KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 14. märts 2022 1-15- 5

) § 120 lg 1 ja karistati 7 kuu pikkuse vangistusega ning § 121 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi, mille eest mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Kergem karistus loeti raskemaga kaetuks.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.

märtsi 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 24 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Arvestades karistusaja hulka eelvangistuse, jäi kanda 1 aasta 6 kuud ja 17 päeva vangistust.

§ 69alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga, ühtlasi pidi P.

Zlobin järgima kontrollnõudeid (

§ 75

lg 1 p-d 1-6) ja kohustusi, mis on sätestatud

§ 75lg 2 p-des 1, 2, 21, 4 ja 8.

1. Harju Maakohtu
2. novembri
3. a määrusega pöörati Harju Maakohtu
4. juuli
5. a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud ja 11 päeva vangistust täitmisele, sest süüdimõistetu ei ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. P. Zlobini karistusaeg algas
6. mail 2021 ja see lõpeb
7. septembril
9. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid P. Zlobini vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta süüdlase vabastamist karistuse kandmisest ennetähtaegselt.
10. Viru Maakohtu
11. veebruari
12. a määrusega jäeti P. Zlobin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
13. Maakohus märkis, et enne tähtaega saab vabastada vaid süüdlase, kellest lähtuv retsidiivsusrisk on väike. P. Zlobinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Sellele vaatamata asendati karistus üldkasuliku tööga, mille tingimustest süüdlane kinni ei pidanud – hoidis kõrvale töö tegemisest ega ilmunud registreerimisele. Karistus pöörati täitmisele. P. Zlobin lahkus Eestist ja töötas 5 aastat Soomes. Vähetõenäoliseks pidas kohus P. Zlobini edukat käitumiskontrollile allumist.
14. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta läbib „Agressiivsuse asendamise treeningu“. See väärib küll tunnustamist, ent ei tingi teisi

§ 76lg-s 4 loetletud asjaolusid arvestades vabastamist.

P. Zlobinil on vabanemise järel elu- ja töökoht ning teatav lähedaste toetus. Kuni üüripinna leidmiseni lubab õde tal enda juures elada. Samas ei ole suhted õega lähedased, mistõttu võib ta suhete katkemisel peavarjuta jääda. Ka rahalised nõuded summas 18 064, 66 eurot ja isiku impulsiivne käitumine võivad olla uue kuriteo riskifaktoriks. Maakohtul puudus isiku varasemat elukäiku arvestades veendumus, et P. Zlobin suudab kehtestatud korrale alluda, sest varem on ta usaldust kuritarvitanud. Kriminaalhooldajagi kahtleb kinnipeetava suutlikkuses käitumiskontrollile edukalt alluda. Ehkki kinnipeetava vangistusaegsele käitumisele puuduvad etteheited, ei piisa sellest ennetähtaegseks vabastamiseks. P. Zlobini elukaaslane elab Soomes, süüdlase suhted õega on kesised. Seetõttu on oht, et ta lahkub esimesel võimalusel välismaale.

1. Määruskaebustes paluvad P. Zlobin ja tema kaitsja vaidlustatava määruse tühistada ja vabastada P. Zlobin vangistusest tingimisi enne tähtaega.
2. Kaitsja toob välja P. Zlobini eeskujuliku käitumise vangistuses. Muud asjaolud on niivõrd väheolulised, et ei kaalu kuidagi üles vabastamist soosivaid asjaolusid. Maakohtu järeldus, nagu võiks kinnipeetav hakata toime panema kuritegusid suure võlanõude ja impulsiivsuse tõttu, on arusaamatu, sest nõuded olid P. Zlobinil ka 7 aastat tagasi ning tema käituminegi sarnane. Ometi ei ole ta selle aja jooksul uut kuritegu toime pannud. Elu- ja töökoha loeb maakohus küll heaks, ent selle nullib ära oht elukohast ilma jääda. See oht võib valitseda igaüht, ent see pole oluline, sest alati on võimalik leida uus elukoht.
3. Maakohtul on kokkuvõtet tehes meelest läinud, et oluline on uute kuritegude risk. Kas isik on suuteline käitumiskontrollile alluma, on teisejärguline küsimus. Ehkki isik ei teinud 7 aastat tagasi ära üldkasulikku tööd, ei tähenda see, et ta ei suudaks vastu pidada 6-kuulist katseaega. Põhjendamatu on ka järeldus Soome pakkuminemise kohta, sest P. Zlobin ootab tüdruksõpra vabanemisel enda juurde elama. Retsidiivsusriski hindamisel on jäetud arvestamata, et viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud 7 aastat, millest enamuse viibis P. Zlobin vabaduses, 2

§ 119

lg 1 ja

§ 121järgi ja karistati vangistusega 9 kuud ja 29 päeva.

Teod pani P. Zlobin toime 2012. aastal. Karistus jäeti

§ 74lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga.

P. Zlobini ainsaks kohustuseks oli täita kontrollnõudeid ja mitte toime panna katseajal uut kuritegu. Ometi see nii ei läinud – P. Zlobin oli taas kohtu ees 16. juulil 2015 – seekord oma elukaaslasele korduvalt füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise eest neljal korral. Üks tegu kvalifitseeriti

§ 121lg 2 p 1 järgi, s.o P.

Zlobin tekitas teisele kannatanule (elukaaslase õele) pikaajalise tervisekahjustuse. Lisaks sellele mõisteti P. Zlobin süüdi korduvalt oma elukaaslase tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest. P. Zlobinile kehtestati ka lähenemiskeeld kannatanule. Nimetatud teod pani P. Zlobin toime 2014 ja 2015. aastal. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 17 päeva vangistust, mis asendati 557 h üldkasuliku tööga, mille tegemiseks oli P. Zlobinil aega 2 aastat. Eeltoodust nähtub, et ka P. Zlobini varasemate kuritööde toimepanemise vahele on jäänud 3-aastane ajavahemik, tegude vägivaldsusaste aga suurenes ning muutus süstemaatiliseks. Seetõttu ei omista kohtukolleegium määravat kaalu asjaolule, et ka praegusel juhul on varasemate kuritegude toimepanemisest teatav aeg möödas. Vangla hinnangul soodustavad P. Zlobini kuritegude toimepanemist puudulikud 3

§ 69lg 6 alusel.

Taotluse kohaselt ei teinud süüdimõistetu enam üldkasuliku töö tunde ega täitnud

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid.

Ta ei ilmunud alates 22. märtsist 2016 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning talle kohtuotsusega mõistetud 557 tunnist üldkasulikust tööst tegi ta 96 tundi, tegemata jäi 461 tundi. Põhja prefektuuri teatel alustati P. Zlobini suhtes uut kriminaalmenetlust

§ 120

,

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja

§ 215lg 1 tunnustel.

P. Zlobin kuulutati Harju Maakohtu

1. mai
2. a määrusega tagaotsitavaks, määrati ta vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks KrMS § 130 lg 5 alusel ja paigutada Tallinna Vanglasse. Harju Maakohus pööras
3. novembri
4. a tagaselja määrusega P. Zlobinile Harju Maakohtu
5. juuli
6. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuud ja 11 päeva vangistust

§ 69lg 6 alusel täitmisele.

Karistusaeg pidi algama alates P. Zlobini kinnipidamisest. P. Zlobin peeti Soomes kinni

1. mail 2021 ja konvoeeriti Helsingist Eestisse
2. juulil
3. Harju Maakohtu
4. juuli
5. a kohtuistungil selgitas P. Zlobin, et lahkus Eestist Soome
6. aasta aprilli alguses (Tallinna Ringkonnakohtu
7. septembri
8. a määrus).
9. Seega näitab P. Zlobini varasem elukäik, et tema katseaeg on suisa kahel korral ebaõnnestunud nii uute kuritegude toimepanemise kui ka kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste rikkumise tõttu. Kaitsja peab vähetähtsaks, et isik ei teinud 7 aastat tagasi ära üldkasulikku tööd ja leiab, et see ei tähenda, et ta ei suudaks vastu pidada 6-kuulist katseaega. Ringkonnakohus omistab P. Zlobini katseaja rikkumistele märksa suurema kaalu – korduvalt katseaega rikkunud isikute lubadustesse läbida katseaeg ei saa suhtuda liigse entusiasmiga. Küsimus ei ole ainult selles, kas P. Zlobin suudaks 6-kuulise katseaja läbida, vaid selleski, et kriminaalhooldusel ei näikse süüdlase jaoks mingitki mõju olevat. Seda näitab nii uute kuritegude toimepanemine katseajal kui ka kõikide talle pandud kohustuste rikkumine ning pakkuminek.
10. P. Zlobin on enda sõnul muutunud mees. Ta kirjutab määruskaebuses ka elukaaslasest, kes selleks on tõuke andnud ning lubadustest, mida ta jagas lähedastele.
11. Kohtukolleegiumil pole usku ei sellesse, et P. Zlobin suudaks edaspidi jääda seaduskuulekaks ega sellessegi, et ta hakkaks järgima kriminaalhoolduse nõudeid. Nimelt nähtub viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määrusest, et P. Zlobin ei ilmunud vabatahtlikult Eestisse, vaid ta peeti Euroopa vahistamismääruse täitmisel kinni Soomes
12. mail 2021 ja konvoeeriti Soomest Eestisse
13. juulil 2021, kusjuures ta vaidles enda loovutamisele Eestile vastu ka Soomes toimunud menetluses. Seega ei täitnud kriminaalhooldusalune temale kohtu poolt pandud kriminaalhoolduse nõudeid ja hoidis süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale sisuliselt rohkem kui 5 aastat (määruse p 17). Kuna P. Zlobini enda sõnul hakkasid muutused temas toimuma juba 3 aastat ja 8 kuud varem (s.o praeguse elukaaslasega kohtudes), on mõistetamatu, miks ta hoidis sedavõrd pika aja jooksul kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et P. Zlobin ei täitnud sel ajal ka oma tsiviilkohustusi – väidetavalt Soomes mitteametlikult töötanud isik oleks võinud tasuda hagi (üle 16 000 euro), 4