Obsah (10)

§ 176§ 663§ 657§ 226§ 175§ 218§ 171§ 174§ 177§ 445

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18512 Kohtuasi

§ 176lg 6 alusel võlgnikul esitada menetluskulusid tõendavad dokumendid.

1. Maakohus ei ole hinnanud võlgniku töötabelit ning võlausaldaja vastuväiteid sellele. Käesoleval juhul pole põhjendatud võlgniku esindaja tunnitasu suuremas ulatuses kui 4 147,49 eurot tunnis koos käibemaksuga ning põhjendatud ajakulu on kokku 4 tundi ja 39 minutit. MENETLUSE EDASINE KÄIK
2. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 20. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

1. Maakohus jättis ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on selgitanud, et nõuet ei saa lugeda selgeks, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vt Riigikohtu 06.03.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).
2. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud vastuväited, et võlgniku eesmärk oli kanda oma väärtpaberikontolt ilma makseta väärtpaberikandena Karsas OÜ väärtpaberikontole 10 000 Swedbank A aktsiat; et võlgnik ei ole lepingut rikkunud, vaid aktsiate üleandmisega seonduv segadus tekkis võlausaldaja IT-süsteemi puuduse tõttu; et võlausaldaja on võtnud alusetult Karsas OÜ väärtpaberikontolt maha 10 000 Swedbank A aktsiat ja täiendavalt alusetult võõrandanud 9500 Swedbank A aktsiat, mille tagajärjelt on tekitanud Karsas OÜle kahju ca 200 000 eurot; et Karsas OÜ on loovutanud kahju hüvitamise nõude võlgnikule, kellel on sellest tulenevalt võlausaldaja vastu tasaarvestatav nõue. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et käesoleval juhul eeldab võlausaldaja nõude olemasolu kindlakstegemine asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
3. Lisaks on võlgnik osundanud, et võlausaldaja nõude kujunemine ei ole arusaadav. Ringkonnakohus nõustub sellega. Võlausaldaja on selgitanud, et võlgnik võttis tegelikkuses mitteeksisteerinud aktsiate alusel võimenduslaenu ja realiseeris võimenduslaenust saadud vahendid, ning kuna kontol ei olnud vabu vahendeid olukorra taastamiseks, siis tekkis võlgnikul võlgnevus 53 603,66 eurot. Kolleegium leiab, et võlausaldaja ei ole oma seisukohtades toonud esile täpseid andmeid, mis puudutavad võimenduslaenu võtmist, võimenduslaenu arvelt väärtpaberite omandamist, nende realiseerimist ning selle tagajärjel võlgnevuse kujunemist. Võlausaldaja poolt esitatust ei ole aru saadav, kuidas on võlgnevuse suuruseks kujunenud 53 603,66 eurot. Sealjuures on maakohus 21.12.2020 määruses palunud täpsustada nõude kujunemist. Võlausaldaja ei ole aga oma avaldustes esile toonud, kuidas on võlgnikul tekkinud võlgnevus 53 603,66 euro suuruses. Ka seetõttu ei saa võlausaldaja nõuet pidada selgeks.
4. Eeltoodust tulenevat nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel tuleb ajutine haldur jätta nimetamata. 5
5. Võlausaldaja viitab, et maakohus ei lahendanud määruskaebust PankrS § 15 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. PankrS § 15 lg 1 sätestab, et võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et maakohus ei otsustanud PankrS § 15 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ajutise halduri nimetamist, ei tinginud ebaõiget kohtulahendit ega ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Samuti märgib kolleegium, et tähtaja mittejärgmist põhjustas ka asjaolu, et võlausaldaja esialgne avaldus oli esitatud puudustega ning lisaks esitas võlausaldaja täiendavaid seisukohti ja tõendeid pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist.
6. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega jättis maakohus menetluskulud õigesti võlausaldaja kanda.
7. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku lepinguline esindaja ei ole tõendanud oma esindusõigust ja maakohus jättis selle põhjendamatult kontrollimata. Võlausaldaja viitab sellele, et kohtumenetluse eelselt oli võlausaldajale esitatud volikiri, milles oli Robert Sarve volitatud esindama D.

§ 226

lg 1 sätestab, et kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Ringkonnakohtu arvates ei anna võlausaldaja väited alust kahelda võlgniku lepingulise esindaja volituste olemasolus. Asjaolu, et Robert Sarv on kohtueelselt esitanud võlausaldajale volikirja D esindamiseks, ei pane kahtluse alla asjaolu, et Robert Sarvel on kohtumenetluses võlgniku esindusõigus. Robert Sarv on maakohtule kirjalikult kinnitanud, et ta on võlgniku lepinguline esindaja. Lisaks on maakohtu 23.02.2021 istungil osalenud nii võlgniku seaduslik esindaja D kui ka lepinguline esindaja Robert Sarv. Võlgniku seaduslik esindaja kinnitas, et ta on sõlminud advokaadibürooga lepingu. Kuna D osales kohtuistungil võlgniku seadusliku esindajana, siis ei ole põhjendatud võlausaldaja seisukoht, et D kinnitas lepingu sõlmimist enda nimel, mitte võlgniku nimel. Eeltoodust tulenevalt ei olnud ringkonnakohtu hinnangul maakohtul võlgniku lepingulise esindaja esindusõiguse täiendav kontroll vajalik. Robert Sarv on kinnitanud ka ringkonnakohtule võlgniku esindusõiguse olemasolu. 28. Võlgnik palus maakohtul välja mõista menetluskulud 2026,67 eurot ja viivise. Menetluskulud koosnesid esindaja ajakulust 12 tundi 40 minutit, tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandus käibemaks. Võlgnik palus menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Maakohus mõistis välja menetluskulud 1600 eurot, pidades põhjendatuks ajakulu 10 tundi, tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja leiab, et väljamõistetud menetluskulud on liiga suured. 29. Kolleegiumil puudub alus maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 6 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Maakohus on selgitanud, et menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades on võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 10 tundi. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 10 tundi on liiga suur. Samuti ei ületa võlgniku lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot (käibemaksuta) keskmist tunnitasu määra. 30. Võlausaldaja leiab, et kohtul tuleb välja nõuda võlgniku menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 176

lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei pidanud seda vajalikuks ning ka ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nõuda võlgnikult välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulusid tõendavaid dokumente. 31. Võlgniku menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne ning võimaldab seetõttu otsustada menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Riigikohus on ka leidnud, et juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176

lg 6 esimest lauset kohaldamata (Riigikohtu 01.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Kuna võlgniku seaduslik esindaja on kinnitanud, et ta on sõlminud advokaadibürooga lepingu, siis puudub alus arvata, et võlgnikul ei ole tekkinud õigusabikulude eest tasumise kohustust. Ka võlausaldaja viited maksuvõla olemasolule või võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusele ei anna alust arvata, et võlgnikul ei ole tekkinud õigusabikulude eest tasumise kohustust. Riigikohus on selgitanud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). 32. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad võlausaldaja kanda (

§ 171

lg 1).

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Võlgnik palub võlausaldajalt välja mõista menetluskulud summas 453,33 eurot (käibemaksuta) ja viivise. Võlgnik palub määrata, et võlausaldaja tasuks menetluskulud ja viivise advokaadibüroo arvele. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgniku esindajal kulunud kohtumäärusega tutvumisele 15 minutit; määruskaebuse esitamise kontrollimisele ja kliendile selgituste edastamisele 15 minutit; määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 1 tund 50 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit. Esindaja töötunni hinnaks on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik palus menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Võlgnik on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning ta saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Võlausaldaja vaidles menetluskulude väljamõistmisele vastu. 33. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik esitanud põhjendusi, mille alusel saaks pidada vajalikuks lepingulise esindaja ajakulu määruskaebuse esitamise kontrollile ja sellega seonduvate selgituste esitamisele. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu peab ringkonnakohus põhjendatuks 15 minutit 30 minuti asemel. Ülejäänud osas on ajakulu põhjendatud. Seega on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 2 tunni 20 minuti ulatuses (kohtumäärusega tutvumine 15 minutit, määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 1 tund 50 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit). 7 Advokaadi tunnihind 160 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist tunnihinda. Seega tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista menetluskulud 373,33 eurot, lisaks viivis menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel.

Võlgniku taotluse alusel määrab ringkonnakohus, et menetluskulud ja viivis tuleb tasuda Advokaadibüroo EMERALDLEGAL arveldusarvele (

§ 445lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Parandatud 01.12.2021 määrusega RESOLUTSIOON

1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri 2021 määruse (tsiviilasi nr 2-2018512) sissejuhatavas osas ilmne ebatäpsus ning lisaks vandeadvokaat Robert Sarvele märkida määruse sissejuhatavas osas Üheksavara OÜ lepinguliseks esindajaks ka advokaat Severinas Jakubauskas. 8