; ning
(2)kogu kinnistu võlaõiguslikuks võõrandamiseks ei tule kolmandast isikust ostjal astuda kostja I asemel hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingusse. Need kaks lepingut (asjaõigusleping 1/2 kinnistu mõttelise osa omandi üleandmiseks hageja ja kostja I vahel ning müügileping kogu kinnistu suhtes hageja ja kolmandast isikust ostja vahel) sõlmitakse eraldiseisvate lepingutena. Need maakohtu eksimused ei muuda siiski asjaolu, et hagejal puudub tuvastushuvi taganemisavalduse tühisuse tuvastamise vastu ning maakohus jättis hagi õigesti ka kostja I suhtes läbi vaatamata. Taganemisavalduse võimaliku tühisuse saab kohus tuvastada, kui hageja esitab kohtule müügilepingut puudutavad sooritusnõuded.
- Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, nagu poleks hageja selgitanud, milles seisneb hagejale tekkida võiv kahju, mida aitaks ära hoida siinses asjas esitatud tuvastushagi menetlemine. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtuga, et hageja esitatust ei ole võimalik järeldada, et hagejale võiks tekkida kahju, mida tuvastushagi menetlemine aitaks vältida. Hageja nimetatud võimalikku kahju ei saa võrdsustada kaasomandi või terve kinnistu müügiväärtusega, sest isegi kui hageja peaks võõrandama kogu kinnistu, tuleb hagejal arvestada, et tal tuleb kostjale I tasuda müügilepingus kokku lepitud 1/2 kinnistu mõttelise ostuhind ning see tuleb kinnistu müügihinnast maha arvata. Seega puudub hagejal tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi ka sel põhjusel. 4 Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et kinnistu võõrandamine ei ole hagejal ka praegu takistatud.
- Hageja väidab määruskaebuses ka seda, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja soovis saada selgust, kas leping kehtib või mitte ning seeläbi saada selgus, millised õigused ja kohustused hagejal on. Seda, kas müügileping hageja ja kostja I vahel kehtib, saab eelkõige selguda vastavaid sooritusnõudeid menetledes. Ainuüksi teadmine, et müügileping kehtib, ei anna hagejale midagi, kui ta müügilepingu täitmist ei nõua. Hageja tuvastushuvi müügilepingu kehtivuse vastu saab käia koos huviga müügileping täita. Sarnaselt on ka Riigikohus selgitanud, et hagejal ei ole üldjuhul iseseisvat tuvastushuvi nt lepingust taganemise õiguspärasuse (kehtivuse) tuvastamiseks, sest lepingust taganemise kui asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad lepingust taganemisest, sh lepingu tagasitäitmise nõue (RKTKo 3-2-1-71-16, p 12 teine lõik ja seal viidatud lahendid).
- Hageja on määruskaebuses tuginenud ka sellele, et kostja I on sisuliselt hagi õigeks võtnud, kuna pole esitanud selgesõnalisi vastuväiteid hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude kohta. Praegusel juhul jättis maakohus hageja hagiavalduse mõlema kostja suhtes läbi vaatamata. See, kas kostja I on või ei ole esitanud hagile vastuväiteid, ei oma tähtsust maakohtu määrusele hinnangu andmisel. Siiski juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kostja I on hagile oma vastuse 01.03.2021 esitanud, paludes hagi läbi vaatamata jätmist või rahuldamata jätmist.
- Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hagejal puudub tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise
§ 171lg 1 alusel hageja kanda.
tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud 18.
§ 174
lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 19.
§ 696
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kohtumääruse peale saab kaevata Riigikohtule
§ 427alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 5