2-21-19558 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-19558 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022, Rakvere Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuasi Tarmo Tina K K hagi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K K esitas Viru Maakohtule hagi K K vastu elatise nõudes. Hageja palub välja mõista elatise pooles Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras selliselt, et elatise summa vastaks igakordsele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisele ning tagasiulatuvalt summas 1204,78 eurot. Viru Maakohtu 15.12.2021 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja anti kostjale tähtaeg 14 päeva kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte e-posti kaudu 20.01.2022. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, 2

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (kehtis kuni 31.12.2021). Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates on alates

1. jaanuarist
2. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest pool on 292 eurot. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub välja mõista elatise poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning tagasiulatuvalt 01.01.2021 - 30.11.2021 perioodi eest, kokku summas 1204,78 eurot. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse §-ga 96, 97 p 1, 100 lg 1 ja 4, 101,
3. Alates
4. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Maakohus peab seega alates
5. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel miinimum- või baassummas lähtuma kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PKS §-ga 217
6. Alates
7. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates
8. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, s.o kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates
9. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213 eurot 44 senti (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ ). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja elatise K K kasuks alates 14.12.2021 summas 292 eurot kuus, kuni 31.12.2021 ning alates 01.01.2022 õigusliku olukorra muutumisele tuginedes summas 213,44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, kuni K K täisealiseks saamiseni, so kuni xxx, ning tagasiulatuvalt alates 01.01.2021 - 30.11.2021 summas 1204,78 eurot. Välja mõistetud elatis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma. 3

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Hageja palub välja mõista menetluskulud kokku 100 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, peab kohus menetluskulusid põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulud on mõistlikud põhjendatud. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 100 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (100 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4