) § 3141 lg 1 alusel kätte toimetatuks
) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. 5.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd hagejat esindab advokaat, ei pea kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist hagejale menetluse lõpetamise tagajärgi selgitama. 6.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul nähtub hagist loobumise avaldusest, et pärast hagi esitamist on kostja hageja nõude rahuldanud. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Eelneva tõttu jäävad menetluskulud
7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 755 eurot (riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 630 eurot). 7.1 Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 125 eurot. Samas on hagejal
lg 2 p 2 alusel õigus taotleda poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 62 eurot 50 senti) tagastamist. Selleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Eelneva tõttu ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kogu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 62 eurot 50 senti. 7.2
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 630 eurot (140 x 4,5). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Samas ei ole ajakulu kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal asja materjalidega 2 tutvumiseks ja tõendite kogumiseks, samuti hagiavalduse koostamiseks kokku 3,5 tundi. Siinkohal tuleb kohtu hinnangul arvestada, et tegemist on küllaltki lihtsa hagiga (hageja tugines sellele, et poolte vahel oli sõlminud õigusteenuse osutamise leping, hageja väljastas kostjale arve, millest kostja tasus vaid pool). Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingutel 2 tundi. Sellele lisandub kirjaliku kompromissettepaneku koostamise ajakulu (0,5 tundi), samuti hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (0,5 tundi). Kokku on lepingulise esindaja kulu 420 eurot (140 x ((2 + 0,5 + 0,5). 7.3 Eelneva tõttu tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 482 eurot 50 senti (riigilõiv 62 eurot 50 senti + lepingulise esindaja kulu 420 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (482 eurolt 50 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 8.
lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.