← Eesti

1-22-1952/2

Obsah (5)§ 121§ 136§ 4§ 56§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1952 (18278001433) Kohtunik Marju Persidskaja Kriminaalasi A. L. kahtlustuses

) § 121 lg 1 § 22 lg 3 ja § 136 lg 2 järgi ning M. P. kahtlustuses

§ 121

lg 1 ja § 136 lg 2 järgi Taotlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlus kriminaalmenetlus A. L. ja M. P. suhtes Kahtlustatavad A. L., isikukood XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; tel: XXX; e-post: XXX; töökoht: XXX, XXX; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral. lõpetada M. P., isikukood XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; tel: XXX; e-post: XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata ja väärteokorras karistatud 2-l korral. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 lg 1, § 202 lg 2 p 3, § 202 lg 4 sätetest, kohus määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-22-1952 kriminaalmenetlus A. L. suhtes kahtlustuses

§ 121

lg 1 - § 22 lg 3 ja § 136 lg 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohustada A. L. käesoleva määruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul, s.o hiljemalt 04.10.

  1. a, tegema 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. A. L. määratud üldkasuliku töö tundide tegemise üle teostab järelevalvet A. L. elukohajärgne kriminaalhooldusosakond.
  2. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-22-1952 kriminaalmenetlus M. P. suhtes kahtlustuses

§ 121lg 1 ja § 136 lg 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

Kohustada M. P. käesoleva määruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul, s.o hiljemalt 04.10.

  1. a, tegema 120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. M. P. määratud üldkasuliku töö tundide tegemise üle teostab järelevalvet M. P. elukohajärgne kriminaalhooldusosakond.
  2. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.
  3. Kohtumäärus edastada kahtlustatavatele A. L. ja M. P., kannatanu K. U., prokurörile ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt KrMS § 385 p-le 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD Kriminaalasjas nr 18278001433 alustati menetlust XXX. a

§ 121lg 1 järgi selles, et XXX.

a kella 23.30 paiku XXX alevikus XXX kasutati füüsilist vägivalda K. U. suhtes, millise tegevusega põhjustati K. U. valu ja tervisekahjustusi. Kohtueelse menetluse käigus on selgunud, et XXX. a kella 23.30 paiku viibis K. U. XXX, kui majade vahel sõitis talle teele ette sõiduauto XXX, millest väljus A. L. ja ütles K. U., et ta kaasa tuleks. K. U. keeldus, misjärel jooksis A. L. K. U. juurde ja võttis tal ümbert kinni ning tõmbas K. U. sõiduauto tagaistmele. Seejärel istus A. L. K. U. juurde ja roolis olnud M. P. ütles K. U., et saimegi su kätte. A. L. hoidis K. U. kätest kinni ja M. P. pani uksed kinni. Seejärel sõideti XXX alevikus asuva XXX juurde, kus A. L. tiris K. U. sõiduautost välja ning M. P. läks K. U. juurde ja lükkas ta pikali, misjärel lõi M. P. K. U. kaks korda jalaga kõhtu ja ühe korra näkku. A. L. K. U. suhtes vägivalda ei kasutanud, kuid valvas, et K. U. ära ei jookseks. Vägivalla kasutamise ajal ei öelnud M. P. ega A. L. K. U. midagi, kuid K. U. arvates tegutsesid M. P. ja A. L. selliselt seetõttu, et süüdistasid teda M. tuttava paadist bensiinivarguses, kuigi ta ei tea, miks nad nii arvavad. Koju jõudnuna kutsus K. U. endale kiirabi, kellele K. U. avaldas, et tuttav oli löönud talle jalaga ja rusikaga vastu nina ja parema sääre piirkonda ning ninast olnud ka verejooks, mis nüüdseks peatunud. Paremal säärel silmaga nähtavat vigastust ei tuvastatud, kuid palpatoorselt valulikkus säärelihases. Ninal fikseeriti punetus ja turse. Kiirabi diagnoosis eeltoodu alusel K. U. pindmise peavigastuse (nina pindmine vigastus) ning pindmise säärevigastuse (sääre muude ja täpsustamata osade kontusioon). K. U. oli sel ajal XXX vanune. Eeltoodu alusel on M. P. ja A. L. alust kahtlustada

§ 136

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine, kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, mille eest on karistusena ette nähtud ühekuni viieaastane vangistus, ja M. P.

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus ning A. L. sellele kaasaaitamises ehk

§ 121lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 2

(6)Kahtlustatavana ülekuulamisel XXX. a on M. P. avaldanud, et ta täpselt ei mäleta, kuidas see oli, aga tema meelest tuli K. U. ise autosse, aga peksa anti talle küll. Juba enne peksmist tunnistas K. U. oma patud ülesse, aga ikkagi andis M. P. talle peksa ning seda seetõttu, et K. U. müüs tema tuttavale auto ja siis varastas selle ära ning lisaks varastas paadist bensiini ka. M. P. sõnul ei tunne ta end hästi pärast sellist tegu ning pärast seda sündmust pole ta rohkem selliseid asju teinud ega kellelegi peksa andnud. Ta kahetseb, et K. U. peksa andis. Kahtlustatavana ülekuulamisel XXX. a on A. L. avaldanud, et oli tol õhtul purjus ja ei mäleta kõike täpselt, aga mingi teema K. U. oli küll. A. L. mäletamist mööda keegi K. U. autosse ei tirinud ega kinni ei hoidnud, vaid ta ise tuli autosse, kui XXX sõideti. A. L. sõnul hoidis ta K. U. XXX XXX kinni ja siis M. P. võis teda lüüa. A. L. mäletamist mööda võttis K. U. mingi aeg enne sündmust kelleltki auto ja sõitis kraavi ning XXX omanikult varastas bensiini. A. L. kahetseb tehtut ja soovib tegude eest kergemat karistust, kuna tänasel päeval käib ta korralikult tööl ning otsustaski XXX tööle jääda ja oma varasemaid võlgasid maksta. Kriminaalasja materjalid saabusid 07.03.2022. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud alustel ja korras. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks.

§ 4

lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. 15.03.

  1. a andis kahtlustatav A. L. Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, millest nähtuvalt A. L. kahetseb toimepandut ja on nõus täitma kohustuse teha 60 tundi üldkasulikku tööd ning ta on suuteline need töötunnid 6 kuu jooksul ära tegema. A. L. tunnistab, et käitus tol korral valesti, kuid kõike toimunust ta ei mäleta, kuna oli alkoholijoobes. Käesoleval ajal tal alkoholi tarvitamisega mingeid probleeme pole. Ta käib tööl ja kuigi palk on ~XXX eurot, siis kätte saab ta üksnes XXX eurot, kuna ülejäänu võtavad XXX ära. Tal on plaanis minna võlanõustamisele, et saada võlgadest täpsem ülevaade. K. U. on ta ära leppinud. A. L. saab aru, et poleks pidanud K. U. suhtes selliselt käituma ning olukorda oleks võinud teisiti lahendada. Sellise tegevuse ajendiks oli A. L. sõnul K. U. enda ebaseaduslik tegevus (bensiinivargus). Sellest kuriteost on palju aega möödas ja rohkem kuritegusid pole ta toime pannud. A. L. on teadlik tagajärgedest, mis saab siis, kui ta jätab talle määratud kohustuse tähtaegselt täitmata. Kaitsja osavõttu ta ei soovi. 17.03.
  2. a andis kahtlustatav M. P. Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, millest nähtuvalt M. P. kahetseb toimepandut ja on nõus täitma kohustuse teha 120 tundi üldkasulikku tööd ning ta on suuteline need töötunnid 6 kuu jooksul ära tegema. M. P. sõnul on nad K. U. ära leppinud ja ka pärast juhtunut korduvalt suhelnud. Rohkem kuritegusid pole ta toime pannud. Ta on püüdnud oma elu korda saada ja kõikidest jamadest hoiduda. Ta on küll saanud pärast toimunut kaks korda rahatrahvi, kuid need tasunud. Ühel korral proovisid nad sõbraga kanepit ja teisel korral sõitis rolleriga, kui oli alkoholi tarvitanud. Kuriteost M. P. enam kõike ei mäleta, kuna sellest on nii 3

(6)palju aega möödas ja ta oli ka alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamisega seoses on ta varem käinud programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid hetkel selleks enam vajadust ei tunne. M. P. on nüüd XXX ja neil on XXX. Kuriteo toimepanemise põhjuseks oli M. P. sõnul see, et K. U. varastas tema tuttavatelt. M. P. ei tea, miks tema seda lahendama läks, sest tal endal K. U. probleeme polnud. Tõenäoliselt aitas sellele kaasa ka alkoholijoobes olek. Toimunust on nüüdseks mitu aastat möödas, M. P. käib XXX tööl ja on ära maksnud kõik XXX ja eelnevad XXX. Hetkel on tasuda üksnes XXX. M. P. saab aru, et poleks pidanud K. U. peksa andma ning olukorda oleks saanud teisiti lahendada ja tema poleks üldse pidanud midagi tegema. M. P. on teadlik tagajärgedest, mis saab siis, kui ta jätab talle määratud kohustuse tähtaegselt täitmata. Kaitsja osavõttu ta ei soovi. Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuritegudega, mille asjaolud on selged ja võttes arvesse kuritegude toimepanemisest möödunud aega, kahtlustatavate isikut ja nende suhtumist toimepandusse ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis prokuratuuri hinnangul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kahtlustatavate A. L. ja M. P. süü pole suur, mistõttu kuulub kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetamisele. A. L. ja M. P. tunnistavad oma süüd kuriteo toimepanemises, kahetsedes toimepandut ning mõistavad, et käitusid valesti. Kuriteo toimepanemisest on möödunud 3,5 aastat. Kuriteoga ei kaasnenud kannatanule raskeid tagajärgi ja kahtlustatavad on kannatanuga leppinud. Kannatanu K. U. pole tundnud huvi kriminaalasja lahendamise vastu ning pole võtnud prokuröriga ühendust, kuigi oli teadlik, et prokurör soovib temaga seoses selle kriminaalasja lahendamisega suhelda. Kannatanu K. U. XXX K. H. avaldas XXX telefonivestluses prokurörile, et kuriteost on nii palju aega möödas ja osapooled on ammu leppinud ning M. P. on pärast juhtunut korduvalt käinud K. U. juures. Karistusregistri andmetel puudub nii A. L. kui M. P. käesoleval ajal kehtiv kriminaalkaristus. A. L. töötab XXX-s XXX ja M. P. XXX-s XXX. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04).

§ 121

lg 1 sanktsioon jääb oluliselt alla teise astme kuritegudele kehtestatud sanktsiooni ülemmäära, mis viitab väiksemale süüle.

§ 136lg 2 näeb sanktsioonina ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja suurust. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt on alust arvata, et tegemist oli pigem mõtlematu teoga ning A. L. ja M. P. on aru saanud oma teo keelatusest ning teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et nende kuritegelik käitumine ei kordu ning nende edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid neid on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele kohustuse määramisega ning seega on

§ 56

lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik käesoleval juhul saavutada ilma A. L. ja M. P. kriminaalvastutusele võtmata. Seega puudub kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamise vajaduse puudumine lähtub eelkõige kahtlustatavate viimaste aastate õiguskuulekast käitumisest ja kahetsusest. Eelmärgitud asjaoludel ei ole A. L. ja M. P. karistamine vajalik ja karistusõiguslikku eesmärki on võimalik saavutada kohustuse määramisega. Kohustuse suuruse määramisel tuleb võtta arvesse mõlema kahtlustatava rolli 4

(6)kuriteo toimepanemisel, mistõttu on M. P. kui vägivaldsemalt tegutsenud kahtlustatavale määratavate üldkasuliku töö tundide arv suurem A. L. määratavatest üldkasuliku töö tundidest. Kahtlustatavad on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 3 sätestatud kohustuse teha üldkasuliku töö tunde kuuekuulise tähtaja jooksul. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi prokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatavate A. L. ja M. P. suhtes rahuldamisele. Kohus nõustub, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata A. L. ning M. P. karistamine vajalik. Kriminaalasja materjalidest nähtuva – kuriteo toimepanemise asjaolude, kahtlustatava isikut iseloomustavaid asjaolusid arvestades ja kannatanule tekitatud vigastuse – alusel saab asuda seisukohale, et kahtlustatavate A. L. ja M. P. süü ei ole suur. Kahtlustatavad on varem kriminaalkorras karistamata. Karistusregistris on küll arhiveeritud karistusi, aga käesolevaks hetkeks on mõlemad kahtlustatavad kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatav A. L. on andnud nõusoleku teha 60 tundi üldkasulikku tööd ja kahtlustatav M. P. on andnud nõusoleku teha 120 tundi üldkasulikku tööd. XXX. a M. P. poolt nõusolekut andes menetluse lõpetamiseks on kahtlustatav tunnistanud, et kahetseb toimepandut. Tänaseks on kahtlustatav M. P. leppinud kannatanu K. U. ära ning on korduvalt peale toimepandud süütegu suhelnud kannatanuga. M. P. tõi välja, et kuriteo toimepanemise põhjuseks oli konflikt kannatanuga ja alkoholijoobes olek. Tunnistades, et ta poleks pidanud kannatanule peksa andma ning olukorda oleks saanud teisiti lahendada. Sarnaselt on XXX. a A. L. poolt nõusolekut andes menetluse lõpetamiseks kahtlustatav tunnistanud, et käitus tol korral valesti ja kõike toimunust ei mäleta, sest ta oli alkoholijoobes. Tänaseks on ta kannatanuga ära leppinud ja saab aru, et poleks pidanud kannatanu vastu sellisel viisil käituma ning olukorda oleks saanud lahendada teisiti. Kannatanul puudub käesoleval hetkel aktiivne huvi kriminaalmenetluse jätkamise vastu, olles teadlik, et prokuratuur on otsinud temaga kontakti, ei ole kannatanu ise soovinud astuda ühendusse prokuratuuriga. Kanntanu XXX K. H. on avaldanud XXX. a telefonivestluses prokuröriga, et kuriteost on palju aega möödas ja osapooled on ammu leppinud omavahel ära. Lisaks sellele on M. P. külastanud korduvalt pärast juhtunut kannatanut. 5
(6)Kohtu arvates on positiivne, et kahtlustatavad tunnistavad oma tegu ning tulenevalt nende ütlustest võib asuda seisukohale, et nad kahetsevad toimepandud süütegu. KrMS § 202 lg 2 p 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks teha 10 – 240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse

§ 69lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut.

Kahtlustatav A. L. on andnud nõusoleku teha 60 tundi üldkasulikku tööd ja kahtlustatav M. P. on andnud nõusoleku teha 120 tundi üldkasulikku tööd. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrab kohus kahtlustatavale A. L. kohustuseks teha 60 tundi üldkasulikku tööd ja kahtlustatavale M. P. kohustuseks teha 120 tundi üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 3 sätestatule tuleb kahtlustatavatel nimetatud kohustused täita 6 kuu jooksul. KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui A. L. või M. P. ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse kahtlustatava suhtes määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.