1-22-1410 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2022.a, Pärnu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-1410 (20267000834) Kohtunik Endla Ülviste Krimina

§ 202lg 4 kohus määras: 1.

Lõpetada

§ 202lg 1 alusel menetlus T. T. suhtes Kar

S § 263 lg 1 p 1 järgi. 2.

§ 202lg 2 p 1 alusel kohustada T.

T. hüvitama kannatanule K. K-le mittevaraline kahju summas 300 eurot 5 (viie) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kahjuhüvitis kanda K. K. arveldusarvele nr EEXXX. 3.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada T.

T. maksma riigituludesse 350 eurot 5 (viie) kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest.

1. Kohustuste täitmise tähtaeg on
2. august 2022.a. T. T-l tuleb makse riigituludesse tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: kriminaalmenetluse kulud, kriminaalasja number, isiku nimi. Kui T. T. ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse vastavalt

§ 202lg-le 6.

Määrus saata T. T-le, K. K-le ja prokurörile. 1 1-22-1410

§ 206

lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel süüdistatava nimi ja isikuandmed tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 385

p 10 kohaselt ei kuulu kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse lahendamise menetluses. KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS 1. 04.03.2022.a saabus Pärnu Maakohtusse Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks T. T. suhtes

§ 202alusel. Taotluse sisu kokkuvõtlikult järgmine. 2. T. T. kahtlustatakse Kar

S § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema, 04.09.2020.a kella 06.40-06.51 vahelisel ajal tungis avalikus kohas kallale K. K-le. X asuva X poolses otsas tõmbas ta K. K. pikali ja lõi teda viiel korral jalaga pea ja keha piirkonda. Seejärel järgnes K. K-le ja lõi teda X tänaval X hoone kõrval asuval kõnniteel rusikaga näkku, tõmbas asfaldile pikali ning lõi kahel korral jalaga pea ja keha piirkonda. Kui K. K. üritas püsti tõusta, lõi T. T. K. K-d ühel korral rusikaga pea piirkonda ning tõmbas asfaldile istuvasse asendisse, misjärel lõi viiel korral jalaga pea ja keha piirkonda. X juures tõmbas T. T. K. K. asfaldile pikali ning lõi teda korduvalt jalgadega pea ja keha piirkonda. T. T. põhjustas oma tahtliku teoga K. K-le füüsilist valu, paremal otsmiku, põskkoopapõhja ja ninaluu nihketa murrud, hematoomi paremal otsmikul, hematoomid parema silma piirkonnas ja pindmised haavad seljal. Kirjeldatuga rikkus T. T. KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, lüües teist isikut ning häiris sellega kõrvalise, asjasse mittepuutuva Y. Y. rahu ja turvatunnet. 3. T. T. pani toime avaliku korra raske rikkumise KarS § 263 lg 1 p 1 tähenduses. Analüüsides kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi ja tema süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et kriminaalmenetluse võib T. T. suhtes lõpetada

§ 202alusel.

1. Prokurör leiab, et T. T. süü suuruse hindamisel tuleb vältimatult arvesse võtta ka kannatanu käitumist. 16.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast videosalvestistelt (t.l 17-25) on selgelt näha, kuidas kannatanu otsib kahtlustatava ja temaga koos viibinud Mart Luhtaruga korduvalt kontakti, kõndides muuhulgas ka eemalduvatele isikutele korduvalt järele. Samuti lööb kannatanu ise ühel korral ülekäigurajal teed ületades (salvestis pump 1.mjp, kell 6:43:23) T. T. rusikaga näkku. Arvestades kannatanu käitumist tuleb prokuröri hinnangul möönda, et teatud hetkeni oli T. T. õigustatud tegutsema hädakaitses. Kuid kahtlustatav lõi kannatanut ka siis kui kannatanust ei lähtunud enam kahtlustatavale mitte mingisugust ohtu ehk toimus selgelt ja üheselt mõistetavalt hädakaitse piiride ületamine, mis on KarS § 57 lg 1 p 8 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks ehk isiku süüd teo toimepanemisel vähendav. T. T. ei mäleta täpselt toimunut, kuid ta ei eita kannatanu löömist.
2. Prokuröri hinnangul on T. T. poolt toime pandud tegu pigem juhuslikku laadi eksimus ning tema süü ei ole suur. Samuti puudub T. T. karistamiseks avalik menetlushuvi. T. T-l kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tema suhtes ei ole varasemalt kohaldatud

§ 202

alusel kriminaalmenetluse lõpetamist ning ta ei ole käesoleva kriminaalmenetluse ajal toime pannud ühtki kuritegu. T. T. poolt toimepandud teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses ning ta ei ole takistanud menetluse läbiviimist. Eelnevast tulenevalt leiab prokurör, et antud asjas puuduvad üld- ja eripreventiivsed vajadused T. T. kriminaalkorras karistamiseks. 2 1-22-1410

1. Prokurör esitas kohtule taotluse seoses K. K. poolt esitatud tsiviilhagiga mittevaralise kahju nõudes summas 4900 eurot. Prokuratuur on selgitanud kannatanule tsiviilhagi esitamise korda ja nõudeid ning kahju tekkimise põhjendamise ja tõendamise vajadust. Kannatanu esitatud tsiviilhagis märkinud, et peksmise tõttu oli tema välimus rikutud ja ta ei saanud pikalt tööl käia ning tööle naastes otsustas tööandja ta koondada. Kannatanu väitel valutab tal pärast juhtunut kogu aeg pea, mistõttu peab ta võtma pidevalt valuvaigisteid ja perearsti sõnul valu ei kaogi.
2. Kahtlustatav ja ka prokurör on esitatud nõude osas seisukohal, et see on ebamõistlikult suur. Kahtlustatava poolt toimepandu ei olnud sedavõrd tõsine ja intensiivne, mis annaks kannatanule aluse sellises summas mittevaralise kahju hüvitamist nõuda ning kahju hüvitamisel tuleb arvestada kannatanu enda käitumist. T. T. on valmis kannatanule hüvitama mittevaralise kahju summas 300 eurot viie kuu jooksul. Kuna prokuratuuril puudub kaalutlusõigus tsiviilhagi põhjendatuse osas, siis palub prokurör kohtul võtta seisukoht ka kannatanule kahju hüvitamise ulatuses ning vajadusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Sellist praktikat on Riigikohus toetanud lahendis nr 3-1-1-33-17 p 15, märkides, et kui

§ 202

lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus

§ 202

lg 2 alusel kaalutulusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, s.t ka olukorda, kus kohus otsustab

§ 202

lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kannatanul on sellisel juhul võimalik esitada oma nõue selle täitmata osas tsiviilkohtumenetluses.

1. Prokurör on seisukohal, et T. T. õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediga teeniks õigusrahu saavutamise eesmärki ning kohustuste panemisega täidaks riik piisavalt karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole ning menetlusökonoomiast lähtudes otstarbekas edasine menetluse jätkamine.
2. Kahtlustatav on nõustunud kannatanule hüvitama 300 eurot ning tasuma riigituludesse kindla summana 350 eurot. Prokurör leiab, et kahjuhüvitis summas 300 eurot on mõistlik ja õiglane rahasumma arvestades kohtupraktikat, kriminaalasja tehiolusid, sh kannatanu käitumist, ning kannatanul tuvastatud vigastusi arvestades.
3. Kokkuvõttes prokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 20267000834 ja kohustada T. T.

§ 202lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule K.

K-le kahju summas 300 eurot 5 (viie) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kahjuhüvitis kanda K. K. a/a-le nr EEXXX.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada T.

T. tasuma riigituludesse 350 (kolmsada viiskümmend) eurot 5 (viie) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. MAAKOHTU SEISUKOHT 11.

§ 202

lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 3 1-22-1410

1. Kohus, olles tutvunud prokuratuuri taotlusega ja vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse T. T. suhtes võib lõpetada kuna tema süü ei ole suur ja tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. T. T. süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille sanktsioon näeb ette karistustena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus nõustub T. T. süü suuruse hindamisel prokuratuuri seisukohtadega ( vt määruse punktid 4 ja 5 ) ning leiab, temale etteheidetava kuriteo asjaoludest lähtudes, et T. T. süü ei ole suur ning ei eelda vältimatut karistuse kohaldamist.
3. T. T. ei ole isik, kelle suhtes peab avalikkusel olema eriline usaldus, millest tuleneb ka avalik menetlushuvi karistuse kohaldamiseks. T. T. on varem kriminaalkorras karistamata, samuti puuduvad andmed, et oleks käesoleva kriminaalmenetluse ajal õiguserikkumisi toime pannud. Kohus leiab, et T. T. allutamine kriminaalmenetlusele alates 03.09.2021.a toimunud kahtlustatavana ülekuulamisest on olnud piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti kannavad T. T. suhtes eripreventiivset eesmärki kriminaalasja lõpetamisel temale pandavad kohustused. T. T. karistamiseks puudub vältimatu vajadus ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, isiku allutamine kriminaalmenetlusele ning kohustus tasuda riigi tuludesse kindel summa on piisav riikliku hukkamõistu väljendamiseks.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja, süüdistatav) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane, kui see tekitati kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega. Seega on kannatanu nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendatud, kuid arvestades T. T. poolt toimepandu asjaolusid, kannatanu enda rolli selles ning kohtupraktikat, on esitatud nõue ebamõistlikult suur.
5. Kahtlustuse kohaselt põhjustas T. T. kannatanule marrastushaavad ja verevalumid pea piirkonnas, kolju ja näoluude murrud ning sellest tulenevalt ka füüsilist valu. Kannatanule tekitatud vigastused esitatud süüdistuse järgi on tõendatud SA Pärnu Haigla epikriisiga (tl 4), kiirabi kaardiga (tl 11), mille kohaselt viibis kannatanu kolm päeva sisehaiguste kliinikus ning need vigastused on põhjuslikus seoses T. T. õigusvastase käitumisega.
6. Tsiviilhagi kohaselt on kriminaalmenetluses tuvastatud, et füüsilise vägivalla tulemusena põhjustati K. K-le füüsilist valu ning kolju ja näoluude murrud ning kostja seadusevastase tegevusega põhjustati hagejale mittevaraline kahju summas 4900 eurot. Rikutud välimuse tõttu ei saanud ta pikalt töö käia ning tööandaja otsustas ta koondada. Lisaks valutab pea ja tuleb võtta pidevalt valuvaigisteid. Perearsti sõnul peavalu ei kaogi enam. Kannatanu ei ole hagile lisanud oma väidete kinnituseks ainsatki tõendit. Seega ei ole tõendatud, et T. T. poolt toimepandud vägivallategude tagajärjel oli kannatanu välimus rikutud ning sellega kaasnes pikaaegne töövõimetus. Samuti ei ole tõendatud, et kannatanu sai rünnaku tagajärjel kestvad peavalud, mis enam ei kao. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kannatanu oleks täiendavalt arstide juures käinud ja tal olnuks töövõimetusleht kauem kui kolm päeva.
7. Epikriisist nähtuvalt on diagnoosi kokkuvõte: „kolju ja näoluude murrud, kinnine“. Kirjelduse kohaselt oli kokkuvõttes: „Patsiendi enesetunne hea, neuroloogiliselt koldeleiuta näopiirkonnas esineb palpatoorne valulikkus.“ Kannatanu ei ole aga põhistanud, kuidas ja kui kaua need kinnised vigastused tema igapäeva elu häirisid või kahjustavalt mõjusid. Kohus saab 4 1-22-1410 arvestada vaid elulist aspekti, et sellised vigastused võivad olla mõnda aega häirivad.
8. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, mh mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kooskõlas VÕS § 127 lg 6 esimeses lauses, VÕS § 134 lg-s 5 ja TsMS § 233 lg-s 1 sätestatuga kohus, arvestades kõiki asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks tuua kaasa ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu
9. detsembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, p 19;
11. oktoobri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14).
13. Mittevaralise kahju näol on tegemist nn valurahaga kannatuste korvamiseks. Kohus arvestab antud juhul ka seda, et kohtupraktikas on mittevaralise kahju täielikuks või osaliseks korvamiseks loetud ka kohtu otsust, mis tuvastab õigusvastase teo ja mõistab selle hukka. Samuti märgib kohus, et mittevaralise kahju hüvitise eesmärk ei ole alusetult rikastuda, kuid mittevaralise kahju hüvitamine ei pea ka olema süüdlase jaoks kantav märkimisväärse pingutuseta. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et mõistlik rahasumma kannatanule tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks on 300 eurot ning see tuleb välja mõista T. T-lt.
14. T. T. on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus, ta võttis kohustused hüvitada kannatanule mittevaraline kahju summas 300 eurot ja maksta riigituludesse 350 eurot viie kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest arvates. Kohus rahuldab prokuratuuri taotluse ja lõpetab

§ 202lg 1 alusel T.

T. suhtes kriminaalmenetluse ning kohustab teda

§ 202

lg 2 p- de 1, 2 alusel hüvitama kannatanule mittevaralise kahju summas 300 eurot ja maksma riigituludesse 350 eurot, kohustused tuleb täita hiljemalt 22.09.2022.a. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5