Obsah (17)

§ 644§ 657§ 651§ 466§ 238§ 613§ 478§ 667§ 477§ 232§ 460§ 172§ 659§ 175§ 176§ 218§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-402 Kohtua

§-le 659 ja § 644 lg-le 1, et puudutatud isiku II esitatud määruskaebusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja määruskaebuse menetlus

§ 644lg 4 alusel selles osas lõpetada.

Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt

§ 644

lg-st 3 loetakse määruskaebusest loobumise korral, et määruskaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud ning määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja esitada enam uut määruskaebust sama eseme kohta ja kannab määruskaebusega seotud menetluskulud. 31. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku I määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

§ 651

lg 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik I vaidlustas maakohtu määruse osaliselt, s.o hooviala kasutamise korra osas (resolutsiooni punkt 2) ja osas, millega maakohus kohustas puudutatud isikuid andma nõusoleku määruse punktis 2 kirjeldatud kasutuskorra muudatuste kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks ja asendama nende nõusolek kohtumäärusega (resolutsiooni punkt 4). Puudutatud isik I ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1, 3, 5 ja 6. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli ning maakohtu määrus on selles osas jõustunud (

§ 466lg 3).

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud menetlusosaliste seni lahendamata taotlused.
2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku I
3. augusti
4. a taotluse nõuda kohtul Politsei- ja Piirivalveametilt välja rinnakaamera video
5. detsembri
6. a kella 13:23 kutsungi 3484 tehtud vale väljakutse kohta. Puudutatud isik I soovis nimetatud tõendiga kummutada avaldajate
7. juulil
8. a esitatud tõendi (Politsei- ja Piirivalveameti ametniku Tarvo Ingeraineni vastus selgitustaotlusele [kd I tl 159]) usaldusväärsust. Praegusel juhul vaieldakse selle üle, kas ja kuidas muuta XXX, Tallinn asuva kinnistu hooviosa kasutuskorda. Kasutuskorra määramisel ei oma tähtsust
9. detsembril
10. a XXX, Tallinn hooviosas 7 toimunud konflikti asjaolud (kd I, tl 157), mistõttu ei ole asjas tähtsust ka Politsei- ja Piirivalveameti väljakutset kajastaval rinnakaamera videol (

§ 238lg 1).

Seetõttu jätab kolleegium puudutatud isiku I taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus võtab vastu menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid.

1. Seoses puudutatud isiku I
2. augusti
3. a taotlusega arutada määruskaebust apellatsioonkaebusena kohtuistungil selgitab kolleegium järgmist. Tulenevalt

§ 613

lg 1 p-st 1 ja

§ 613

lg-st 2 lahendab kohus käesolevat asja hagita menetluses.

§ 478

lg 1 alusel on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mida saab vaidlustada määruskaebuse, mitte apellatsioonkaebuse esitamisega. Käesoleva määruskaebuse lahendamisel ei näinud ringkonnakohus istungi korraldamiseks vajadust, mistõttu lahendab kohus määruskaebuse

§ 667lg 3 I lause järgi kirjalikus menetluses.

Seetõttu jätab ringkonnakohus puudutatud isiku I taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata.

1. Kolleegiumi arvates on maakohus välja selgitanud kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, võtnud arvesse menetlusosaliste seisukohad ning on tõlgendanud ja kohaldanud õigesti kaasomandi kasutuskorra määramise kohta käivaid sätteid (AÕS § 72 lg 1, 3, 5). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega, mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12). Tulenevalt

§ 477

lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus ei ole eeltoodud põhimõtete vastu eksinud. Maakohus ei ole ka tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud (

§ 232lg 1).

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult võtnud asja lahendamisel arvesse praeguse olukorra, kus avaldajad soovisid reguleerida kogu hooviala kasutamist selliselt, et kõigi kaasomanike ühiskasutuses olev osa puuduks, sest poolte vahel on erimeelsused ühiskasutuses oleva hooviala kasutamisel. Erimeelsusi ja pooltevaheliste suhete halvenemist tõdesid nii puudutatud isik II (kd I tl 38) kui ka avaldajad (kd I tl 157). Selleks, et kõrvaldada või vähemalt vähendada kaasomanike erimeelsusi, oli kolleegiumi arvates mõistlik määrata kindlaks, millist osa hoovialast on igal kaasomanikul õigus kasutada. Ringkonnakohus nõustub vastavate maakohtu põhjendustega hooviala kasutuskorra kindlaksmääramisel neid kordamata ning vastab alljärgnevalt määruskaebuses esitatud väidetele.
2. Puudutatud isiku I määruskaebuses väidetu kohaselt ei ole hoovi piiritlemine ja jagamine maakohtu määratud viisil võimalik, sest takistab turvaliselt autode manööverdamist ja parkimist hoovi väiksuse tõttu. Avaldajad ei võtnud nimetatud väidet omaks ning selgitasid, et viimased 7 kuud on manööverdamine sellisel viisil edukalt ja turvaliselt toimunud; ka pääste- ja kiirabiautod pääsevad kinnisasjale ligi (kd I tl 156).
3. Arvestades hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet korraldas ringkonnakohus XXX, Tallinn kinnisasja hooviosas
4. oktoobril
5. a vaatluse. Vaatluse käigus ilmnes, et nii avaldajal II kui ka puudutatud isikul III õnnestus maakohtu määratud viisil hoovis turvaliselt ja edukalt manööverdada (kd I tl 201,
6. oktoobri
7. a vaatlusprotokolli lisad 2, 3). Kuigi puudutatud isiku I demonstreeritu tulemusel näis, et maakohtu määratud viisil ei ole võimalik autot ümber pöörata või manööverdada nii, et autoga oleks võimalik väravast välja sõita auto esiosaga XXX tänava poole (kd I tl 201,
8. oktoobri
9. a vaatlusprotokolli lisa 1), veendus ringkonnakohus, et mootorsõiduki juhtimisõigust omava isiku tavapärase juhtimisoskuse juures 8 on see siiski objektiivselt võimalik (
10. oktoobri
11. a vaatlusprotokolli lisad 4-6). Seega ei ole kohtul põhjust kahelda avaldajate selgitustes, et maakohtu määratud viisil on turvaline manööverdamine hoovis võimalik. Eelöeldust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohtu määratud hoovi piiritlemine ja jagamine on mõistlik ning kooskõlas kinnisasja omanike huvidega ja eesmärgiga vähendada pooltevahelisi erimeelsusi.
12. Kolleegium on seisukohal, et parkimiskohtade kindlaks määramine puudutatud isiku I soovitud viisil ei ole põhjendatud. Eesti Standardikeskuse koostatud linnatänavate standardis (EVS 843:2016 Linnatänavad) on määratud parkimiskohtade paigutamine ja laius, mille kohaselt on sõiduauto parkimiskoha tavalaius 2.6 meetrit, kaubanduskeskuse ja muu suure käibega parkimiskoha vähim laius aga 2.7 meetrit. Kuivõrd standardite väljatöötamisel arvestatakse valdkonna parima praktikaga, on tegemist hea tavaga, millest võiks parkimiskorraldusel lähtuda ka praegusel juhul. Ringkonnakohus leiab, et parkimiskohtade kindlaks määramine puudutatud isiku I soovitud viisil (kd I tl 126) ei oleks kooskõlas parkimiskorralduse hea tavaga, kuivõrd kasutuskorra plaani järgi oleks üks parkimiskoht 2.5 meetrit lai. Arvestades, et tegemist on menetlusosaliste koduhooviga, kus mugav ja vaba ligipääs autole on oluline, lisaks liigeldakse nimetatud alal aiaalale, mh aiakärudega (kd I tl 156 p), võiks parkimiskoht olla laiem kui 2.5 meetrit. Kuivõrd avaldajate sõnul on olnud tavaks, et kuuri ja garaaži vahelisele alale pargib tavaliselt maksimaalselt 4 sõidukit (kd I tl 42 p, 156 p), ei oleks puudutatud isiku I soovitud parkimiskorraldus kooskõlas ka menetlusosaliste praktikaga. Samuti takistaks avaldajate hinnangul kuuri ette parkimiskoha loomine nii kuuri kasutamist kui ka autoväravast sisenemist (kd I tl 156 p). Puudutatud isikud ei ole avaldajate väidetele põhjendatud vastuväiteid esitanud ning kohtul ei ole alust kahelda avaldajate selgitustes. Lisaks on kolleegium seisukohal, et üksnes parkimiskorralduse kindlaksmääramine ei lahendaks muid kaasomanike vahel kerkivaid erimeelsusi seoses hooviala kasutamisega, mistõttu on maakohus põhjendatult reguleerinud terve hooviala kasutamist.
13. Asjaolu, et väidetavalt ei olnud menetlusosaliste vahel väravate kasutus kokku lepitud eraldi kasutusena, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjuseks, miks pidada maakohtu määratud kasutuskorda põhjendamatuks. Arvestades poolte erimeelsusi ning asjaolu, et kinnisasja hoovi on kaks sissepääsu, kust nii avaldajad kui ka puudutatud isikud pääsevad avalikult kasutatavale teele – XXX tänavale, on hooviala jagamine maakohtu määratud kasutuskorraga loogiline ning kooskõlas kaasomanike õigustega.
14. Kolleegium märgib ka seda, et kuigi kaasomandi mõttelise suuruse osa ei ole kasutuskorra määramisel ainumäärav, siis tuleb sellega kogumis siiski arvestada. Arvestades mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet, pooltevahelisi suhteid ning ka kaasomandi mõttelise osade suuruseid, ei ole kolleegiumi hinnangul alust arvata, et maakohtu määratud kasutuskorra alusel hoovi üldkasutatava ala kasutamisele andmine kaasomanikele kuuluva mõttelise suuruse osa järgi oleks teisi kaasomanikke kahjustav. Puudutatud isiku I väide avaldajate väidetavast rikastumisest puudutatud isiku I arvelt, s.o puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja mõttelise osa väärtuse langusest ei anna käesoleval juhul alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Nimelt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-121-05 p-s 42 kinnitanud, et asjaolude muutumisel võib kohtult nõuda ka varem määratud kasutuskorra muutmist. Seega kehtiva kasutuskorraga kaasomandis oleva kinnisasja puhul on alati risk, et kasutuskord võib muutuda, mis aga ei tähenda, et muutuks kaasomanikule kuuluv mõtteline osa.
15. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et puudutatud isik I ja puudutatud isik II on XXX, Tallinn nendele kuuluva kinnisasja osad ära müünud ning uuteks kinnisasja mõtteliste osade omanikeks on puudutatud isik III ja puudutatud isik IV.

§ 460

lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste 9 õigusjärglaseks.

§ 460

lg 2 kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Puudutatud isiku I ja puudutatud isiku IV vahel

1. septembril
2. a sõlmitud XXX, Tallinn notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu punktist 1.16.11 (kd II tl 35) nähtub müüja (puudutatud isik I) kinnitus, et tal on pooleli kohtuvaidlus teise kaasomanikuga elamu õueala kasutamise osas. Kõnealuse lepingu punktis 1.17.6 (kd II tl 35 p) kinnitas ostja (puudutatud isik IV), et on teadlik lepingu punktis 1.16.11 nimetatud asjaolust. Puudutatud isiku II ja puudutatud isiku III vahel
3. veebruaril
4. a sõlmitud XXX Tallinn notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingust (kd II tl 20-28) ei nähtu müüja või ostja kinnitusi käesoleva kohtuvaidluse pidamise kohta. Samas on puudutatud isik III menetluses avaldanud, et korterit ostes informeeris teda korterit müünud maakler kirjalikult, et endine korteri omanik on parkimise osas kohtus, kuid talle kinnitati, et kohtumenetlus teda ei puuduta (kd I tl 172, kd II tl 45). Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et nii puudutatud isik III kui ka puudutatud isik IV teadsid XXX, Tallinn kinnisasja mõttelist osa omandades käesolevast vaidlusest ning kohtumäärus on nende suhtes

§ 460lg 1 alusel kehtiv.

43.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et puudutatud isikud I ja puudutatud isikud II võõrandasid endale kuulunud kinnisasja mõttelised osad ja uued omanikud ei olnud määruskaebemenetluse jätkumisest huvitatud ning määruskaebused jäävad rahuldamata on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II kanda. Kuivõrd puudutatud isik II loobus määruskaebusest, jäävad puudutatud isiku II kanda 30% menetluskuludest ning puudutatud isiku I kanda 70% menetluskuludest. Määruskaebusest loobumise tõttu kannab

§ 659

koosmõjus

§ 644lg 3 alusel enda määruskaebusega seotud menetluskulud puudutatud isik II.

44. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldajate

1. septembri
2. a menetluskulude nimekirja järgi on nende määruskaebemenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 260.40 eurot (sh käibemaks):
3. septembril
4. a vastaspoole määruskaebusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 24 minutit;
5. septembril
6. a vastaspoole määruskaebusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 13 minutit;
7. septembril
8. a kohtumäärusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 3 minutit;
9. septembril
10. a e-kirjavahetus kliendiga 4 minutit;
11. septembril
12. a kohtunõudele vastuse koostamine 20 minutit;
13. septembril
14. a kohtunõudele vastuse täiendamine ja kohtule esitamine (määruskaebused) 25 minutit;
15. septembril
16. a kohtumäärusega tutvumine (määruskaebuse edastamine ringkonnakohtusse) 4 minutit. Kokku on avaldajate lepingulisel esindajal kulunud 1 tund 33 minutit. Avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul tuleb avaldajate määruskaebementluses menetlustoimingutele kulunud aega vähendada. Avaldajad on menetluskulude nimekirjas märkinud, et nende lepingulisel esindajal kulus määruskaebustele vastuse koostamise peale kokku 45 minutit. Arvestades 10 määruskaebusi ning määruskaebuste vastuse sisu ja mahtu, on määruskaebustele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 30 minuti ulatuses. Ülejäänud avaldajate menetluskulude nimekirjas esile toodud menetlustoimingute ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Arvestades tsiviilasja olemust ning avaldajate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (toimingute tegemise ajal vandeadvokaadi abi) peab kohus avaldajate lepingulise esindaja tunnitasumäära 140 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Vastuseks puudutatud isiku I vastuväitele, et puudutatud isik II esitas määruskaebuse
17. septembril
18. a, kuid avaldajate lepinguline esindaja on märkinud nimetatud määruskaebuse tutvumise kuupäevaks
19. septembri
20. a märgib kolleegium, et vaatamata kuupäevalisele ebakõlale on määruskaebusega tutvumine vajalik toiming, mistõttu ei ole alust avaldajate määruskaebemenetluses menetlustoimingutele kulunud ajakulu vähendada. Puudutatud isik I palus avaldajatele tekkinud menetluskulu tasumist kontrollida (kd I, tl 191). Kuigi

§ 176

lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalist kohustada esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, ei ole puudutatud isik I taotlust põhjendanud ning ringkonnakohtul ei teki tsiviilasjas esitatud asjaolude pinnalt põhjendatud kahtlust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muuhulgas, kuivõrd avaldajate lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi advokaat, siis võib eeldada, et avaldajatel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata.

Lisaks ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks nõuda avaldajatelt menetluskulude tasumist tõendavat maksekorraldust. Ringkonnakohus hindab menetluskulude nimekirjas esile toodud kulusid ning mõistab menetluskulud vastaspoolelt välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eelnevat arvestades on avaldajate esindajatasu põhjendatud kokku summas 218.40 eurot (1 tund 18 minutit x 140 eurot, millele lisandub käibemaks 36.40 eurot). Puudutatud isikult I tuleb avaldajate kasuks välja mõista menetluskulud 152.88 eurot (70% 218.40 eurost) ja puudutatud isikult II tuleb avaldajate kasuks välja mõista menetluskulud 65.52 eurot (30% 218.40 eurost).
3. Puudutatud isik II tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isik II esitas taotluse poole riigilõivu (25 eurot) tagastamiseks Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Ringkonnakohus leiab, et

§ 150

lg 2 p 2 alusel tuleb riigilõivu tagastamise taotlus rahuldada ja tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 25 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 11