1-19-3164/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-3164 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Steven Sõstra tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Steven Sõstra (isikukood 38910142764) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja viited korduvkaristatusele.
7. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohus karistas 02.05.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3164 Steven Sõstrat KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, millest ärakandmisele kuulus koheselt KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel 3 kuud vangistust. Ülejäänud 1 aasta 9 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi kohaldamata, kohustades teda 2 aasta 6 kuu pikkusel katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 8 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 18.05.
10. 1.
11. Tartu Maakohtu 15.01.
12. a määrusega määrati Steven Sõstrale lisakohustus pöörduda ühe nädala jooksul määruse jõustumisest Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse vastuvõtule ravivajaduse tuvastamiseks ning alluda raviarsti poolt koostatud raviplaani ja viimase soovitusel asuda Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele võõrutusravile narkootilis-psühhotroopsetest ainetest. Kohtumäärus jõustus 11.02.
13. 1 1.
14. Tartu Maakohtu 09.02.
15. a määrusega pöörati täitmisele Steven Sõstrale Tartu Maakohtu 02.05.
16. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3164 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu määrusega 15.04.2021 muutmata kujul.
17. Tartu Vangla esitas 08.11.2021 Tartu Maakohtule materjalid Steven Sõstra enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
18. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Steven Sõstra tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
19. Tartu Maakohtu 03.02.
20. a määrusega jäeti Steven Sõstra vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
21. Esmalt leidis maakohus, et formaalsed alused, Steven Sõstra vabastamiseks ennetähtaegselt on täidetud, sh vastab elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Positiivsena iseloomustab Steven Sõstrat see, et ta oli tööle määratud vanglas vahemikuks 23.
22. – 31.12.2021 ning alates 01.09.2021 osaleb puidupingioperaatori kursusel. Samuti läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus oli motiveeritud muutusteks ja mõnuainete tarvitamise lõpetamiseks. Kuigi planeeritud on ka osalemine programmis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, ei olnud see maakohtule materjalide esitamise ajaks läbitud. Seega puudus maakohtul läbiviija hinnang sellele, kas isik on motiveeritud loobuma vägivaldsest käitumisest. 3.
23. Samas leidis maakohus, et kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud üldjoontes korrektne (kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole), on Steven Sõstra puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Süüdimõistetu kuritegelik aktiivsus elu jooksul on olnud suur. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et hetkel on küll isikul üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid vangistust kannab ta neljandat korda, mis näitab, et varasemalt on süüdimõistetut samuti korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole isiku jaoks midagi uut ning pole muutust eluviisides seni kaasa toonud. Varasemalt on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt Steven Sõstrat karistatud narkootikumide suures koguses käitlemise ja edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, joobes juhtimise, ähvardamise, röövimise, avaliku korra raske rikkumise, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest. Varasemate kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud grupi mõju, majandusliku kasu saamine, puudulik probleemilahendamise oskus ja soodusteguriks sõltuvusprobleemid, impulsiivsus. Käesolevalt kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Kuriteo toimepanemist soodustas puudulik probleemilahendamise oskus, impulsiivsus ja sõltuvusprobleemid. 3.
24. Suurimaks probleemiks isiku seaduskuulekuse seisukohast on joovastite tarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna hinnangul on Steven Sõstra puhul tegemist alkoholisõltlasega. Kuritegu toime pannes käitus ta alkoholijoobes vägivaldselt. Isik on proovinud alkoholi kuritarvitamisest loobuda ja käinud Viljandi Haiglas 17.
25. – 18.03.2020 ravil. Haigla arvamuse kohaselt puudus Steven Sõstral valmisolek psühholoogiliseks tööks iseendaga. Kuigi tema hinnangul oli võõrutusravist abi, siis tegelikkuses jätkas süüdimõistetu alkoholi tarvitamist hoolimata sellest, et viibis käitumiskontrollil, mille ajal oli tal keelatud alkoholi tarvitada. Isik on vanglaametnikule tunnistanud, et kriminaalhoolduse ajal tarvitas ta palavatel päevadel paar õlut ja umbes kuus korra ka kangemat alkoholi. Seega ei ole varasemalt kriminaalhoolduse ajaks seatud lisakohustus ega ravi suutnud panna Steven Sõstrat alkoholist loobuma. Kuna Viljandi Haigla tagasiside kohaselt puudus isikul valmisolek psühholoogiliseks tööks iseendaga, siis on kohtu hinnangul kaheldav, et ka vanglas läbitud sotsiaalprogramm on 2 suutnud isikut nii palju mõjutada, et ta suudaks vabaduses teha oma eluviisis ja mõtlemises sedavõrd kardinaalsed muudatused ja jätkata kaine eluviisiga. 3.
26. Maakohus leidis, et vähetähtis ei ole asjaolu, et vangla meditsiiniosakonna hinnangul on kinnipeetaval ka uimastisõltuvus. Steven Sõstra on varasemalt tarvitanud kanepit, amfetamiini, ecstasyt ja proovinud kokaiini. Meditsiiniosakonna andmetel tarvitas igapäevaselt GHB-d ja süstis amfetamiini. Iseloomustusest selgub, et kinnipeetava sõnul oli see nii enne
27. aasta alguses Viljandi Haiglasse ravile pöördumist. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et isikul tuvastati kiirabi poolt GHB ja kanepi tarvitamine ka
28. aasta detsembris ehk pärast Viljandi Haiglas ravil käimist. Lisaks on isikut varasemalt karistatud narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasema vangistuse ajal on isik läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu „Igapäevane valik“, millest ta võttis aktiivselt osa ning täitis põhjalikult kodused ülesanded, kuid see ei ajendanud teda narkootikumide tarvitamisest edaspidi hoiduma. Kuna ka Viljandi Haiglas ravil käimine ei suutnud sellist mõju avaldada, siis püsib kahtlus, et ka käesoleva vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogramm on ajendanud kinnipeetavat edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma. Kohtuistungil oli Steven Sõstra seisukohal, et ta ei ole kunagi GHB-d tarvitanud ega narkootikume süstinud. Samuti avaldas kinnipeetav, et ta ei vaja enda hinnangul sõltuvusravi ning talle piisab Viljandis ravil olles ning sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ saadud teadmistest. 3.
29. Vabaduses puudub Steven Sõstral kindel töökoht, kuid tahab asuda oma ettevõttesse tööle või luua uue ettevõtte. Vanglas oli nõus tööd tegema, et saada avavanglasse. Vabaduses oli tal oma ettevõte, kus maksis endale miinimumpalka, et kohtutäiturid tema sissetulekust raha ei saaks. Seega ei olnud isik vabaduses huvitatud võlgnevuste tasumisest, mida tal oli 06.11.2021 seisuga üle 6522,87 euro. Kinnipeetava ema eeldab, et poeg leiab endale töökoha. 3.
30. Kuritegude toimepanemise asjaolud näitavad, et Steven Sõstra ei suuda lahendada eriarvamusi rahumeelselt ning võib kasutada vägivalda valimatult erinevate inimeste suhtes. Isik on vägivalla kasutamist õigustanud teiste käitumisega – nt ei meeldinud talle, kuidas elukaaslane käitus nende ühise lapsega, vägivalda ema ja naabri vastu on õigustanud sellega, et nad tulid tema ja elukaaslase tülile vahele. Seega ei ole kinnipeetav mõistnud oma tegude raskust ning kannatanutele tekitatud kahju. Ühe vägivallaepisoodi pani ta toime ühises elukohas oma ema suhtes, kellega ka vabanemisel koos hakkaks elama. See tõstab maakohtu hinnangul aga tõenäosust, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Steven Sõstra varasem käitumine on samuti selgelt näidanud, et ta ei ole motiveeritud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täitma. Varasemalt on süüdimõistetu pannud kahel korral käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo ning viimane käitumiskontroll päädis karistuse täitmisele pööramisega, kuna ta rikkus korduvalt määratud lisakohustusi. Seega on kinnipeetav korduvalt kuritarvitanud kohtu usaldust ning kohus ei näe hetkel ühtki sellist uut motivatsiooniallikat, mille nimel Steven Sõstra pingutaks, et teha oma senises eluviisis vajalikud korrektuurid. Kuigi kinnipeetav on viidanud sellele, et soovib sõltuvusest vabaneda, hakata tasuma võlgnevusi ning veeta aega koos oma pojaga, siis võimalused selleks olid süüdimõistetul olemas ka varem, kuid isik neid ei kasutanud. Määruskaebus
31. Tartu Maakohtu 03.02.
32. a määruse peale esitas määruskaebuse Steven Sõstra, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja uue otsustuse tegemist. 4.
33. Esmalt märkis Steven Sõstra, et kustunud karistustele tuginemine ennetähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei ole lubatud. Kohtu põhjendused põhinesid 3 iseloomustusele, mis on sisult valelik ja sisaldab fakte, mis ei vasta tõele. Lisamata jäi kontaktisiku O.V. i e-posti aadressile saadetud dokument, mis kinnitab, et teda ootab töökoht OÜ-s Denmek Invest OÜ. Vale on see, et ta on tunnistanud kriminaalhooldajale, et tarvitas palavatel päevadel paar õlut ja umbes korra kuus kanget alkoholi ning see, et meditsiiniosakonna andmetel tarvitas ta igapäevaselt GHB-d ja süstis amfetamiini. Ta ei tea, kust kohast see teave pärineb, kuid arvab, et järeldused on tehtud seoses paremal käel olevate lõikearmidega. Usub, et tegemist on ametnike eksimusega, mitte pahatahtlikkusega. GHB-d tarvitas enda teadmata ning järelikult suitsetas ka kanepit ja tarvitas alkoholi samade inimestega, kui oli joobes. Samuti ei mäleta konflikti sattumist Kivilinna Coopi’i turvatöötajaga. Pärast seda sündmust (kui ka kriminaalhooldaja teda ei toetanud) kaotas kontrolli ja tekkis tagasilangus, otsis lohutust alkoholist. Kaotas ettevõtte peatöövõtja, tekkisid võlgnevused, kuid vaja oli maksta makse, lapse lasteaia eest ja teha lisakulutusi jõulude tõttu. 4.
34. Lapse ema K.S. ei saanud lapse eest maksmisega hakkama ning laps elas tema ja ta ema juures. Selleks, et näidata kahetsust kuriteo pärast, tuli ta lapse kasvatamise osas K.S. le kõvasti vastu. Steven Sõstra sõnul ei ole ta enam vägivaldne ja tal on raske uskuda, et asjad nii kaugele jõudsid ja ta sai sellise karistuse. Peamiseks vägivaldset olukorda soodustavaks teguriks oli lõhutud suhe, mida kumbki viisakalt lõpetada ei osanud. Ka sündmus, mis leidis aset emaga, algas tülist K.S. ga. Ta ei õigusta oma tegusid ja kahetseb, kuid seletab kohtule, mis asjad kannatanute käitumises mõjutasid kontrolli kaotamist. Ta on omandanud erinevaid meditatsioonitehnikaid ning Viljandi Haiglas õppis, kuidas toime tulla sooviga tarvitada mõjuaineid. Värskendas õpitut sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ raames. Ka ei mõelnud ta seda, et ta ei vaja sõltuvusravi, vaid jätkab tabletiraviga ning kavatseb korrapäraselt psühholoogi visiite jätkata. 4.
35. Tema suurimateks motivaatoriteks on poeg ja ema. Poega ei ole rohkem kui kaheksa kuud näinud ning soovib tema pärast mitte alkoholi ja keelatuid aineid tarvitada. Ta ei ole pooltki nii hull sõltlane kui on iseloomustuses kirjas, kuid arvestab, et teda ei usuta. Senine vangistus pärast kõike juhtunut (haiglas ärkamine, vanaema surm, elukaaslasest ilmajäämine, laps ja ema) on olnud piisav, et panna teda oma tegude üle järele mõtlema ja neid kahetsema. Kuritegu on sooritatud juba üle kolme aasta tagasi ja rohkem vägivaldseid olukordi ei ole olnud. Vägivalla allikat ei ole enam ja keskendutakse sellele, mis on lapsele parim. Soovib vabaneda värske teabega programmist ja elektroonilise valve alla (kasvõi maksimaalseks ajaks), et olla rohkem kodus ja näidata, kuidas ta saab hakkama vabaduses. Lisaks on tal kohustus lapse ees, lasteaiatasu võlgnevus. Praegu saab ta nende võlgnevustega hakkama, kuid suurem oht tagasilanguseks on siis, kui see võlgnevus kasvab. Töökoht lubab tal jätkata ka õpinguid kutsehariduskeskuses. Lisaks kindlustab elektroonilise järelevalve alla vabanemine tema seaduskuuleka eluviisi. Ema ei ole öelnud, et ei hakka teda toetama, vaid eeldab, et ta leiab töökoha. 4.
36. Võrreldes varasemate kuritegudega on viimase kuriteo aste kergem ja motiiv ajutine raske psüühiline seisund. Ta on ausal viisil üritanud oma eluolu parandada. Soovib vabanedes ettevõtte sulgeda ja avada uue ettevõtte. Loodab, et tema saatuse üle otsustatakse õiglaste faktide põhjal, teisiti ei oleks kohtusüsteemil üldse mõtet ning tõele ei vasta müüt, et kohtutes võidavad vaid need, kellel on raha palgata endale efektiivne suuvooder. Lisaks oli tegemist vähemalt neljanda istungiga kohtuniku jaoks ja selle 10 minuti jooksul oli kohtunikul võimatu teda õiglaselt analüüsida. Kui teda pärast kaebuse läbivaatamist ei vabastata, palub ta tuua järgmise ennetähtaegse vabanemise võimaluse aega lähemale ehk nii nagu see oleks olnud, kui ta ei oleks määruskaebust esitanud. Steven Sõstra arvab, et see oleks vähim, mida saaks tema jaoks teha, et uskuda riigi kohtusüsteemi aususesse ja õiglusesse. 4 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Steven Sõstra vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
38. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
39. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
40. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi vangla iseloomustusest on näha, et Steven Sõstrat on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, on temal karistusregistri väljavõtte andmetel vaid üks kehtiv karistus, mille eest ta praegu vangistust kannab. Tema varasemad karistused on kustunud ja arhiveeritud. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Ringkonnakohus selgitab, et olenemata vangla iseloomustuses märgitust, tuleb kohtul lähtuda vaid kehtivatest karistustest. Maakohus aga on määruses tuginenud ka kustunud karistustele. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja viited Steven Sõstra korduvkaristatusele.
41. Küll ei ole kustunud karistuste arvestamine toonud kaasa Steven Sõstra ebaõiget vabastamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul näitab Steven Sõstra poolt nii kohtuistungil kui ka määruskaebuses avaldatu, et mõistetud karistus ei ole oma eesmärki praeguseks veel täitnud. Ringkonnakohus möönab, et kuigi süüdimõistetu puhul esineb ka mitmeid positiivseid asjaolusid (elukoha ja ka väidetava töökoha olemasolu vabanemisel, ema toetus, sotsiaalprogrammi läbimine, majandustöödel ja puidupingioperaatori kursustel osalemine ning distsiplinaarkaristuste puudumine), ei kaalu need üles asjaolu, et ta jätkuvalt õigustab kuriteo toimepanemist kannatanute käitumise tõttu, ei saa aru vajadusest tegeleda sõltuvusprobleemidega ning õigustab ka kriminaalhoolduse ajal kohustuste rikkumist. Kõik see näitab, et vangistus ei ole senini piisavat mõju avaldanud, mistõttu säilib risk uute kuritegude toimepanemiseks ning kriminaalhooldusnõuete korrektne täitmine saaks probleemiks.
42. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et Steven Sõstral esineb probleeme alkoholi tarvitamisega, mis omakorda aga viib kuritegude toimepanemiseni. Nii on materjalidest näha, et karistust kannab ta kolmel korral vägivalla kasutamise eest, sh oli ta kõigil kordadel tarvitanud alkoholi. Kuigi ta on nii maakohtus toimunud istungil kui ka määruskaebuses pisendanud alkoholiprobleemi, leidnud, et ta on endine sõltlane ja sõltuvusravi ei vaja, ei suutnud ta isegi pärast Viljandi Haiglas ravil viibimist loobuda alkoholi tarvitamisest. Nii pöörati käesolevas kriminaalasjas tingimisi mõistetud vangistus täitmisele mh seetõttu, et Steven Sõstra rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks on materjalidest näha, et Steven Sõstral on probleeme ka narkootiliste ainete tarvitamisega. Käitumiskontrolli nõuete täitmise ajal (sh pärast ravil viibimist) on tuvastatud nii kanepi kui ka GHB tarvitamine. Steven Sõstra jätkuvad õigustused, kuidas alkohol ja narkootilised ained sattusid tema organismi juhuslikult, näitavad, et ta ei suuda võtta vastutust oma tegude eest ega oma vigadest õppida. 5 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuigi sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine on positiivne, ei ole usutav, et see on piisav, et hoida ära Steven Sõstra alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamist, kui seda ei suutnud isegi ravi psühhiaatriakliinikus. Seda ei teinud ka
43. aastal läbitud programm 12 sammu „Igapäevane valik“. Väheoluline ei ole ka see, et mõnuaineid on ta tarvitanud tulenevalt raskest emotsionaalsest seisundist, mis aga viitab sellele, et kui ta ei tule toime probleemse olukorraga, jätkab ta leevenduse saamiseks nende tarvitamist, mis aga omakorda viib uute kuritegude toimepanemiseni.
44. Kuigi Steven Sõstra märgib, et ta ei õigusta oma tegusid ja kahetseb, on ta läbivalt kohtumenetluses toonud kuritegude toimepanemise põhjusena välja kannatanute käitumise, leides mh ka seda, et eriti naised suudavad ta endast välja viia (vt 05.02.2021 kohtuistungi protokolli). 02.02.2022 toimunud kohtuistungil leidis ta üldse, et tema ema on kuri inimene ja tegelikult oli see enesekaitse, mille tõttu ta vanglas praegu viibib. Ka määruskaebuses selgitab ta, kuidas vägivaldne käitumine avaldus suhtes esinevate probleemide tõttu. Ringkonnakohus rõhutab, et olenemata kannatanute käitumisest, ei ole vägivaldsele käitumisele õigustust (va enesekaitse olukorras, mida käesolevalt tuvastatud ei ole). Steven Sõstra suhtumine näitab, et ta ei ole aru saanud, et tema käitumine ei ole õige ja ühiskonnas aktsepteeritav ning millised tagajärjed toob see kaasa kannatanutele ja temale endale, kui ta ei oska probleeme lahendada ilma vägivalda kasutamata. Arvestades seda, et vabanedes asuks ta elama taas koos emaga, on oht, et konfliktiolukorras või rasketel aegadel (sh mõnuainete tarvitamise tagajärjel), kasutab ta oma ema suhtes vägivalda.
45. Steven Sõstral tuleks ennetähtaegse vabastamise korral alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Kuigi ta on valmis seda tegema, alluma ka elektroonilisele valvele, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus tema suhtes õnnestuks. Käesoleva kriminaalasja raames esitati tema suhtes kaks erakorralist ettekannet, millest viimasel korral vangistus ka täitmisele pöörati. Nii rikkus ta korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, asudes hiljem neid õigustama. Seega ei ole põhjust arvata, et järjekordne kriminaalhooldus täidaks oma eesmärki ja kulgeks ilma probleemideta.
46. Kahtlemata on Steven Sõstral kohustus osaleda oma lapse ülalpidamises ning ringkonnakohus ei kahtle ka selles, et emal on üksi raske toime tulla väikese lapse ja tekkivate kuludega. Samas pani Steven Sõstra ise ennast ja oma ema sellesse olukorda. Arvestades ennekõike seda, et talle anti võimalus viibida karistuse kandmise ajal vabaduses, seda korduvalt, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust. Vaatamata korduvatele lubadustele hakata seadusekuulekaks, järgida nõudeid ning soovile keskenduda oma lapse heaolule, ei ole ta seda suutnud. Millest tingituna peaks nüüd olema teisiti, ringkonnakohtule ei nähtu. Steven Sõstra sellekohased väited jäävad paljasõnaliseks. Võlgnevuste olemasolu on samuti kahetsusväärne, kuid ka see ei tingi tema ennetähtaegset vabastamist.
47. Ringkonnakohus otsustab ennetähtaegse vabastamise vastavalt KarS § 76 lg-le 4 ning lähtub neist faktilistest asjaoludest, mis on kohtule esitatud, sh ka Steven Sõstra enda poolt esitatust. Küll ei tähenda õiglase otsustuse tegemine alati kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Asjaolu, et Steven Sõstra ei nõustu kohtute otsustustega, ei tähenda, et need oleksid olnud ebaõiglased. Nii soovib peaaegu iga kinnipeetav, et ta ennetähtaegselt vabastatakse, kuid kohtu hinnangul ei pruugi see olla tulenevalt tema isikust, elukäigust ja kuritegude toimepanemise asjaoludest võimalik. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei mõjuta ka see, kas tal on kaitsja või mitte - kohus lähtub ikkagi olemasolevatest faktilistest asjaoludest. Steven Sõstra väide, et vabastamata jätmisel ei ole tegemist ausa ega õiglase kohtusüsteemiga, on manipuleeriv ja lisab kahtlust, et teda puudutavate kohtulahendite täitmine oleks raskendatud, kuivõrd ta ei leia, et need on tema suhtes õiglased ja vastaksid tegelikule olukorrale. 6
48. Mis puudutab Steven Sõstra väidet, kohtunik ei olnud võimeline 10 minuti jooksul teda analüüsima, siis märgib ringkonnakohus, et kohtumääruse tegi maakohtu kohtunik enam kui 24 tundi pärast istungit, millise aja jooksul oli tal võimalik kaaluda kõiki asjaolusid, et kujundada oma seisukoht Steven Sõstra vabastamise võimalikkus või võimatuse osas. Lisaks tutvub kohtunik asja materjalidega ka enne kohtuistungit.
49. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Steven Sõstra suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu üle, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist ega takista kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumist. Senine vangistus ei ole muutnud Steven Sõstra suhtumist, mistõttu tuleb tal jätkata selle kandmist. Seetõttu jääb Steven Sõstra vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
50. Kuivõrd ringkonnakohus ei rahulda Steven Sõstra määruskaebust, tuleb anda ka hinnang tema taotlusele lühendada uue tingimisi enne tähtaega vabanemise võimaluse tähtaega. Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et KrMS § 426 lg 2 võimaldab mh lühendada VangS § 76 lg-tes 3, 4 ja 41 sätestatud tähtaegu, kuid kuna Steven Sõstral tekib järgmise ennetähtaegse vabanemise võimalus VangS § 76 lg 2 alusel (mida KrMS § 426 lg 2 ei nimeta), siis puudub kriminaalmenetluse seadustiku järgi selles olukorras tähtaja lühendamise võimalus. Seetõttu jääb tema taotlus rahuldamata.
51. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
52. veebruari
53. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jättes sellest välja viited korduvkaristatusele. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 7