) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Puudutatud isik märkis oma 07.03.2022 avalduses, et ta võtab tsiviilasjas 2-22-1558 esitatud avalduse täies ulatuses õigeks. Puudutatud isik palus võtta vastu puudutatud isiku avalduse õigeksvõtu seisukoht ja teha avalduse õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus märgib, et hagita asjas on lõpplahendiks kohtumäärus, mitte kohtuotsus. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol on tegemist hagita vaidlusasjaga ning seadus ei välista hagita vaidlusasjades õigeksvõtul põhineva lõpplahendi tegemist, siis on kohtul võimalik rahuldada avaldus õigeksvõtul põhineva määrusega. Kohus asub seisukohale, et avaldaja esitatud avaldus on õiguslikult põhjendatud ning kuna puudutatud isik võttis avalduse täies ulatuses õigeks, siis kuulub avaldus
lg 1 järgi rahuldamisele vastavalt avaldaja avalduses esitatud nõuetele.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast lahendist välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtulahend viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud 2 kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna mõlemad menetlusosalised on leidnud, et kõik menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, siis on eeltoodud menetluskulude jaotus õiglane ja põhjendatud. Kohus leiab, et lähtuda tuleb menetlusosaliste ühisest soovist ning menetluskulud jäävad seega puudutatud isiku kanda.
lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Avaldaja menetluskulud asjas on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kohus märgib, et kuna avaldaja on tasunud avalduselt nõuetekohaselt riigilõivu, siis on riigilõiv summas 50 eurot avaldaja põhjendatud menetluskulu. Kohus ühtlasi leiab, et põhjendatud on avaldaja esindaja tunnitasu 120 eurot ning avalduse koostamiseks kulutatud aeg 3,5 h. Seega on põhjendatud ka avaldaja õigusabikulu summas 3,5*120=420 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks põhjendatud menetluskuluna välja mõista 50+420=470 eurot.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja palus ühtlasi välja mõista asjast puudutatud isikult avaldaja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Seetõttu tuleb välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Järveotsa tee 5 KÜ-lt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.