← Eesti

2-21-125937/12

Obsah (6)§ 230§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-21-125937 KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-125937 Tsiviilasi

§ 230lg-le 1 peab pool kohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb.

Kostja mingeid täiendavaid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Seevastu hageja on esitanud omalt poolt tõendina foto, mis kostja vastavad väited ümber lükkavad. Hageja esitatud fotodel (dtl 36-38) ei ole näha sõiduki juures ühtegi inimest ega kauba laadimist. Kostja sõiduk on pargitud hageja tasulisele parkimisalale. Kohus leiab, et siinkohal ei ole ka oluline parkimise aeg. Parkimisala sissesõidul nähtavaks 3

(5)tehtud parkimistingimuste kohaselt oli ettenähtud ka aeg, mille jooksul oli õigus sellel alal tasuta parkida. Samas tuli lepingutingimuste kohaselt fikseerida ja nähtavaks teha parkimise algusaeg. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja parkimise algusaega ei fikseerinud. Seetõttu ei saa kostja ka parkimise aja pikkusele tugineda. Hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude aluseks saab olla VÕS § 1132 lg 2, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on tõendanud, et ta saatis kohtuväliselt kostjale nõudekirja lepingutingimustes kokku lepitud leppetrahvi tasumiseks (dtl 53). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja leppetrahvi nõuet täitnud ei ole. Seega on hagejal õigus lisaks leppetrahvile nõuda kostjalt ka leppetrahvi sissenõudmiskulu hüvitamist. Hageja nõutav võla sissenõudmiskulu jääb seaduses lubatud sissenõudmiskulu summa piiresse. Eeltoodut arvestades on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 16,50 eurot, millest 15 eurot on leppetrahv ja 1,50 eurot võla sissenõudmiskulu. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 75 eurot, sh 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel täiendavalt 30 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 75 eurot põhjendatud hageja menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Elari Arjakas. Hagiavalduses on välja toodud, et hageja esindaja on teinud seoses nõude esitamisega toiminguid 2 tunni ulatuses, sh maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine. Hageja esindaja taotleb toimingute eest tasu 4

(5)määraga 80 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda märgitud hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikeks ning ka nendele toimingutele kulunud ajakulu 2 tunni ulatuses mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja taotletava tasumäära, mis on 80 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses mõistlikuks ja põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tasule. Kohus leiab aga, et põhjendatud ei ole vastaspoole poolt hüvitada hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga. Nimelt

§ 174

lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul ei ole hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa mingil põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega loeb kohus põhjendatud hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kahe töötunni eest ilma käibemaksuta summas 160 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 235 eurot, sh 75 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 160 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 235 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.