Obsah (8)

§ 306§ 326§ 245§ 180§ 248§ 199§ 318§ 339

1-22-604 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-604 Kohtukoosseis Inna Ombler, Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Vaidlu

180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda DNA-ekspertiisi kulud 228 euro ulatuses ja kaitsjatasu 32,40 euro ulatuses. Kohus rahuldas täies ulatuses X OÜ poolt esitatud tsiviilhagi 2556 eurot ja Y OÜ poolt esitatud tsiviilhagi 1852,69 eurot, jättis arestituks S. Holopovile kuuluva sularaha 204,13 eurot ning lahendas asitõendite ja salvestistega seotud küsimused.

1. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav S. Holopov, kes palub kontrollida, kas tema tegevus on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi õigesti kvalifitseeritud ning kas tema süüdimõistmine ja karistamine selles kuriteos on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel õige ja seaduslik. Samuti palub S. Holopov tühistada otsuse osaliselt kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas ning vähendada temalt väljamõistetud kulusid, jättes kohtueelses menetluses kaitsjale määratud tasu ning ekspertiisikulud kogu ulatuses riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist

1. peatüki
2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 3.1 S. Holopov seab apellatsioonis kahtluse alla, kas tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi. Eelnevalt viidatud kriminaalmenetluse seadustiku sätetest tuleneb, et kui kokkuleppes kirjeldatud tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud, on otsuse peale võimalik apellatsiooni esitada. Samas kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide, kokkuleppe, kohtuotsuse ja apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest lähtuvalt jätta läbi vaatamata. Kriminaalasjas on S. Holopovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 07.02.2022 (kd II, lk 205-207). Kokkuleppest nähtub, et S. Holopovile on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. S. Holopov on avaldanud kaitsja juuresolekul soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel ning on kinnitanud seda omakäeliselt allkirjaga. Kokkuleppes on kirjeldatud nii toimepandud kuriteod, kuritegude kvalifikatsioon kui ka nende eest taotletav karistuse liik ja määr. Seega on süüdistatav ja tema kaitsja läbirääkimiste käigus nõustunud kuritegude kvalifikatsioonidega ning jõudnud prokuröriga kokkuleppele karistuste liigi ja määra osas. Kokkulepe arutamisel maakohtu istungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde (kd II, lk 203 ja 203 p). Kohus selgitas S. Holopovile tema õigusi kokkuleppemenetluses. Prokurör avaldas kokkuleppe sisu, sh selgitas kuriteo kvalifikatsiooni ning karistuste liiki ja määra. Süüdistatav avaldas kohtule, et ta on kokkuleppe sisust aru saanud ja nõustub sellega ning kaitsja osavõttu istungist ei 2 1-22-604 soovi. Samuti kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppe sõlminud enda vabal tahtel ja jääb selle juurde (kd II, lk 203 p). Riigikohtu kriminaalkolleegium on
3. oktoobri 2012 määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-70-12 osutanud, et kokkuleppemenetluse erisus seisnebki selles, et kohtumenetluse pooled lepivad enne asja kohtulikku arutamist kokku nii teo faktilistes asjaoludes (

§ 306

lg 1 p-d 1 ja 2) kui ka sellistel asjaoludel toimepandu õiguslikus kvalifikatsioonis (

§ 306lg 1 p 3).

Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule. Maakohus on kaalunud kas süüdistatavale inkrimineeritud teod on kuriteod ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb need kvalifitseerida. Maakohtu otsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. 3.2 Süüdistatav seab apellatsioonis kahtluse alla, kas üks temale ette heidetud tegudest on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi. Kolleegium tutvus kriminaaltoimiku materjalidega ning asub kvalifikatsiooni seaduslikkuse osas järgmisele seisukohale. KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kriminaaltoimiku materjalide, ning S. Holopovile kokkuleppes ette heidetud teokirjelduses sisalduvate faktiliste asjaolude pinnalt saab jõuda järeldusele, et kokkuleppes kajastatud süüdistuse faktilised asjaolud ja teokirjeldus vastab KarS § l99 lg 2 p-des 8 ja 9 sätestatud varguse kvalifitseeritud koosseisu tunnustele ning teole on antud õige karistusõiguslik hinnang. S. Holopovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust: Harju Maakohtu 10.10.2013 otsusega karistati S. Holopovi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; Harju Maakohtu 20.11.2014 otsusega karistati teda KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning viimati karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 30.08.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi, mis on välja toodud ka süüdistuses. Seega on S. Holopov tunnistatud varem süüdi süstemaatilises varguses ning vaidlustatud asjas, milles heidetakse talle ette kahte varguse episoodi, on süüdistatava tegu õigesti subsumeeritud süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Samuti vastab kokkuleppes toodud teokirjeldus KarS § 199 lg 2 p-s 8 sätestatud kvalifitseeritud koosseisu, s.o sissetungimisega toime pandud varguse tunnustele. Seega on kokkuleppes kirjeldatud S. Holopovile ette heidetud tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg p-de 8 ja 9 järgi. 3.3 Kolleegium leiab, et maakohus on S. Holopovi süüditunnistamisel KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ning karistamisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab ringkonnakohus üksmeelselt selles osas süüdistatava apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 4. Seoses süüdistatava poolt vaidlustatud menetluskulude hüvitamisega märgib kolleegium järgmist.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud (vt RKKKm 3-1-1-7-16). Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja 3 1-22-604 jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKKm 3-1-17-16). 4.1 Kaebuses, mille on esitanud S. Holopov, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb süüdistatava kaebus osas, millega on vaidlustatud menetluskulude hüvitamise ulatus, jätta läbi vaatamata. Kriminaalasjas on S. Holopovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe, mille p-st 6 nähtuvalt on lepitud kokku süüdimõistva otsusega hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, sh ekspertiisikulud 171 euro suuruses summas ning kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu ja sõidukulud 942,60 euro suuruses summas, samuti sundraha 981 eurot, s.o kokku menetluskulu 2094,60 euro suuruses summas. Samas lepiti kokku, et

§ 180

lg 3 alusel jääb osa ekspertiisikuludest ning määratud kaitsjale kokkuleppemenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest osavõtu eest määratud tasudest riigi kanda. Samuti lepiti kokku, et

§ 180

lg 3 alusel määratakse menetluskulud tasumisele 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. S. Holopov nõustus kaitsja juuresolekul sõlmima kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel ning kinnitas seda enda allkirjaga (kd II, lk 205-207). Seega jõudsid prokurör, süüdistatav ning kaitsja ka menetluskulude hüvitamise suuruse osas kokkuleppele, jättes

§ 180lg 3 alusel neist osa riigi kanda ning määrates kulud tasumisele ositi.

Sõlmitud kokkulepe on avaldatud 07.02.2022 kohtuistungil. S. Holopov kinnitas kohtule, et ta on kokkuleppest, sh menetluskulude tasumisega seonduvast, aru saanud. Samuti kinnitas S. Holopov, et 4 1-22-604 nõustub kokkuleppega, on selle sõlminud enda vabal tahtel ning jääb selle juurde (kd II, lk 203 p). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. 5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 326

lg- st 3 jätab ringkonnakohus üksmeelselt kvalifikatsiooni seaduslikkuse osas apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

§ 318lg 3 p 4, § 326 lg 2 p 3 alusel jätab ringkonnakohus S.

Holopovi kaebuse menetluskulude hüvitamise ulatuse vaidlustamise osas läbi vaatamata. (Allkirjastatud digitaalselt) 5