Obsah (7)

§ 121§ 45§ 38§ 43§ 249§ 251§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON 3-22-572 14.03.2022 Reelika Kitsing Denis Semenovi kaebus Viru Vangla ars

) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus saadetakse teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Denis Semenov esitas 03.03.2022 Tartu Halduskohtule tuvastamiskaebuse, milles märgib, et alates 11.01.2022 lõpetati talle valuvaigistavate tablettide andmine. Kaebajal on seljatrauma ning ta ei saa ilma valuvaigistavate tablettideta magada. Kuni 11.01.2022 tarvitas kaebaja tugevamaid valuvaigisteid, aga alates 11.01.2022 antakse talle ainult paratsetamooli ja ibumetiini, mis ei aita. Kaebaja on korduvalt vangla arstile enda probleemist rääkinud. Kaebaja käis 03.03.2022 uuesti vangla arsti vastuvõtul, kus selgitas, et talle määratud ravi teda ei aita, kuid arst ei tahtnud talle teist ravi määrata. Kaebaja palus, et teda saadetaks neuroloogi vastuvõtule, kuid sellest keelduti. Kaebaja palus veel saata teda psühhiaatri vastuvõtule, kuna tugevate seljavalude ja arstide tegevusetuse tõttu algasid tal probleemid psüühikaga, kuid ka sellest arst keeldus. Kaebaja palub kohtul tuvastada, kas vangla arst võtab otsuseid vastu õigesti, ning anda talle esialgset õigusabi.
2. Viru Vangla teatas 11.03.
3. a vastuses kohtule, et D. Semenov viibis 21.10.2021 vangla arsti vastuvõtul ning arst väljastas talle saatekirja psühhiaatri vastuvõtule. Vastuvõtt toimus 08.12.
4. Neuroloogi vastuvõtule ei ole D. Semenovile saatekirja väljastatud. D. Semenov ei ole
5. aastal esitanud vanglale taotluseid ega vaideid seoses neuroloogi ja psühhiaatri vastuvõtule mittesuunamisega. 3-22-572 KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus selgitab esmalt, miks tuleb kaebus tagastada (I), ning võtab seejärel seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas (II). I
7. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, milles palub tuvastada, kas vangla arst võtab otsuseid vastu õigesti. Kaebuse kohaselt ei suunanud vangla arst kaebajat neuroloogi ega psühhiaatri vastuvõtule. Seega peab kaebaja kohtu hinnangul õigusvastaseks talle arstiabi andmata jätmist. 5.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45

lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul täidetud.

§ 38

lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt on tuvastamiskaebus erandlik nõude liik ning preventiivseid tuvastamiskaebusi saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Kui kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav. Kaebajal on võimalik kaebuses toodud asjaoludel esitada vanglale oma õiguste kaitseks efektiivsema õiguskaitsevahendina taotlus neuroloogi ja psühhiaatri vastuvõtule suunamiseks kohustamiseks (s.o kohustamisvaie) ning kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise järgselt vajadusel esitada kaebus kohtule. Kuna psühhiaatri vastuvõtt toimus kaebajal juba 08.12.2021, tuleb tal selles osas esitada jätkuva vastuvõtule saamise soovi korral vangla arstile uus vastavasisuline taotlus. Kohus ei pea vajalikuks suunata kaebajat antud juhul kohtule kohustamisnõuete esitamisele, sest asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal eeltoodud nõuetes kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5) läbimata. 6. Kohus märgib veel, et kui kaebaja leiab, et vangla on põhjustanud enda tegevusetusega talle kahju, sh tervisekahju, on tal võimalik esitada kohtule ka hüvitamiskaebus, kuid selleks tuleb tal eelnevalt esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt VangS § 11 lg-le 8 hüvitamiskaebus halduskohtule. 7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu D. Semenovi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 8. Kaebuses palub kaebaja anda talle esialgset õigusabi. Kohus mõistab kaebaja taotlust kui esialgse õiguskaitse taotlust (

§ 249lg 1).

Kuigi kaebaja ei ole märkinud taotletava esialgse õiguskaitse abinõu liiki vastavalt

§ 251

lg-le 1, lähtub kohus taotluse abinõu sisustamisel kaebaja võimalikust eesmärgist, milleks on kohtu hinnangul vangla arsti poolt kaebaja suunamine neuroloogi ja psühhiaatri vastuvõtule. Seega mõistab kohus kaebaja taotlust kui esialgse õiguskaitse taotlust vangla kohustamiseks tema eriarsti vastuvõtule suunamiseks (

§ 251lg 1 p 3).

9. Kohtule saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada poolelioleva vaidemenetluse ajal või kohtumenetluse raames (

§ 249lg-d 2 ja 5).

Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlus peab olema seotud põhivaidluse esemega ning taotlus on lubatav, kui see teenib kaebusega sama eesmärki. Praegusel juhul on kohtule esitatud 2 3-22-572 vangla arsti tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõue, kuid esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lugeda suunatuks vanglale konkreetse ettekirjutuse tegemisele. Selline olukord ei ole lubatav ning tuvastamiskaebuse esitamise korral ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Seega ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav. 10. Kohus ei saanud praegusel juhul suunata kaebajat kohtumääruse punktis 5 toodud põhjustel kohustamiskaebuse esitamisele. Kui kaebaja otsustab kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ja esitab vanglale seonduvalt tema neuroloogi ja psühholoogi vastuvõtule suunamata jätmisega vaide, siis on kaebajal võimalik vaide esitamise järgselt taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist.

§ 249

lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. 11. Kohase põhivaidluse puudumine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, vaid sellise vaidluse olemasolu on esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise eelduseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3