Obsah (6)

§ 45§ 35§ 36§ 165§ 20§ 156

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-7803 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-

§ 45alusel lõpevad pankroti väljakuulutamisega varasemad käsutuskeelud.

Seega ei kehtinud võlgniku suhtes 10.07.2015 määrusega kehtestatud käsutuskeeld. Halduri vabastamisel lõpevad tema volitused. Kui pankrotimenetlus on lõppenud, siis on isikul õigus oma vara ise käsutada. Jõustumismärkega kohtumääruse esitamisel puudus kostjal mistahes õiguslik alus maksejuhise täitmata jätmiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohtu 30.12.2020 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda, kuid jättis menetluskulude suuruse kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu.
2. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: - Tartu Maakohtu 10.07.2015 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks hageja; - Tartu Maakohtu 25.08.2015 määrusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks hageja; - Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega kinnitas kohus lõpparuande ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse ning vabastas hageja pankrotihalduri kohustustest; - võlgnik võttis 17.07.2018 tema kontol olnud summa 11 850 eurot sularahas välja ning tasus teenustasu katteks 59,25 eurot.
3. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud hagi õige kostja vastu.

§ 35

lg 1 p 3 kohaselt kaotab pankroti väljakuulutamisega füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

§ 36

lg 1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seoses võlgniku pankroti väljakuulutamisega muutus pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks ning pankrotihalduril tekkis õigus pankrotimenetluse kestel käsutada võlgniku vara. Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri (

§ 165lg 3).

Halduri vabastamisel lõpevad tema volitused. Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja vabastas hageja pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. Nimetatud määrus jõustus 14.07.

1. 4
2. Pärast pankrotimenetluse lõpetamist ja pankrotihalduri vabastamist lõpeb pankrotihalduril õigus käsutada võlgniku vara. Kuivõrd hageja oli pankrotihalduri kohustustest vabastatud ja vastav kohtumäärus jõustus 14.07.2018, siis puudus hagejal volitus alates 15.07.2018 võlgnikku esindada. Järelikult oli võlgnikul õigus anda 17.07.2018 enda arvelduskonto lepingu alusel kostjale maksejuhis ja võlgnikul ei olnud selleks vajalik hageja nõusolekut.
3. Eelnevast tulenevalt oli maakohus seisukohal, et kostja ei ole kontot debiteerinud ilma õigusliku aluseta ehk kliendi nõusolekuta. Käesoleval juhul on võlgnik võtnud enda kontol olevad vahendid sularahas välja ning tema nõusolek oli kostjale olemas. Kostja tegevus on kooskõlas VÕS § 713 lg-ga 3, mille punkt 1 sätestab, et makseteenuse pakkuja võib kliendi kontot debiteerida kliendi juhise alusel. Kui pankrotimenetlus on lõppenud, siis on isikul õigus oma vara ise käsutada. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsioon ei sisalda erisätteid pankrotihalduri vabastamise kohta pärast teatud tingimuste täitmist ega korraldust pankrotihalduri tasu ülekandmiseks pankrotihalduri või panga poolt kostja juures avatud kontolt. Seega jõustumismärkega kohtumääruse esitamisel puudus kostjal mistahes õiguslik alus maksejuhise täitmata jätmiseks. Kohus leidis, et kostja tegevus on olnud põhjendatud ja seaduslik. Kostja on võlgniku kontot debiteerinud pärast halduri vabastamist ja kliendi kehtiva juhise alusel. Seega puudub põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja väidetava rikkumise vahel. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4. Maakohtu otsusele esitas 01.02.2021 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.
5. Võlgnikul oli 17.07.2018 seisuga ja on ka seniajani keelatud pankrotivara iseseisvalt ilma hageja või kohtu nõusolekuta käsutada. Käsutuskeeldu rikkuvad tehingud ja selleks tehtavad tahteavaldused on tühised. Tartu Maakohtu 10.07.2015 määrusega kohaldatud käsutuskeeldu ei ole käesoleva ajani tühistatud. Maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti ja puudulikult hinnanud tõendeid ja asjaolusid ning see on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Seejuures on maakohus materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ning jätnud asjakohased materiaalõiguse normid kohaldamata. Maakohus on ebaõigesti lähtunud kitsalt pankrotihalduri volitustest kui võlaõiguslikust esindusõigusest ja selle lõppemisest, arvestamata pankrotiseadusest tulenevate erisustega.
6. Väär on maakohtu seisukoht, et 28.06.2018 kohtumääruse jõustumisest tekkis võlgnikul õigus ise pankrotivara käsutada. Pankrotimenetlus ei olnud lõppenud selliselt, et kõik väljamaksed pankrotivarast olid tehtud ja kõigi võlausaldajate nõuded täielikult rahuldatud. Maakohus on teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. Vastus apellatsioonkaebusele 5
7. Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
9. Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega tsiviilasjas 2-15-9434 lõpetati võlgniku pankrotimenetlus ja hageja vabastati pankrotihalduri kohustustest. Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud määrus jõustus 14.07.
10. Samuti puudub vaidlus selles, et võlgnik võttis oma arvelduskontolt 17.07.2018 välja 11 850 eurot ja ülejäänud kontol olnud summa 59,25 eurot läks teenustasu katteks.
11. Hageja leiab, et kostja debiteeris eeltoodud summa ulatuses võlgniku pangakontot õigusliku aluseta. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Kostja arvelduskonto lepingu tingimuste punkt 5.1 kohaselt debiteerib pank kontot kliendi korralduse alusel. VÕS § 713 lg 3 p 1 järgi võib makseteenuse pakkuja kliendi kontot debiteerida kliendi juhise alusel. Arvelduskonto lepingu tingimuste p 8.4 sätestab, et kui pank debiteerib kliendi kontot õigusliku aluseta, on pank kohustatud kliendi kontot debiteeritud summa ulatuses krediteerima.
12. Tartu Maakohtu 10.07.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-9434 nimetati võlgniku ajutiseks halduriks hageja ning võlgnikul keelati ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. 25.08.2015 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ning halduriks nimetati hageja. 28.06.2018 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus ning hageja vabastati halduri kohustustest.

§ 20

lg 1 järgi võib kohus keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Seega rakendatakse

§ 20lg 1 alusel käsutuskeeldu ajaks, mil võlgnikule on määratud ajutine haldur.

Pärast pankroti väljakuulutamist läheb seaduse alusel haldurile võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus üle (

§ 35

lg 1 p 2, § 36 lg 1) ja võlgnik kaotab seaduse alusel õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (

§ 35lg 1 p 3, § 36 lg 2).

Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (

§ 36

lg 6).

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kui kohus on võlgniku pankrotimenetluse lõpetanud ja halduri vabastanud, siis lõpeb võlgniku jaoks ka vara käsutuskeeld. Selleks ei ole vaja

§ 20

lg 1 sätestatud käsutuskeelu tühistamist, kuna nimetatud käsutuskeeld on seotud perioodiga, mil võlgnikule on määratud ajutine haldur. Hageja on viidanud ka

§ 156

lg-le 1, mis sätestab, et pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule, kuid kolleegiumi arvates ei tulene sellest, et pärast 6 pankrotimenetlus lõppemist ja haldur vabastamist oleks võlgnikul jätkuvalt vara käsutuskeeld.

1. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgniku avaldust konto debiteerimiseks pidada käsutuskeeldu rikkuvaks. Teistsuguseks seisukohaks ei anna alust ka hageja väide, et hagejal oli vaidlusaluse vara arvelt õigus saada halduri tasu ja kulude hüvitist. Hoolimata halduri nõudeõigusest ei olnud võlgnikul arvelduskonto käsutuskeeldu, kuna
2. juuliks 2018 oli pankrotimenetlus lõppenud, haldur vabastatud ning vastav määrus jõustunud.
3. Tartu Maakohtu 19.07.2018 määrusega kohustati kostjat võimaldama hagejale kui võlgniku endisele haldurile juurdepääs võlgniku vaidlusalusele arvelduskontole. Määruse kohaselt tagab juurdepääs arvelduskontole hagejale konto käsutusõiguse pankrotivara arvelt halduri töötasu ja pankrotimenetluse kulude väljamakseteks. Tartu Maakohus piiras 20.07.2018 määrusega võlgnikul vaidlusaluse arvelduskonto käsutusõiguse nii, et arvelduskonto ainukasutusõigus jääb hagejale. 19.09.2018 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse järeljagamise läbiviimiseks ja kinnitas järeljagamise läbiviijaks hageja. Kolleegiumi arvates ei ole aga käesoleva vaidluse lahendamisel nendel lahenditel tähtsust, kuna lahendid on tehtud pärast
4. juulit
5. Need ei muuda asjaolu, et võlgnikul ei olnud
6. juulil 2018 vaidlusaluse arvelduskonto käsutuskeeldu.
7. Kuna põhjendamatu on hageja väide, et kostjal puudus võlgniku arvelduskonto debiteerimiseks õiguslik alus, siis on põhjendamatu ka hageja nõue kohustada kostjat võlgniku kontot vaidlusaluse summa ulatuses krediteerima. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja avaldas, et temal menetluskulusid ei ole. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 7