Obsah (8)

§ 424§ 68§ 74§ 65§ 73§ 69§ 691§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2022. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-7929 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas

§ 424

lg 2 järgi, lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)

1. detsembri 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Lembit Kama kaitsja apellatsioon Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Lembit Kama anti kohtu alla süüdistatuna

§ 424lg 2 järgi.

Olles Tartu Maakohtu 10. septembri 2020 otsusega karistatud

§ 424lg 1 järgi, juhtis Lembit Kama uuesti tahtlikult 17.

juulil 2021 kella 20.35 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas X külas X talu juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 1,05 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 alusel on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2. Tartu Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsusega tunnistati L. Kama süüdi

§ 424lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1 aasta 6 kuud vangistust ühe kolmandiku võrra ja L. Kamale kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arva kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.-19.

juuli 2021, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja L. Kamale kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati Lembit Kamale mõistetavat karistust 11 kuud 27 päeva vangistust Tartu Maakohtu

1. septembri 2020 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 4 kuud 27 päeva vangistust võrra. L. Kamale lõplikult kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 24 päeva vangistust. Lahendati ka menetluskuludega seotud küsimused.
2. Karistust mõistes arvestas kohus järgmisega. L. Kama süü on keskmine. Seda suurendab L. Kama tunduvalt suurem joove piirist, millest alates algab kriminaalvastutus joobes juhtimise eest ning liiklusohtliku olukorra tekitamine. Süüdistatav ei liikunud küll suure liiklusega teel, ent tunnistaja ütluste kohaselt tekitas liiklusohtliku olukorra, mistõttu oli tunnistaja sunnitud sõitma vastassuunavööndisse. Süüd suurendab ka uue kuriteo toimepanemine katseajal, mis näitab eelmisest karistusest järelduste mittetegemist. Süüd vähendab asjaolu, et raskeid tagajärgi (varalise või tervisekahjuga lõppenud liiklusõnnetust) käesoleval juhul siiski ei saabunud (seda küll tänu tunnistaja R.R. sekkumisele). Ka ei olnud L. Kama joobeaste väga suur.
3. L. Kama karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
4. Varasemast on L. Kamal üks kehtiv kriminaalkaristus

§ 424lg 1 järgi, mis viitab L.

Kama madalale õiguskuulekusele kui ka samaliigiliste süütegude kordamisele.

1. septembri 2020 kohtuotsusega kohustati L. Kama lisakohustusena registreeruma programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamise teenusele ja läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammi.
2. augusti 2021 kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest nähtuvalt (tl 29-32) programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamisel L. Kama käis, kuid programmis jätkata ei soovinud, kuna ei tunnista endal alkoholiprobleemi. Sotsiaalprogramm „Liiklusprogramm“ jäi pooleli, sest väidetavalt läks L. Kamal auto katki. Rohkem rikkumisi kriminaalhooldusametniku kinnitusel L. Kamal ei ole katseajal olnud.
3. Uue alkoholi tarvitamisega seotud kuriteo toimepanemine katseajal osutab siiski L. Kama kalduvusele alkoholiga liialdada. Varasem karistus ei ole L. Kama suhtumist liikluskäitumisse ilmselgelt muutnud. L. Kama ei ole mõistnud, et sõiduki juhtimine joobeseisundis seab ohtu nii tema enda tervise ja elu, samuti asjasse puutumatute kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Ka kriminaalhooldusametniku kinnitusel süüdistatav pisendab oma alkoholiprobleemi ega mõista joobes juhtimise ohtlikkust.
4. Arvestades süüd ja ühe kergendava asjaolu olemasoluga, pidas kohus põhjendatuks karistada L. Kama vangistusega sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendada lühimenetluses 1/3 võrra.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus L.

Kamale mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 10. septembri 2020 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 4 kuud 27 päeva vangistuse võrra. Seega tuleb L. Kamale lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 aasta 4 kuud 24 päeva vangistust. 8.

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Riigikohus on asunud seisukohale, et karistuse tingimisi kohaldamata jätmine osutatud sätte mõttes tähendab karistusest vabastamist

§ 73või § 74 alusel.

Järelikult on

§ 424

lg 4 p 1 erinorm just

§-de 73 ja 74 suhtes ja seda osas, milles viimati viidatud normid lubavad jätta karistuse ka täielikult tingimisi kohaldamata. Samas vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) või selle asendamine elektroonilise valvega (

§ 69

-1) või raviga (

§ 69

-2) ei tähenda mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis. Järelikult ei keela

§ 424

lg 4 p 1 sama paragrahvi teise lõike järgi mõistetud vangistuse 2 asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga (vt RKKKm 1-20-2476, p-d 16-18 koos edasiste viidetega). 9. K. Kama karistuse asendamine

§ 69sätete alusel üldkasuliku tööga vajab süüdistatava nõusolekut.

K. Kama seda ei andnud. Ilmselgelt ei ole ta üldkasuliku töö tegemiseks sobiv, seoses puuduva töövõimega. See teeb kaheldavaks süüdistatava suutlikkuse teha üldkasulikku tööd, mida möönis kohtuistungil ka süüdistatav ise. 10. Vangistust ei saa asendada ka elektroonilise valvega

§ 691sätete alusel.

Süüdistatav on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks oma elukohas. Elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud, ent selle välistab L. Kamale mõistetava karistuse pikkus.

§ 691

lg 1 kohaselt saab elektroonilise valvega asendada üksnes kuni üheaastast vangistust. 11. Elektroonilise valve kohaldamine käesoleval juhul tuleb kõne alla üksnes

§ 74

lg 5 sätestatu alusel, mille kohaselt katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisel ja

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Pooltel on vaidlus, kas viidatud säte

§-s 424 lg 4 p 1 märgitu tõttu üldse kohaldub käesoleval juhul. 12. Kohus leidis, et kuna

§ 74

lg 5 põhimõtteliselt ei välista katseajal toimepandud kuriteo korral uuesti tingimisi vabastamist, kui süüdlane allutada elektroonilisele valvele, on see iseenesest võimalik ka käesoleval juhul. Arvestades

§ 74

lg 1 teisest lausest ja § 424 lg 4 p-st 1 tulenevat ei saa vangistust üksnes jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata, vaid süüdistataval tuleks osa vangistust ilmtingimata ka reaalselt ära kanda. Sarnasele seisukohale (seda küll

§ 73

lg 4 kohaldamise kontekstis) on asutud näiteks ka Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2021 otsuses asjas 120-879 (punktis 66).

1. Samas ei pidanud kohus põhjendatuks süüdistatavale üksnes šokivangistuse mõistmist ning ülejäänust tema tingimisi vabastamist ühes käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamisega. Süüdistatavale on omane panna toime just alkoholi tarvitamisega seotud kuritegusid. Uue kuriteo toimepanemine katseajal osutab asjaolule, eelmise kohtuotsusega süüdistatava suhtes kohaldatud meetmed (sh tema suunamine programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja kohustamine osaleda sotsiaalprogrammis) ei ole süüdistatavast tulenevaid riske maandanud. Elektrooniline valve ei takista süüdistataval alkoholi tarvitamast ja uuesti joobnuna mootorsõidukit juhtima asumist. Arvestades, et senine kriminaalhooldus pole oma eesmärke täitnud, ei pea kohus kriminaalhoolduse jätkamist perspektiivikaks ka edaspidi.
2. Mootorsõiduki juhtimisõigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab seda liikumispuude tõttu. L. Kama on liikumispuudega isik. Ta elab maakohas üksinda. Süüdistatava elukohast ja elukorraldusest tulenevalt võib eeldada, et mootorsõiduki juhtimine on talle hakkamasaamiseks hädavajalik. APELLATSIOON
3. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu
4. detsembri 2021 otsus. Teha uus otsus, millega vähendada L. Kamale

§ 424lg 2 järgi mõistetud vangistuse määra.

Kohaldada L. Kamale karistuse mõistmisel

§ 74

lg 5 sätestatut, kohaldades liitkaristusest uuesti tingimisi vabastamist ühes käitumiskontrolliga, allutades ta elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud korras.

Arvestades

§ 74

lg 1 teisest lausest ja § 424 lg 4 p-st 1 tulenevat, määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks minimaalne vangistus. 3

1. Kohtu põhjendustega karistuse mõistmisel ja karistusmääraga kaitsja ei nõustu ja vaidlustab otsuse selles osas.
2. Kaitsja nõustub kohtu põhjendustega, mis puudutavad vangistuse asendamist üldkasuliku tööga – L. Kama hindab adekvaatselt oma tervislikku olukorda ja tunnistab ausalt, et ei saaks üldkasuliku töö sooritamisega hakkama. Tal on puuduv töövõime ning liikumine ja füüsiline tegevus on oluliselt piiratud.
3. Nõustuda ei saa sellega, et alkoholiprobleemi mittetunnistamine kriminaalhooldajale ja uue alkoholi tarvitamisega seotud kuriteo toimepanemine katseajal osutab L. Kama kalduvusele alkoholiga liialdada. Puuduvad tõendid väitmaks, et L. Kamal on alkoholisõltuvus või et ta selle tarbimisega liialdab. Kahel korral mootorsõiduki juhtimiselt alkoholijoobes tabamine viitab pigem isiku suutmatusele oma käitumist kontrollida. Alkoholi tarbimine vähendab enamasti enesekriitikat. Seega ei pruugi joobes juhtimine alati tähendada sõltuvusprobleemi või tarbimisega liialdamist – ka need, kes tarvitavad alkoholi harva, võivad teha vale otsuse ja istuda joobes olekus rooli.
4. Põhjendatud pole L. Kama karistamine pikaajalise reaalse vangistusega. Kaitsja nõustub kohtu käsitlusega, et

§ 74

lg 5 põhimõtteliselt ei välista katseajal toimepandud kuriteo korral uuesti tingimisi vabastamist, kui süüdlane allutada elektroonilisele valvele, mistõttu on see iseenesest võimalik ka käesoleval juhul. Arvestades

§ 74

lg 1 teisest lausest ja § 424 lg 4 p-st 1 tulenevat, ei saa vangistust üksnes jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata, vaid süüdistataval tuleks osa vangistust ilmtingimata ka reaalselt ära kanda.

1. Kaitsja ei nõustu kohtu põhjendustega, mille kohaselt ei takista elektrooniline valve süüdistataval alkoholi tarvitamist ja uuesti joobnuna mootorsõiduki juhtimist. Elektroonilise valvega saab mõjutada isiku käitumist, sh määrata kindlaks, kus ja millal ta liigub. L. Kamal on abivalmid lähedased, kes on valmis aitama teda ka selliselt, et tal poleks tarvis kodust välja liikuda või üksnes kriminaalhooldajaga kooskõlastatult.
2. L. Kama vanust ja karistusregistri väljavõtet arvestades ei ole tegemist süstemaatilise seadusrikkujaga, keda ei saaks mõjutada kergemaliigilise karistusega. Ka katseajal uue kuriteo toime pannud isikut on võimalik mõjutada pikaajalist vangistust kohaldamata ja alternatiivseid lahendusi pakkudes. Uute kuritegude toimepanemine ei ole L. Kama kahetsust ja suhtumist ning tervislikku seisundit arvestades tõenäoline.
3. L. Kama karistamine reaalse vangistusega kohtuotsuses mõistetud määras ei ole vajalik ega põhjendatud. Teda saab positiivses suunas mõjutada

§ 75lg-t 5 kohaldades.

Seetõttu palubki kaitsja vähendada L. Kamale

§ 424

lg 2 järgi mõistetavat vangistust ning liitkaristuse mõistmisel kohaldada

§ 74lg 5 alusel uuesti tingimisi vabastamist, allutades L.

Kama elektroonilisele valvele. Arvestades

§ 74

lg 1 teisest lausest ja § 424 lg 4 p-st 1 tulenevat, määrata ärakantavaks karistuseks minimaalne vangistus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 23. Analüüsides kaebuse sisulist põhjendust ning selle perspektiivi II astme kohtus jõudis kohtukoosseis konsensusele, et apellatsioonil puuduks edulootus, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4