← Eesti

2-21-136848/6

Obsah (10)§ 407§ 444§ 468§ 162§ 487§ 6§ 139§ 150§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-136848 Tsiviilasi AS-i Era Liisin

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 4.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 315 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 100 eurot.

§ 487

lg 2 tulenevalt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.11.2021. Hagihinnalt 1662 eurot 50 senti tuli hagi esitamisel ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 225 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 139

lg 2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna on välja mõista riigilõiv 225 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus

§ 150lg 1 p 1 alusel esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

Tulenevalt

§ 150

lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja taotleb õigusabikulude hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse aluseks olevate dokumenti tutvumise, tõendite komplekteerimise, hagiavalduse koostamise ning kohtule edastamise eest 100 eurot (ajamahuga 1 tund, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et praegusel juhul on osutatud õigusteenus asja keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud ning vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 325 (100 + 225) eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.