KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- märts 2022 Kohtuasja number 1-20-6168 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Sergei Novikovi (isikukood 37110232214) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- veebruari 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Sergei Novikov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Sergei Listov Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- septembri 2020 otsusega tunnistati Sergei Novikov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka S. Novikovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus S. Novikovile Viru Maakohtu
- veebruari 2020 otsusega mõistetud rahalise karistusega summas 940 eurot ning KarS § 64 lg 2 alusel jäeti rahaline karistus iseseisvale täitmisele. Vangistusest pöörati KarS § 74 lg 2 ja § 424 lg 4 p 1 alusel koheselt täitmisele 1 kuu. 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutati S. Novikov käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ning lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi. Lisaks kohustati S. Novikovi KarS § 75 lg 4 alusel registreerima end riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning tegema korrapäraselt alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse.
- Viru Maakohtu
- märtsi 2021 määrusega pöörati S. Novikovi vangistus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele, kuna S. Novikov rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja talle KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustusi. Vangistuse kandmisele asus S. Novikov
- aprillil 2021 ning karistusaeg lõppeb
- detsembril
- Viru Vangla esitas
- jaanuaril 2022 Viru Maakohtule materjalid S. Novikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ja prokuratuur toetavad S. Novikovi vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- veebruari 2022 määrusega S. Novikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Täidetud on formaalsed eeldused S. Novikovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vabastamise materiaalsed eeldused aga täidetud ei ole.
- S. Novikovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust: mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Varasem karistus tema puhul eesmärki ei täitnud. Viimase kuriteo eest mõistetud vangistus jäeti esmalt tingimisi kohaldamata, kuid pöörati täitmisele, kuna S. Novikov ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Korduv õigusvastane käitumine ja varasema käitumiskontrolli nõuete rikkumine näitab S. Novikovi veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes.
- S. Novikov ise oma probleeme alkoholiga ei tunnista ega leia, et alkohol soodustaks tema kuritegude toimepanemist. Seega on alkoholi tarvitamine jätkuvalt tema kuritegeliku käitumise soodusteguriks.
- S. Novikovil ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabaduses ei ole tal elukohta, kuid ta saab minna Järve ühiselamusse või kasutada varjupaigateenust. Tal on olemas garanteeritud töökoht. S. Novikovi kuriteo toimepanemise asjaolude, tema isiku ja varasema elukäigu põhjal puudub kohtul aga veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud ja enam S. Novikov kuritegusid toime ei pane. Seetõttu ei saa teda ennetähtaegselt vabastada. See ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muu hulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.
- Kuna positiivsed asjaolud ei ole kunagi motiveerinud S. Novikovi elama seaduskuulekalt, ei maanda need uute kuritegude toimepanemise riski ka nüüd. Seda riski ei saa maandada ka kriminaalhooldusega, kuna varem S. Novikovi kriminaalhooldus juba ebaõnnestus. Seega tuleb tal jätkata vangistuse kandmist. Edasise vangistuse jooksul on S. Novikovil võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Novikov, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Vabanemisel kasutaks S. Novikov Narvas varjupaigateenust, kuna sealt on tal lihtne tööl käia ja ta saaks asuda õiguskuulekale teele. Kui ta on kõik võlad tasunud, soovib ta osta endale Narvas korteri, käia edasi tööl ning aidata oma tütart rahaliselt ja täita tema suhtes oma isarolli. Ta on mõistnud, et alkoholi tarvitamine suurendab tema kuriteo toimepanemise riski ja ta soovib alkoholist loobuda. Alkoholi tarvitamine on kahjulik ka tema tervisele, eriti kuna tal on kroonilisi haigusi ja ta vajab pidevat ravi ning arstlikku jälgimist. Ka on ta hakanud uskuma jumalat ning juba see ei luba tal alkoholi tarvitada ega uusi kuritegusid toime panna. Praeguse karistuse ajal on 2
(4)ta saanud aru kuritegeliku käitumise kahjulikust mõjust talle endale ja ühiskonnale. Ta lubab anda endast kõik, et enam mitte pahandustesse sattuda. Ta ei soovi varasemat elu enam jätkata. Praeguse karistusega on ta tõestanud oma soovide siirust, mida näitab hea vangistusaegne käitumine, distsiplinaarkaristuste puudumine, töötamine ja asjaolu, et ta on paigutatud avavanglasse. Avavanglast käib ta pidevalt kaupluses oste tegemas, kirikus ja muudes taasühiskonnastavates kohtades. See näitab, et vanglas käib ta sisuliselt ainult ööbimas ja seetõttu ei näe ta takistust enda vabastamiseks. Ta palub vähem tähelepanu pöörata tema minevikule ning rohkem tema praegustele lubadustele ja seatud eesmärkidele. Tema karistuse eesmärgid on täidetud ning edasi saaks teda aidata kriminaalhooldus. Ta on nõus end alkoholi vastu kodeerima, tegema vereanalüüse ja registreerima end alkoholiravi programmi, samuti soovib ta alkoholi tarvitamise keeldu. Tema kasuks räägib vabaduses kriminaalse taustaga tuttavate puudumine. Ringkonnakohtu seisukoht
- S. Novikovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus S. Novikovi vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, lubamatu on maakohtu viide sellele, et S. Novikovi vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja et eelduslikult tuleb vangistus täiel määral ära kanda. See aga ei tähenda, et maakohtu otsustus S. Novikovi vabastamata jätmise kohta oleks iseenesest vale.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid.
- S. Novikovi puhul on positiivne vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustööde tegemine, kuriteoriske maandavate vestluste läbimine ning asjaolu, et alates
- aasta oktoobrist on ta olnud avavanglas, kust käib väljaspool vanglat tööl. Positiivne on ka vabaduses garanteeritud töökoha ja lähedaste olemasolu. Seoses elukohaga on tal võimalik kasutada vabaduses varjupaigateenust. Siiski ei kaalu need positiivsed asjaolud üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ega ole piisavad kuriteoriskide maandamiseks.
- S. Novikovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vangistust kannab ta teist korda. See näitab, et varem ei avaldanud vangistus talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju. Karistatud on S. Novikovi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Seega on alkoholi tarvitamisel otsene seos tema kuritegeliku käitumisega ning alkoholi tarvitamise jätkamisel võib temalt uusi kuritegusid oodata ka edaspidi.
- Kuigi määruskaebuses lubab S. Novikov alkoholi tarvitamisest loobuda, on see lubadus paljasõnaline ning ei saa välistada, et selle lubadusega soovib S. Novikov vaid saavutada oma ennetähtaegset vabastamist. Seda kahtlust põhjendab S. Novikovi poolt vanglas avaldatu. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et S. Novikovi seisukohad alkoholi tarvitamise osas on olnud mõnevõrra vastuolulised ning ka ebaadekvaatsed. Nii on ta avaldanud, et ei näe enda alkoholi 3
(4)tarvitamises probleemi ning kuna ta tarvitas alkoholi niigi vähe, ei pea selle tarvitamist vähendama. Samas on ta tunnistanud seda, et pärast ema surma umbes 6 aastat tagasi hakkas ta alkoholi liigtarvitama ning osaliselt näeb ta probleemi seoses oskamatusega stressiga toime tulla ja isiklike murede unustamiseks alkoholi kasutada. Ta ei ole näinud alkoholi tarvitamises kuriteo toimepanemise riskitegurit ning on väitnud, et kõik sõltub kogustest. Samuti on ta avaldanud, et õlu ei ole üldse alkohol ja igapäevane 1–2 purgi õlle joomine ei ole alkoholism. Kuigi alkoholisõltuvust ei ole S. Novikovil diagnoositud, on alkoholi tarvitamine tema jaoks siiski probleemne. Sellele viitab kasvõi asjaolu, et
- aasta sügisel esines tal alkoholi tarvitamisest tingitud deliirium ning vangistuse alguses oli ta võõrutusseisundis. Alkoholi tarvitamisest ei suutnud ta hoiduda ka siis, kui käesolev vangistus jäeti esialgu tingimisi täitmisele pööramata, ta allutati käitumiskontrollile ning tal keelati alkoholi tarvitamine. Eeltoodu näitab, et S. Novikov ei pruugi mõista oma alkoholi tarvitamise probleemi tegelikku tõsidust ning ei pruugi vabaduses ka suuta alkoholi tarvitamisest hoiduda. Seda eriti juhul, kui jätkab varasema suhtlusringkonnaga läbikäimist, kellega koos tarbiti vabaduses alkoholi.
- Ei ole piisavat alust uskuda, et S. Novikov muudaks oma käitumist vabaduses ka lähedaste, jumala või töökoha toel. Lähedased olid tal olemas ka varasemalt, kuid et siis need tema kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud, ei saa sellele lootma jääda nüüdki. Usk võib aidata inimesel kuritegudest hoiduda, aga S. Novikov võib siiski ka usust hoolimata uuesti alkoholi tarvitada – ja seetõttu halbade asjaolude kokkulangemisel uue kuriteo toime panna. Ametlikku töökohta S. Novikovil enne vangistust ei olnud, kuid ta tegi juhutöid. Tõsi, ametliku töökoha olemasolu võiks mõningal määral S. Novikovi alkoholi tarvitamise osas distsiplineerida, kuna mõtestatud tegevusega hõivatuse tõttu jääks tal alkoholi tarvitamiseks vähem aega. Siiski ei maanda see piisavalt riski alkoholi tarvitamisega jätkamiseks väljaspool tööaega. Riski alkoholi tarvitamise jätkamiseks ei maanda ka S. Novikovi lubadused end alkoholi tarvitamise vastu kodeerida ning anda alkoholitarvitamise tuvastamiseks vereanalüüse. Kumbki asjaolu ei takista otseselt alkoholi tarvitamist ning vereanalüüside andmise kohustusega jäi S. Novikov hätta juba varem. Abi ei saa loota ka alkoholi tarvitamise keelust. Seda keeldu ei suutnud ta järgida juba varem ega pruugi suuta nüüdki.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- veebruari 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)