4-22-986/5

4-22-986 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021.a, Pärnu Väärteoasja number 4-22-986 Kohtunik Tambet Grauberg Väärteoasi T M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmits 14.02.2022.a kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas nr 2570,21,001323 T M, isikukood: XXX, elukoht: XXX Kaebuse esitaja Vandeadvokaat Indrek Sirk, e-post: indek@sirk.ee Kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats, 4, Haapsalu linn, Lääne maakond; e-post: laane@politsei.ee Juhindudes VTMS § 79, LS § 223 lg 1, kohus määras:
2. Rahuldada T M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmits 14.02.2022.a kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas nr 2510,20,
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmits 14.02.2022.a kaebuse lahendamise määrus väärteoasjas nr 2510,20,000084 osas, millega jäeti T M 07.02.2022 esitatud kaebus rahuldamata.
5. Tühistada väärteoasjas nr 2570,21,001323 25.01.2022.a koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi ja saata väärteoasi väärteomenetluse jätkamiseks tagasi Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonda.
6. Määrus saata kaebuse esitajale, kaitsjale ning Politsei- ja Piriivalveametile. Edasikaebamise kord VTMS § 191 p 12 kohaselt ei ole käesolev määrus edasikaevatav. 1/4 4-22-986 Asjaolud ja menetluse käik 20.08.2021 juhtus liiklusõnnetus Haapsalus, xxx juures. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks austati väärteomenetlus. 01.10.2021 lõpetati väärteomenetlus. T M kaebuse alusel uuendati 12.10.2021 määrusega menetlust ja jätkati väärteomenetlust. 25.01.2022 koostas väärteomenetleja Ahti Viispert asjas teise väärteomenetluse lõpetamise määruse. 07.02.2022 esitas T M kaitsja kaudu kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele. 14.02.2022 koostas juhtivuurija Vello Palmits kaebuse lahendamise määruse, millega kaebus rahuldati osaliselt. Liiklusseaduse § 236 osas alustati E K suhtes väärteomenetlust, muus osas jäeti kaebus rahuldamata. 25.03.2022.a saabusid kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna poolt väärteoasja materjalid. 28.03.2022 edastas kohtuväline menetleja kohtule ka T M kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmits 14.02.2022.a kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas nr 2570,21,
7. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada. Väärteoasja materjalide kohaselt alustati antud asjas väärteomenetlust 20.08.2021 LS § 223 lg 1 tunnustel selles, et 20.08.2021 kell 17:11 leidis aadressil xxx, Haapsalu linn, Lääne maakond, liiklusõnnetus. Keegi viga ei saanud, kuid süüdlane lahkus sündmuskohalt ja oli teataja sõnul jätnud vaid telefoninumbri. 25.01.2022 koostas väärteomenetleja Ahti Viispert väärteomenetluse lõpetamise määruse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel – määruse põhjenduste kohaselt ei ole tähtsust sellel, et sündmuskohal oli eesõigust reguleeriv liiklusmärk ning kuna menetleja arvates ei ole sõidukite asendit kokkupõrke hetkel võimalik tuvastada, siis ei ole süüdlane tuvastatav. 14.02.2022 koostatud kaebuse lahendamise määruses juhtivuurija Vello Palmits nõustus menetluse lõpetamisega LS § 223 lg 1 tunnustel põhjendustega, et kuna tee laiust arvestades mahub T M juhitud sõiduki kõrvale liikuma ka teine sõiduk, ei ole kohane viidata põhjuslikule seosele kahju tekkimise osas ainuüksi märgi 231 nõuete rikkumisele. Kui fotodelt nähtuvalt on erinevad sõidukid samale teele kõrvuti mahtunud, siis on loogiline järeldada, et ka Audi ja Renault mahtusid kõrvuti sellele teele. Seega tuleb hinnang anda külgvahe hoidmise kohustuse täitmisele. Politsei hinnangul ei võta märgi 231 eesõigus kohustust täita külgvahe hoidmist (LS § 46 lg 3). Kohtu hinnangul ei ole politsei käsitlus eesõigusmärgist tuleneva kohustuse osas käesoleval juhul õige. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 7 lg 5 alusel märk 231 „Vastassuuna eesõigus” kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde. Asjaolude osas on selge, et xxx tn Haapsalus on kitsas tänav. Eriti kitsas on tänav just käesoleva liiklusõnnetuse toimumise kohas xxx tn suunaga xxx poolt eemale ning peale xxx ja xxx tänavate ristumiskohta xxx tänavaga. Sõidutee laiuseks on liiklusõnnetuse toimumise kohas väärteomaterjalide juures olevas vaatlusprotokolli lisas politsei poolt fikseeritud 5,35 meetrit. Kitsa tänavaosa pikkuseks on protokolli lisa kohaselt 45,15 meetrit. Kohtu hinnangul oli just nimetatud kitsa tänavaosa tõttu xxx tänavale enne xxx ja xxx tänavate ristumiskohta paigaldatud ka eesõigusmärk 231, nähtav fototabeli fotol nr
8. Seda selleks, et xxx poolt lähenev sõiduk laseks ristmikul kitsast tänavaosast vastutuleva sõiduki läbi. Nagu viidatud, 2/4 4-22-986 märk kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde. Väärteotoimikus sisalduvate E K ütluste põhjal lähenes tema mööda xxx tn kitsale tänavaosale xxx poolt ning ka nägi märki 231, mis kohustas teda vastutulevale sõidukile teed andma. T M vastutuleva sõiduki juhina on oma ütlustes kirjeldanud, et liikus mööda xxx tn. Märgi ees, mille kohaselt temal oli eesõigus, vähendas T M kiirust ja sisenes sõidukiga tänava kitsasse osasse. Vastu tulevad 2 esimest autot mahtusid T M juhitud sõidukist mööda, kuid siis tuli kolmas auto Audi oluliselt kiiremini, milline sõitis T M juhitud autole vastu küljepeeglit. Peegel purunes. Eeltoodu põhjal on selge, et liikluskorraldusest tulenevalt oli T M eesõigus xxx tn kitsast tänavaosa läbida ning kogutud tõendite põhjal on usutav, et ajaliselt lähestikku Audi sisenemisega xxx tn kitsale tänavaosale T M konkreetse tänavaosa läbimist enda poolt juhitud sõidukiga ka alustas. Täpsemalt fototabeli ja sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on liiklusõnnetuse järgselt T M juhitud sõiduk peatunud sisuliselt ca 45 meetrise pika kitsa tänavaosa lõpus. Liiklusõnnetuse tagajärjel tänavale kukkunud klaasikillud (vaatlusprotokolli lisas tähistatud numbriga 1), jäävad kitsa tänavalõigu keskosasse. Sellest saab järeldada, et liiklusõnnetus sai toimuda pikisuunaliselt kitsa tänavaosa keskosas, st nii Renault kui ka Audi olid kokkupõrke hetkeks kitsast tänavaosa läbinud umbkaudselt võrdse maa. Xxx tänav on liiklusõnnetuse toimumise kohas sirge (vt fototabeli toto nr 6), seega ei ole põhjust arvata, et kumbki liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest ei oleks saanud vastutulevat sõidukit (või sõidukeid) enne kitsasse tänavaosasse sisenemist märgata. Küll on E K oma ütlustes kirjeldanud, nagu oleks ta juba ½ kitsast tänavaosa oma sõidukiga läbinud, enne kui märkas vastutulevat ja alles kitsale tänavaosale jõudvat T M juhitud sõidukit. Vastavasisulised E K ütlused kohtu hinnangul asjas kogutud teiste tõenditega, peamiselt sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles on fikseeritud ka sõidukitelt liiklusõnnetuse tagajärjel kukkunud killud ja T M sõiduki paiknemine peale liiklusõnnetust, aga ka T M ütlustega, kokku ei lähe. Usutavad ja ka sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseerituga haakuvad on T M ütlused. Isik on kirjeldanud, kuidas ta sisenes xxx tn kitsasse tänavaossa eesõigust kasutades. Samuti, kuidas temast mahtus samas tänavaosas mööda ka kaks esimest vastu tulnud sõidukit. Kuna ka enne E K juhitud Audit tulid T M sõidukile vastu autod, on usutav, et T M vähendas kitsasse tänavaossa jõudes enda sõiduki kiirust, samuti, et juba esimeste sõidukite möödumise tulemusena püüdis T M hoida enda poolt juhitud sõidukit võimalikult kitsa tänavaosa enda poolses tee servas. Tunnistaja K M on kirjeldanud oma ütlustes, et kahe auto möödumise järgselt ei suundunud T M juhitud Renault buss, milles tunnistaja kaasreisijana viibis, tee keskosa poole. Kui järjest tulevad kitsas kohas vastu sõidukid, on see iseenesest kohtu hinnangul ka loogiline. Tee servas paikneb T M sõiduk ka liiklusõnnetuse toimumisele järgnenud peatumise järgselt (fototabeli fotod nr 5-7). Tõsi, senini kogutud tõendite põhjal ei ole teada, kas liiklusõnnetuse toimumise hetkel liikus T M juhitud sõiduk sama lähedal teeservale, kuid tema kirjeldatud ütlused, K M tunnistus ning vaatlusprotokolli lisas fikseeritud Renault asend (sõiduki esimesed ja tagumised rattad on peaaegu samal kaugusel tee servast, mille põhjal saab järeldada, et sõiduk liikus ka varasemalt otse. Kui T M oleks liiklusõnnetuse järgselt sõidukit teeserva poole juhtinud ning siis peatunud, ei oleks sõiduk pidama jäänud teeservaga paralleelselt) annavad alust seda pigem arvata. Seega oli kokkuvõtvalt liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidele teada liikluskorraldus xxx tn, millisel nad liikusid, samuti kummal sõidukil oli kasutada kitsal tänavaosal eesõigust. Seda ka olenemata sellest, et tänav antud kitsal kohal on piisavalt lai, et kaks sõidukit mahuksid täpsel liiklemisel üksteisest ka mööduma. Määrus ei tee eesõigusmärgi 231 osas erandeid, et kui üksteisele vastutulevad sõidukid mahuvad teekitsendit korraga läbima, siis teeandmise 3/4 4-22-986 kohustust ei ole. E K sõiduki Audi juhina kohustus talle vastutulevale sõidukile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde, teed andma. Ehk oluline ei ole isegi, kas T M juhitud sõiduk oli juba asunud teekitsendit läbima (nö see, kelle sõiduki nina jõudis varem teekistsendisse), vaid see, et T M sõiduk oleks jõudnud vähemalt teekitsendi juurde. Kogutud tõendite ja ülal esitatud analüüsi põhjal on alust arvata, et E K juhitud sõiduki jõudmise ajaks eesõigusmärgi ja teekitsendi juurde, oli vähemalt kitsendi teise otsa juurde jõudnud ka T M juhitud sõiduk. Siit edasi, kui Audi juht oleks täitnud liiklusmärgist tulenevat kohustust ja andnud Renaultile teed, jäädes seisma enne teekitsendile sisenemist, ei oleks liiklusõnnetust toimunud ja varalist kahju tekkinud. Nõude rikkumise tagajärjel toimus aga kokkupõrge vastuliikunud T M juhitud autoga, kelle oli selles olukorras eesõigus, mistõttu ohtu hinnangul saab antud juhul eesõigusmärgi 231 nõuete rikkumine olla põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega ning täita LS § 223 koosseisu. Seega puuduvad kohtu hinnangul väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi materiaalõiguslikud alused. Lisaks viib tõendite kogum sellele, et E K ütlused vastanduvad vähemalt osaliselt muu tõendite kogumiga. Kohtuvälisel menetlejal on võimalik koguda täiendavaid tõendeid, kui ta leiab, et on asjaolusid, mida ei ole kajastatud määrustes, kuid mis võivad olla mõjutanud tema siseveendumust, sh otsustada ekspertiisi vajadus. Eeltoodu alusel on kohus jõudnud järeldusele, et Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmits 14.02.2022.a kaebuse lahendamise määrus väärteoasjas nr 2510,20,000084 osas, millega jäeti T M 07.02.2022 esitatud kaebus rahuldamata, tuleb tühistada. Samuti tuleb tühistada väärteoasjas nr 2570,21,001323 25.01.2022.a koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus ja saata väärteoasi väärteomenetluse jätkamiseks tagasi Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonda. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus esitatud kaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4/4