1-21-5726/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5726 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2022 määrus Janek Konevskihhi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janek Konevskihh 37411150013), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 06.09.2021 otsusega karistati Janek Konevskihhi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 10 kuu vangistusega ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti J. Konevskihhile liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 5 kuud 28 päeva vangistust, ja mõisteti J. Konevskihhile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o 11.07.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 09.12.
7. Viru Maakohtu 09.02.2022 määrusega jäeti J. Konevskihh ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu ning elektroonilise valve tingimused. 2.
8. Isikul on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ning korduvate kuritegude toimepanemine näitab negatiivset hoiakut ühiskonnas kehtivatesse normidesse. J. Konevskihh võib küll aru saada, et tema käitumine ei ole aktsepteeritav, kuid motivatsioon muutumiseks on vähene. Sellisele seisukohale annab aluse tema eelnev elukäik. 2.
9. J. Konevskihhi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava bioloogilised vanemad on surnud. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad kasuvanemad ja õed. Endise elukaaslasega on ühine laps. Suhted lähedastega on head. Samas ei saa jätta märkimata, et kinnipeetava paarisuhted on lühikese kestusega ja mitme elukaaslase suhtes on ta kasutanud füüsilist vägivalda. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalset mõtteviisi toetavaid isikuid ja kuritegude toimepanemine grupis viitab isiku mõjutatavusele. Seega tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima arvestades asjaoluga, et isik vabaneks samasse keskkonda, kus ta oli enne vangistust. 2.
10. Süüdimõistetul on garanteeritud töökoht ning ta on ka varasemalt selles ettevõttes töötanud. K-Raha andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 3084 eurot. Finantssurve võib avaldada negatiivset mõju kinnipeetava majanduslikule toimetulekule ja seetõttu võib tekkida oht uue kuriteo toimepanekuks arvestades seda, et isik on varem pannud toime vargusi majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2.
11. Maakohus nägi probleemi J. Konevskihh alkoholi tarvitamises. Vangla meditsiiniosakonna andmete järgi on ta alkoholi kuritarvitaja. Väidetavalt on talle korduvalt kutsutud kiirabi alkoholimürgituse tõttu. Lõviosa kuritegudest (sh vägivaldsed ja käesolev kuritegu) on toimepandud alkoholijoobes. Kinnipeetav saab küll aru, et alkoholi tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski, kuid motivatsioon muutuseks on vähene. Kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et tal ei ole probleeme alkoholiga ja ta suudab täita alkoholi tarvitamise keeldu. Arusaadavalt kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Alkoholi tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib ta naasta alkoholi kuritarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda ka uued kuriteod. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav ei tarvitanud enne vangistust narkootikume, kuigi on neid elus proovinud. 2.
12. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimise kohta iseloomustuses teave puudub. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Maakohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Ka hirm kinnipidamisasutusse sattuda J. Konevskihhi seaduskuulekusele mõjutanud ei ole. 2.
13. Individuaalses täitmiskavas on isikule veel ette nähtud mitmeid tegevusi (täpsemalt maakohtu määruses), milliste läbimine on oluline, et kinnipeetav saaks aru, et kuritegeliku käitumise tagajärjeks on alati karistus ning suudaks tulevikus hoiduda kuritegelikust käitumisest. Aga samuti ka, et ta teaks erinevaid võimalusi, kuidas konfliktsituatsioonis toime tulla, võtta vastu kaalutletud otsuseid ning probleeme lahendada ilma vägivallata. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 09.02.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Konevskihh, kes leiab, et maakohus ei ole kujundanud seisukohta mitte elektroonilise valve alla vabastamise osas, vaid tavalise tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas. Süüdimõistetu leiab, et varem ei ole vabastamise puhul kohaldatud tema suhtes elektroonilist valvet, mis on erinev enne tähtaega vabastamisest. J. Konevskihhile jääb arusaamatuks, et vangla meditsiiniosakonna järgi on ta alkoholi kuritarvitaja, et väidetavalt olla talle korduvalt kutsutud kiirabi alkoholi mürgituse tõttu. Süüdimõistetu toob välja, et ta ei tarbi vanglas alkoholi. Selle järgi, et on kutsutud kiirabi, ei saa järeldada, et isik oleks alkoholi tarvitaja. Elektrooniline valve on palju erinev tingimisi vangistusest. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks, mistõttu jääb see edutuks.
16. Maakohus on põhjalikult analüüsinud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, tuues välja nii süüdimõistetut positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et nende järelduste pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu suhtes oleks uute kuritegude toimepanemise oht viidud miinimumini ja J. Konevskihhi puhul oleks tegemist isikuga, kelle puhul maandaks uue kuriteo riske kriminaalhooldus ja seda ka elektroonilise valvega. Ringkonnakohus ei korda üle maakohtu põhistusi, vaid vastab süüdimõistetu argumentidele üksnes seoses alkoholist tuleneva riskiga ja elektroonilist valvet puudutavas osas.
17. Süüdimõistetu toob välja, et ta ei ole vangistuses alkoholi tarvitanud ja sellepärast ei ole talle ka kiirabi kutsutud. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu lihtsalt valesti aru saanud maakohtu põhistusest. Maakohus ei ole väitnud, et süüdimõistetu on vangistuses alkoholi tarbinud, vaid et J. Konevskihhil on olnud seoses alkoholiga suuri probleeme vabaduses. Nii tuleneb kinnipeetava iseloomustusest, et enne vangistust tarvitas ta regulaarselt alkoholi, viimati 11.07.
18. Vangla meditsiiniosakonna andmete järgi on alkoholi kuritarvitaja. Väidetavalt on kutsutud korduvalt kiirabi alkoholimürgituse tõttu. Suur osa kuritegudest on toimepandud alkoholijoobes. Joobes võib käituda agressiivselt ega suuda kontrollida oma emotsioone. Saab aru, et alkoholitarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski, kuid motivatsioon muutuseks on madal. Kiirabi ei ole kutsutud mitte vanglas alkoholi tarvitamise tõttu, vaid vabaduses toimunu osas. Seega ei lükka süüdimõistetu ümber märkimisväärset alkoholist tulenevat riski uuteks kuritegudeks.
19. Ringkonnakohus ei nõustu, et vangistusest tingimisi vabastamine ilma elektroonilise valveta erineks oluliselt elektroonilise valvega vabastamisest või tingimisi vangistusest. Elektroonilise valve seade küll teatud ulatuses piirab isiku liikumist, kuid ei takista näiteks alkoholi tarvitamist, mistõttu võib isik siiski muutuda ohtlikuks. Nii nähtub ka maakohtu põhistusest, et isik on tegusid toime pannud peamiselt alkoholijoobes ning muutunud seeläbi vägivaldseks. Lisaks elektroonilise valvega vabastamise puhul tuleb samuti jälgida kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi ja selles osas on maakohus põhjendatult kujundanud seisukoha, et J. Konevskihhi puhul praegu puudub edulootus selleks, et kriminaalhooldus mööduks edukalt. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus ei oleks arvestanud asjaolu, et isiku vabastamist arutatakse elektroonilise valve alla, mistõttu on maakohus käsitlenud ka elektroonilise valve kohaldamiseks eelduseid.
20. Lähtudes eeltoodust ning juhtindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 09.02.2022 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik Ingeri Tamm 3