1-20-1448/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-1448 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Vladimir Paki tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Paki (isikukood 39205132520) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Paki määruskaebus Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Vladimir Pakki 02.03.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-201448 KarS § 184 lg 1 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 02.04.
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse, võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 17.09.2019, s.o Vladimir Paki kahtlustatavana kinnipidamise. Kohtuotsus jõustus 03.03.
9. 1.
10. Tartu Maakohtu 28.05.
11. a määrusega jäeti Vladimir Pak vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 16.06.
13. Tartu Vangla esitas 01.12.2021 Tartu Maakohtule materjalid Vladimir Paki enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
14. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Vladimir Paki tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1
15. Tartu Maakohus jättis 14.02.
16. a määrusega Vladimir Paki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
17. Esmalt tuvastas maakohus, et Vladimir Paki puhul on formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, sh on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele (kinnipeetav andis nõusoleku vabatahtlikult alluda elektroonilisele valvele). Positiivne on see, et vabanemisel on Vladimir Pakil olemas töökoht OÜ-s Vaiton, mis kuulub tema isale, vabanemisfondis on 1752 eurot ja täitmata nõuded puuduvad. Lisaks on tal olemas toetavad lähedased, kellega suhted on head ning ta on avaldanud soovi liituda programmiga SÜTIK ja samuti pakutakse talle MTÜ Lunest poolt tugiisikuteenust. Samas leidis maakohus, et vabastamisel käitumiskontrollile allutamine erinevate lisakohustuste määramine ei pruugi olla piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. 3.
18. Maakohus märkis, et enne vangistust süüdimõistetu ei töötanud, tal puudus legaalne sissetulek, ning sõbra pakkumise peale hakkas käitlema narkootilisi aineid, mille eest ka praegu mh karistust kannab. Vladimir Pak tunnistas, et seda tegi ta majandusliku kasu saamiseks. Vangistuse jooksul on määrati süüdimõistetu majandustöödele ajavahemikul 20.10.2020 – 20.01.2021 ning 01.02.2021 – 30.04.2021, kuid on järjepidevalt töötamisest keeldunud, tuues põhjuseks seljavalu. Meditsiiniosakond ei ole aga leidnud töötamist välistavaid tervislikke probleeme. Seega ei ole kinnipeetav vangistuse ajal olnud motiveeritud vanglas töötama. Kohtuistungil väitis Vladimir Pak, et on nüüd järele mõelnud ning oleks valmis vanglas töötama, kuid koroonaviiruse tõttu ei ole tööd pakutud. Kinnipeetav on tunnistanud, et tal on kuritegeliku taustaga tuttavad, kellelt sai narkootikume ning sõber, kelle abiga hakkas tegelema narkootikumide käitlemisega. Seega kuulub Vladimir Paki tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad teda mõjutada kuritegusid toime panema. 3.
19. Kuritegude toimepanemise seisukohast on peamiseks mõjuteguriks olnud joovastite tarvitamine. Kinnipeetavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Pärast seda loobus ta kange alkoholi tarvitamisest ning soovib lähedaste eeskujul sellest üldse loobuda. Veel suuremaks probleemiks on olnud narkootikumide tarvitamine – psühhiaatri hinnangul on Vladimir paki puhul tegemist kokaiinisõltlasega. Süüdimõistetu on väitnud, et tarvitas enne vangistust kokaiini nädalavahetuseti, samas Tallinna Vanglas toimunud vestlusel inspektor-kontaktisikuga on kinnipeetav selgitanud, et tarvitas kokaiini iga päev. Lisaks kokaiinile on Vladimir Pak proovinud kanepit, ecstasyt ja amfetamiini. Meditsiiniosakonna informatsiooni kohaselt ei ole tal üledoose olnud, sõltuvusest vabanemiseks pole otsinud ega ravil viibinud. Varasemalt Tallinna Vanglas viibides on isik tunnistanud, et ei mõistnud varem narkoprobleemi tõsidust, kuid nüüd vanglas soovib sellega tegeleda. Tartu Vanglas on Vladimir Pak aga väitnud, et tunnistas Tallinna Vanglas sõltuvust, kuna soovis saada Tartu Vanglasse. Iseloomustuse kohaselt ei tunnista ta narkosõltuvust, kuid kohtuistungil jällegi leidis, et ta on narkomaan. Selline kord sõltuvust jaatav, siis jällegi eitav käitumine viitab Vladimir Paki manipuleerimisele ning maakohtu hinnangul võib istungil sõltuvuse tunnistamine olla kantud soovist ennetähtaegselt vanglast vabaneda. 3.
20. Vladimir Pak on vangistuses täitnud sõltuvusainepõhist töövihikut raskustega (tegemist oli heroiini töövihikuga, mitte kokaiini omaga), ning läbiviija hinnangul ta küll tunnistab kokaiini tarvitamist, kuid ei leia, et sellega oleks probleeme esinenud. Isik oli planeeritud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, kuid läbiviija puudumise tõttu seda läbi viidud ei ole. See asendati programmiga „Usk ja teadmine“, kuid ka selle programmi läbiviimine on katkestatud läbiviija haigestumise tõttu. Seega ühtegi sõltuvusprobleemi käsitlevat sotsiaalprogrammi ei ole kinnipeetav vangistuse jooksul läbinud, et sõltuvusteemasid süvitsi analüüsida. Maakohus leidis ka seda, et tugiisik ei ole piisav, et aidata Vladimir Pakil vabaduses narkootikumide 2 tarvitamisest loobuda. Ta on tarvitanud narkootikume pikemat aega, mistõttu võiks süüdimõistetu kaaluda võimalust pöörduda vabaduses sõltuvusvastasele ravile või rehabilitatsiooni. 3.
21. Maakohtu hinnangul on Vladimir Pakist tulenev uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Tartu Vanglas on kinnipeetav paigutatud alates 29.10.2021 eraldi lukustatud kambrisse, kuna talle ei sobinud uus kambrikaaslane, ähvardas visata valvurit veega ning kasutada uue kambrikaaslase suhtes füüsilist vägivalda. Lisaks nähtub vangla esitatud materjalidest, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. 05.03.2021 karistati kartserisse paigutamisega töökohustuse täitmisest keeldumise eest, lisaks on karistatud noomitusega isevalmistatud eseme valdamise ning allumatuse eest. Seega ei ole tema käitumine vangistuse jooksul olnud kaugeltki laitmatu. Kui süüdimõistetu ei suuda isegi vanglas range järelevalve tingimustes oma käitumist kehtivate normidega kooskõlla viia, siis seda ebatõenäolisem on, et ta suudaks seda teha vabaduses. Samuti selgub iseloomustusest, et Vladimir Pak pisendab toimepandud kuritegusid, mis näitab, et senine vangistus ei ole pannud kinnipeetavat mõistma oma kuritegude raskust ning ühiskonnaohtlikkust, mistõttu püsib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Lisaks on vangla välja toonud, et kuigi isik soovib muutuda, siis ei oska ta välja tuua, kuidas vajalikke muutusi ellu viia ning loobuda sõltuvusainete tarvitamisest ning kriminaalsest käitumisest. Määruskaebus
22. Tartu Maakohtu 14.02.
23. a määruse peale esitas määruskaebuse Vladimir Pak, kes palub anda temale võimalus vabaneda vanglast ennetähtaegselt ja elektroonilise valve alla. Vanglas oldud aja jooksul on ta teinud selgeks endale, et sõltuvus meelemürkidest oli tema põhiliseks probleemiks ja tagajärjed on olnud tema jaoks väga rasked (kaotas tüdruksõbra, tegi perele emotsionaalselt haiget). Vanglas olles nägi reaalseid tagajärgi oma ebaseaduslikule käitumisele, mis pani ta mõtlema, et on aeg oma elu ja suhtlusringkonda muuta ning elada kainet ja seadusekuulekat elu. Ta on alustanud programmide ja loengute läbimist, mis aitavad võidelda sõltuvusega. Vabaduses soovib seda jätkata. Vabanedes on tal elu- ja töökoht, võlgnevused puuduvad. Ta on tõsiselt motiveeritud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Vladimir Paki määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
25. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. aprilli
27. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
28. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust; samuti on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (allkirjastatud digitaalselt) 3