) § 179 lg-s 2 nimetatud määrused. Lisaks, kaebaja oli kaebuses esitanud taotluse, et avaldatavates kohtulahendites asendataks füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärkidega. Ringkonnakohus avaldas määruse aga viisil, mis võimaldab tuvastada füüsiliseks isikuks olevat andmesubjekti. Määruse avaldamine juhatuse liikme tuvastamist võimaldavate andmetega kahjustab lubamatult tema eraelu, ühtlasi avaldatakse maksusaladus. Kahjulikud tagajärjed on juba saabunud, sest kohtulahendit kajastatakse meediaväljaandes. Andmesubjekti õiguste kaitseks ei ole enam piisav nimede asendamine tähemärkidega. 6. Ringkonnakohus lõpetas 10. novembril 2021 oma 8. novembri 2021. a määruse avaldamise Riigi Teatajas. 7. Ringkonnakohus jättis 11. novembri 2021. a määrusega kaebaja 10. novembri 2021. a taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et arvestades
lg-st 1 tulenevat põhimõtet, et asjas tehtav lõpplahend avalikustatakse, on
lg-s 2 sisalduvat viidet kaebusele mõistetud laiemalt kui üksnes
§-s 37 sätestatud tähenduses. Esialgse õiguskaitse küsimuses esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus on erimenetluse – esialgse õiguskaitse menetluse (
24 ptk) – lõpplahend. Lõpplahendid avalikustatakse
Lahendite avalikustamine aitab tagada põhiseaduslikke väärtusi, s.o kohtumenetluse avalikkust ja läbipaistvust, samuti kohtupraktika ühtsust. Eeltoodud kaalutlustel muutis Tallinna Ringkonnakohus
Ringkonnakohus märkis, et vaidlusalune määrus ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 9 lg-s 1 nimetatud eriliiki isikuandmeid ega muid andmeid, mille avaldamine võiks oluliselt kahjustada kaebaja juhatuse liikme eraelu puutumatust. Samuti ei ole seal käsitletud andmeid, mille puhul võiks olla tegemist kaebaja ärisaladusega ning mille teadmine annab konkurentidele kaebaja ees eelise. Kaebaja juhatuse liiget ei ole määruses nimeliselt välja toodud. Määruses on osutatud äriühingu nimele, mille põhjal on meediaväljaanne loonud seose kaebaja juhatuse liikmega. Maksuvaidlusi puudutavas kohtupraktikas on kohtulahendeid üldjuhul avaldatud, sh on avaldatud nendes sisalduvad juriidiliste isikute nimed. See on põhjendatav nende majanduskäibes osalemisega. Ka puudub juriidilistel isikutel eraelu kui kaitstav väärtus. Praegune vaidlus ei erine tavapärasest maksuvaidlusest. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohtulahendi või äriühingu nime avaldamine riivaks tema õigusi või juhatuse liikme eraelu puutumatust ebaproportsionaalselt. Kaebaja juhatuse liikme isiku vastu võib siiski esineda kõrgendatud ajakirjanduslik huvi, sest tegemist on avaliku elu tegelasega. Määruse avaldamine ja juhatuse liikme seostamine äriühinguga võib äratada negatiivset tähelepanu. Samas võib avaliku elu tegelaste puhul eeldada valmisolekut üldsuse kõrgendatud huviks nii nende isiku kui ka tööalase tegevuse vastu. Ringkonnakohus märkis määruse põhjendustes, et 8. novembri 2021. a määrust ei avaldata Riigi Teataja veebilehel enne 11. novembri 2021. a määruse jõustumist. 2
lg-s 3 toodud andmete avaldamata jätmiseks, mis võimaldavad kaebajat üheselt identifitseerida. Kaebaja on seisukohal, et
Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määrust selles sättes nimetatud ei ole. Ringkonnakohus on rikkunud kaalutlusõigust, jättes arvestamata, et kohtulahendi avaldamine riivab kaebaja seadusliku esindaja eraelu puutumatust ning kaebaja ja tema esindaja ettevõtlusvabadust (mh maksusaladust). Maksuvaidlus puudutab loometegevusest saadava tulu majandamist ja käsutamist. Selles osas ei täida kaebaja juhatuse liige avaliku elu funktsiooni. Kaebaja esitatud taotlustest pidi olema selgelt äratuntav kaebaja tahe käsitada vaidluse sisu ärisaladusena. Kaebaja majandustegevust võib oluliselt kahjustada detailsete andmete avaldamine poolelioleva maksuvaidluse kohta. Kohus ei kuulanud kaebajat enne määruse tegemist ära. Kaebaja ei ole loobunud oma varasemast
lg 3 alusel esitatud taotlusest.
lg 3 alusel esitatud taotluse saamisel ei ole kohtul kaalumisruumi, vaid varjunimestamine on kohtule kohustuslik. 9. Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata ning lugeda kaebaja väited tema juhatuse liikme lapsehoolduspuhkusel viibimise kohta üldtuntud asjaoluks, kuna kaebaja juhatuse liige on need asjaolud ise menetlusvälises allikas avaldanud. Vastustaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse määrused on menetlust lõpetavaks määruseks, mistõttu tuleb need ka
Vaidlusalune kohtulahend ei riivanud kaebaja seadusliku esindaja eraelu puutumatust. Ringkonnakohus ei avaldanud vaidlusaluses lahendis andmeid, mis ei olnud avalikkusele juba enne teada. Kaebaja juhatuse liikme isikuandmed on avalikult kättesaadavad e-äriregistris. Lisaks sellele on kaebaja juhatuse liige ise avalikkusega jaganud teavet, et töötas lapsehoolduspuhkuse ajal. Kohtulahendi avalikustamine ei riiva kaebaja ja tema juhatuse liikme ettevõtlusvabadust. Esialgse õiguskaitse määrus ei sisaldanud andmeid, mille puhul võiks tegu olla ärisaladusega. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et ettevõtja peab ärisaladuse määratluse teatud ulatuses formaliseerima, et hiljem oleks võimalik tõendada soovi mingit teavet ärisaladusena kaitsta. Kaebaja väitel takistab maksuvaidlus kaebaja juhatuse liikme tegevust meelelahutuse valdkonnas ning kaebaja majandustegevus sõltub koostööpartnerite usaldusest. Kui põhivaidluse raames jäetakse kaebus rahuldamata ja kaebaja nimi asendatakse tähemärkidega, siis ei olegi koostööpartneritel võimalik saada teada maksuhalduri nõuetest. Usaldust suurendavaks asjaoluks ei ole käitumine, kui ettevõtja varjab oma võimalikke probleeme koostööpartnerite eest. Vastustaja nõustub ringkonnakohtuga, et kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohtulahendi või äriühingu nime avaldamine riivaks kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse jätta ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a määrus avaldamata. Küll aga rikkus ringkonnakohus kohtumenetluse normi, kui jättis kaebuses sisaldunud
11. Kaebaja palus halduskohtule esitatud kaebuses asendada avaldatavates kohtulahendites füüsiliste isikute nimed ja juriidiliste isikute ärinimed tähemärkidega ning mitte avaldada muid
Ringkonnakohus jättis esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud 8. novembri 2021. a määruses kaebaja 3
Kaebaja hinnangul toob
Sisulist seisukohta see eksimus ei muuda, kuna lõige 2 ja lõige 4 nimetavad sama liiki määruseid.
lg 4 kohaselt avaldatakse jõustunud määrus, millega kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, arvutivõrgus vastavalt
§-le 175. Kuna
esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud jõustunud määruste avaldamist arvutivõrgus sõnaselgelt ei käsitle, on tegemist lüngaga, mille puhul tuleb analoogia korras juhinduda
Seda toetab ka põhiseaduse § 24 lg-test 3 ja 4 tulenev kohtumenetluse avalikkuse põhimõte, mis teenib ausa kohtupidamise huve ja kohtumenetluse läbipaistvuse eesmärki (vt ka RKPJKm nr 5-21-7/4, p 17). Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtavad määrused ei ole üksnes korralduslikud määrused, millega kohus juhib ja korraldab konkreetset menetlust. Seetõttu võib eeldada nende vastu avalikkuse huvi, mis omakorda aitab tagada õiglast kohtumenetlust (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid asjades Ryakib Biryukov vs. Venemaa, nr 14810/02, p 45; Malmberg jt vs. Venemaa, nr-d 23045/05, 21236/09, 17759/10, 48402/10, p 57). 13. Halduskohtumenetluses tuleb kohtulahendi avaldamisel menetlusosaliste andmete kohta kohaldada eeskätt
Menetlusosaliste andmete varjamisel avaldatavas kohtulahendis tuleb leida konkreetseid asjaolusid arvestades isiku õiguste ja kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte vahel kohane tasakaal. Kohtumenetluse avalikkuse tagamiseks tuleb kohtul eelistada lahendusi, kus andmete varjamise kaudu oleks isikute õigused tagatud ning samas oleks võimalik kohtulahend avaldada võimalikult suures ulatuses. 14. Kolleegiumi hinnangul asus ringkonnakohus õigesti seisukohale, et praegusel juhul ei olnud põhjendatud jätta 8. novembri 2021. a määrus avaldamata.
lg-s 4 on sätestatud, et kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust. 14.1. Nimetatud säte puudutab füüsilise isiku isikuandmete kaitset. Praegusel juhul esitas
lg 4 alusel taotluse juriidilisest isikust kaebaja oma seadusliku esindaja kui füüsilise isiku eraelu kaitseks. Kolleegiumi hinnangul oli sellises olukorras taotluse esitamine teise andmesubjekti õiguste kaitseks lubatav. Juriidiline isik kaitseb selliselt kaudselt ka enda huve. Isikutel peab olema võimalik kohtusse pöörduda, kartmata, et nende või nendega seotud isikute, nt seadusliku esindaja kaitset vajav teave saab avalikuks. Sellise kindlustunde puudumisel oleks kohtusse pöördumise õigust piirav toime (vt ka RKHKm 3-17-62/57, p 16). 4
15. Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus menetlusnorme, kui jättis lahendamata kaebaja
lg 3 alusel esitatud taotluse avaldatavas lahendis nimede varjamiseks.
lg 3 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Teine lause lisab, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. 15.1. Kaebaja 10. novembril 2021 esitatud taotluse sõnastusest võis järeldada, et ta soovib varem
novembri 2021. a määruse avaldamata jätmiseks. Selline kaebaja tahte tõlgendamine on siiski ekslik, kuna sellisel juhul võivad 5
lg 3 sõnastusest nähtub, et taotluse andmete varjamiseks avaldatavas kohtulahendis võib esitada ka juriidiline isik. Nimetatud säte kaitseb kohtukaebeõigust ning praegusel juhul ka ettevõtlusvabadust. Nagu kolleegium eelpool märkis, siis peab isikul olema võimalik kohtusse pöörduda, kartmata, et tema kaitset vajav teave saab avalikuks (vt p 14.1). Selliseks teabeks võivad olla ka kaebaja nimi või muud andmed, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida, samuti temaga seotud füüsiliste isikute andmed. Kui isik jätab seepärast kohtusse pöördumata, et ta ei soovi, et avalikkus saaks teada kasvõi ainuüksi faktist, et tal on kohtuvaidlus, oleks andmete varjamata jätmisel kohtusse pöördumise õigust piirav toime. 15.3. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et
lg 3 alusel taotluse esitamine muudab lahendi avaldamisel andmesubjekti varjunimestamise kohtule kohustuslikuks. Halduskohtumenetluses lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi, mille vastu on eelduslikult avalik huvi. Sellest tulenevalt on kohtul
lg 3 alusel andmesubjekti esitatud taotluse lahendamisel õigus avalikust huvist lähtuvalt jätta andmesubjekti taotlus andmete varjamiseks avaldatavas kohtulahendis ka rahuldamata. 15.4. Praeguses asjas ei nähtu sellist avalikku huvi, millest lähtuvalt peaks jätma kaebaja taotluse tema ärinime, füüsiliste isikute nimede või muude teda üheselt identifitseerida võimaldavate andmete varjamiseks, rahuldamata. Seega on ringkonnakohus kaebaja
lg 3 alusel esitatud taotluse lahendamata jätmisel eksinud ning rikkunud kohtumenetluse normi. 16. Kolleegium peab võimalikuks ise rikkumine kõrvaldada ning rahuldab kaebaja
Ringkonnakohtu
lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on menetluskulude jaotamine seotud põhiasja, s.o kaebuse kohta tehtava kohtu otsustusega. Kuna praegusel juhul lahendab kolleegium üksnes ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.