2.
MS § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku AS-i Maardu Terminal (registrikood 10725537) kasuks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 6055.80 eurot (käibemaksuta). Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus AS-i Maardu Terminal karistati veeseaduse § 259 lg 2 alusel rahatrahviga 40 000 eurot, selle eest, et 10.08.2020 kuni 11.08.2020, aadressil Lao tn 29, Maardu linn, Harju maakond ei taganud AS-i Maardu Terminal juhatuse liige Toomas Randaru ettevõttes kütuseterminali mahutipargi pesemise ja pesemisele järgneva tehnoloogilise protsessi kirjelduse ning sademevee süsteemi kasutamise ja kontrollimise kirjelduse ja kirjeldatud protsessi ning süsteemi ohutu toimimise eest vastutava isiku olemasolu, mille tagajärjel 10.08.2020 tööl olev klienditeenindaja suunas pumbatava vedelkütuse mahutisse nr 20, teadmata, et selle luuk oli pärast 06.08.2020 toimunud mahuti hooldust veel avatud ning mille tõttu avatud luugiga mahutist välja voolanud vedelkütus jõudis avariivanniga ühendatud drenaažitorustiku lõpuni sulgemata maakraani kaudu õlipüüdurisse ning toimus vedelkütuse leke sademevee süsteemi kaudu kuivenduskraavi, kust vedelkütus voolas edasi K ojja. Jättes ettevõttes töötajate ülesanded kirjeldamata detailsusega, et ära hoida võimalikku avariid, rikkus AS Maardu Terminal juhatuse liige Toomas Randaru veeseaduse § 116 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt veekogu saastatuse põhjustamine on keelatud. Veeseaduse § 3 lg 1 kohaselt veekogu on püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, paisjärv, allikas, peakraav, kanal, järv või meri. Õiguskuuleka käitumise korral oleks Toomas Randaru pidanud juhatuse liikmena korraldama ettevõtte töö viisil, et ettevõttes oleks täpselt kirjeldatud kütuseterminali mahutipargi pesemise ja pesemisele järgnevad tehnoloogilised protsessid ning sademevee süsteemi toimimine ja määrama nende protsesside ohutu toimimise eest vastutava isiku, et vältida negatiivseid tagajärgi. AS Maardu Terminal korraldab ja vastutab ettevõtte igapäevatöö ja majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalus. Toomas Randaru pädevuses on ettevõtte tegevuse igapäevane juhtimine, mille hulka kuulub ka kohustus jälgida, et ettevõtte tegevus oleks kooskõlas erinevate seadustega. Korraldades ettevõtte töö selliselt, et ettevõttes puudus eespool toodud protsesside täpne kirjeldus ning nende ohutu toimimise eest vastutav isik tegutses Toomas Randaru AS Maardu Terminal igapäevase äritegevuse raames ja nimel, st juriidilise isiku huvides. AS Maardu Terminal väärtegu on kvalifitseeritav veeseaduse § 259 lg 2 järgi. Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses AS Maardu Terminal taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist
lg 1 p 1 ja 2 alusel, alternatiivselt lõpetada väärteomenetluse
Kaebusest nähtuvalt leitakse, et kohtuvälise menetleja 02.07.2021.a otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kohaldatud on ebaõigesti materiaalõigust ja oluliselt rikutud menetlusõigust. Lahendi on antud väärteoasjas teinud ebaseaduslik menetleja. Väärteoasjas otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametnik, Keskkonnaameti õigusosakonna menetleja Jekaterina Kaširova, viis antud asjas läbi mitmeid menetlustoiminguid, sh koostas ka väärteoprotokolli.
lg 1 p 2 kohaselt on kohtuvälise menetleja ametniku taandamise aluseks asjaolu, et ta on varem menetlenud sama väärteoasja. Kuna Jekaterina Kaširova viis antud asjas läbi mitmeid menetlustoiminguid, sh koostas ta ka väärteoprotokolli, siis oleks ta pidanud end otsuse tegemiselt taandama. Väärteoasja menetlemisel ei ole välja selgitatud kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, mis viitab menetluse ühekülgusele ja puudulikkusele. Väärteoprotokolli ja väärteootsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette tegevusetust, mis tõi kaasa VeeS § 116 lg-s 1 sätestatud 2 keelu rikkumise. Antud juhul ei põhjustatud veekogu saastatust, sest saasteainete sattumist K ojja ei ole tuvastatud. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on sedastatud, et toimus vedelkütuse leke sademevee süsteemi kaudu kuivenduskraavi, kust vedelkütus voolas edasi K ojja. VeeS § 3 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta veekoguks veejuhet ja kraavi, mille kaudu heit-, sademe- ning kaevandusvett juhitakse veekogusse ja veekoguks ei peeta ka sademevee kogumise süsteemi (§ 3 lg 4 p 3). Kuna veeseaduse kohaselt ei ole sademevee süsteem ega kuivenduskraav veekogud, siis tuleb asjas hinnata, kas põhjustati K oja saastumine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoasjas kogutud tõenditega ei ole K oja saastatuse põhjustamine tõendatud ja kui ka oleks, siis ei ole ületatud AS-le Maardu Terminal väljastatud keskkonnaloas nr XXX märgitud ja lubatud saasteainete koguste piirmäärasid. Menetlusaluse isiku kaitsja leiab, et antud juhul puudub süüteokoosseisu objektiivne külg, sest puudub põhjuslik seos AS-i Maardu Terminali tegevusetuse ja saabunud võimaliku tagajärje vahel. Lisaks objektiivse süüteoteokoosseisu puudumisele puudub menetlusaluse isiku käitumises (passiivsuses) ka subjektiivne külg. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda Juhul, kui vaatamata eeltoodud vastuväidetele leiab menetleja, et süüteokoosseis on antud juhul olemas ja tõendatud, siis leiab menetlusaluse isiku kaitsja, et antud väärteoasja võiks lõpetada väärteomenetluse seadustiku (
) § 30 lg 1 p-de 1 ja 2 alustel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Väärteoasja materjalidest nähtub, et avarii avastati suhteliselt ruttu ja tekkinud keskkonnakahju polnud märkimisväärne ning koheselt võeti tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et tekkinud tagajärgi looduses likvideerida, mistõttu veekoguga seotud kraavide kahjustamine leidis lõppastmes aset vähesel määral. Tänaseks on AS Maardu Terminal teinud arvutused ja välja selgitanud, et lekke tagajärjel võiks tuvastamata kütuse koguseks olla täna ca – 1 271 kg (vt lisa nr 4, tabel tuvastamata kütusest). Ehk siis teisisõnu on praktiliselt kogu väljavoolanud kütus avariivannist ja kraavist kätte saadud, mistõttu veekoguks mitteolevates kraavides oleva sadevee saastatuse põhjustamine on mittemärkimisväärne, rääkimata K oja saastatuse põhjustamisest, mis on täielikult tõendamata. Seega saab asuda seisukohale, et menetlusalune isik on väärteoga tekitatud võimaliku kahju vabatahtlikult hüvitanud ja heastanud (
Lisaks palub menetlusalune isik arvestada asja lahendamisel ka asjaoluga, et AS Maardu Terminal on õnnetusega seoses kandnud märkimisväärseid kulusid õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks, millest 75% hüvitas küll kindlustusandja, kuid AS-i Maardu Terminal kanda jäi omavastutus summas 5 000 eurot ja 25% kõikidest ülejäänud kahjudest, s.o 19 626,66 eurot (vt lisa nr 5). Nimetatud asjaolu saab kohus arvestada kergendava asjaoluna võimaliku karistuse mõistmisel KarS § 57 lg 2 kohaselt. Lisaks kõigele on AS Maardu Terminal ka täna lasknud analüüsida kuivenduskraavist võetud veeproovi ja 23.07.2021 tulemuste kohaselt on seal naftasaaduste jääke vähem kui 20 mikrogrammi ühe liitri kohta (vt lisa nr 6, analüüsiakt). Sellega ei ole ka täna keskkonnaloaga lubatud piirmäärasid ületatud. Kohtu seisukoht Esmalt võtab kohus seisukoha menetlusaluse isiku kaitsja väite osas, et kohtuvälises menetluses otsuse teinud Jekaterina Kaširova oleks pidanud end otsuse tegemiselt taandama, kuna on viinud antud väärteoasjas läbi mitmeid menetlustoiminguid, sh koostanud ka väärteoprotokolli. Kohtuvälise menetleja ametniku taandamise alused on sätestatud
lg–s 1, millest nähtuvalt on kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud taanduma, kui ta 1) on menetlusaluse 3 isiku lähedane, kelleks on alanevas ja ülenevas joones sugulane, külgjoones esimese ja teise ringi sugulane või kui ta on või on olnud menetlusaluse isiku esimese ringi hõimlane, lapsendaja või lapsendatu või abikaasa; 2) on varem menetlenud sama väärteoasja; 3) muul põhjusel ei saa olla erapooletu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.05.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-13-08 punktis 6 on asutud järgmisele seisukohale: “Väärteomenetluse seadustik ei nõua, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Seega ei ole juhul, kui mõlemad nimetatud dokumendid koostab sama ametnik, tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Siiski leiab kriminaalkolleegium /…../, et oleks soovitatav, kui väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Väärteoprotokolli koostamine tähendab sisuliselt menetlusalusele isikule süüdistuse esitamist, mistõttu tähendab väärteoprotokolli koostamine ka seda, et selle koostaja hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et menetlusalune isik on pannud toime väärteo. Seega tagaks see, kui kohtuvälise menetleja otsuse teeb teine ametnik, suurema erapooletuse ning seeläbi otsuse parema aktsepteeritavuse. Korrata tuleb aga seda, et tegemist ei ole väärteomenetluse seadustikust tuleva kohustusega, mille täitmata jätmist saaks lugeda väärteomenetlusõiguse rikkumiseks.“ Kohus möönab, et kohtuvälise menetleja tegevus näiks kõrvaltvaatajale märksa erapooletum ja õiglasem kui protokolli koostaja ja otsuse tegija oleksid eri ametnikud. Samas tuleb nõustuda kriminaalkolleegiumi seisukohaga, et kui nii väärteoprotokolli kui ka –otsuse koostab sama ametnik, pole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Lisaks ülaltoodule ei ole kaitsja taotlus põhjendatud ka seetõttu, et
lg 1 p 2, millele on viidatud kohtule esitatud kaebuses, tuleb kohtuvälise menetleja ametniku taandumise alusena kõne alla juhul, kui seesama ametnik on teinud samas väärteoasjas varasemalt mingi lõpliku lahendi, näiteks menetluse lõpetamise määruse
lg 1 või § 30 lg 1 alusel, mis hiljem kohtuvälise menetleja juhi poolt tühistatakse. Sellisel juhul ei saa see ametnik enam uuesti väärteoasja menetleda. Kõnealune säte ei kehti kohtu hinnangul aga juhtumitele, kui otsuse teinud ametnik on teinud samas väärteoasjas mingeid menetlustoiminguid. Seetõttu ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega, et otsuse on teinud ebaseaduslik menetleja. Seisukoht väärteokoosseisu olemasolu või puudumise osas Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 10.08.2020.a oli AS Maardu Terminal territooriumil asuva kütusemahuti nr 20 luuk avatud. Kütuse pumpamisel mahutisse voolas see avatud luugi kaudu välja avariivanni ja liikus sealt edasi mööda drenaažitorustikku õlipüüdurisse ning toimus vedelkütuse leke kuivenduskraavi. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Toomas Randaru ütluste kohaselt on kõik avariivannid kinni maakraaniga, mis tagab selle, et kui avariivanni satub kütus, et see ei liiguks iseseisvalt avariivannist välja. Tol päeval aga avariivanni juures olev maakraan lekkis ja kütus sattus õlipüüdurisse ja sealt kuivenduskraavi. Ka AS Maardu Terminal endine tegevjuht A S kinnitas, et maakraanil, mis peab olema kinni, oli väike nõks vahe ja kütus surus sellest väikesest vahest läbi. Vaidlusalusteks probleemideks väärteoasja kohtulikul arutamisel olid esiteks, kas kuivenduskraavi sattunud vedelkütus jõudis K ojja ehk kas põhjustati veekogu saastatus ja teiseks, kas menetlusaluse isiku juhatuse liikmele Toomas Randarule kohtuvälise menetleja poolt etteheidetud tegevusetus, mis seisnes mahutipargi pesemise ja pesemisele järgneva tehnoloogilise protsessi ning sademevee süsteemi kasutamise ja kontrollimise kirjelduste ja nende protsesside ning süsteemi ohutu toimimise eest vastutava isiku olemasolu tagamata jätmises, oli põhjuslikus seoses väidetava veekogu saastatuse põhjustamisega. 4 Kohtuvälise menetleja esindajad olid seisukohal, et K oja saastatus on tõendatud ja selle põhjuseks oli AS-i Maardu Terminal mahutist nr 20 väljavoolanud kütus. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ja kaitsja aga leidsid, et saasteainete sattumist K ojja ei ole tuvastatud ja see on põhjendatud ka sellega, et kütuseleke avastati ruttu ja sademevee süsteemi maakraani asuti kontrollima koheselt kui õlipüüdur hakkas häiret andma ning koheselt tehti algust ka tagajärgede kõrvaldamisega. Teavitati kõiki vajalikke ametkondi ja paigaldati kuivenduskraavi vee pinnale poomid, mis imavad endasse vedelkütust. Uurides väärteoasja kirjalikke materjale ja kohtuistungil tunnistajate poolt antud ütlusi, selgus, et K oja mingis osas kütuse olemasolu tõendab üksnes 11.08.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokoll. Nimetatud protokolli kohaselt tuvastasid Keskkonnaameti inspektorid XXX kinnistul asuva K oja truubi juures ojas visuaalse vaatlusega naftaproduktile iseloomulike omadustega vedeliku. Samasugune vedelik tuvastati ka XXX kinnistu edelanurgas asuvas kraavis, mis suubub K ojja. Seevastu tunnistaja A S ütlused tõendavad, et Maardu Terminal AS-st 10.08.2020.a kuivenduskraavi sattunud kütus K ojja ei jõudnud. Teisel päeval XXX kinnistu juures ei olnud ojas ei kütust ega lõhna. Kõik, mis kuivenduskraavi sattus, saadi poomide abiga kätte ja viimased poomid enne oja saadi kätte puhtana. A S ütluste kohaselt teavitas teda nädalapäevad hiljem Päästeamet, et K ojas on altpoolt tulnud mingi reostus, kütusejäägid tulid sealtpoolt, kus on territoorium autovrakkidega. Kuivenduskraavide puhul on tegemist Keemiatehase endiste kuivenduskraavidega, milles olev vesi on jälgimise all sõltumata terminali tegevusest. Kuna Keskkonnaamet kirjutas terminalile juurde mingi lisa reostusaine, mis ei ole seotud terminali tegevusega, kuid mida neil tuleb jälgida, näitab see, et kuivenduskraavi vesi on iseenesest reostunud. Seega on tõendid diislikütuse K ojja sattumise kohta vastuolulised. 11.08.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuvastasid Keskkonnainspektsiooni töötajad küll visuaalse vaatlusega ühes kohas K ojas diislikütusele sarnase vedeliku, kuid sellest proove ei võetud. Järelikult ei ole kindlaks tehtud selle sisaldus ning ei ole seega tõendatud, kas tegemist oli Maardu Terminal AS-i mahutist nr 20 10.08.2020.a välja voolanud diislikütusega. Isegi kui asuda seisukohale, et K ojas XXX kinnistul tuvastatud naftaproduktile iseloomulike omadustega vedeliku näol oli tegemist menetlusaluselt isikult pärineva diislikütusega, ei ole kindlaks tehtud selle kogust. AS-ile Maardu Terminal ja juhatuse liikmele Toomas Randarule heidetakse ette veeseaduse § 116 lg 1 rikkumist ehk veekogu saastatuse põhjustamist. Veeseaduse § 21 sätestab saastatuse mõiste. Saastatus on lisaks Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 7 lõikes 5 sätestatule oluline ebasoodne muutus vee-elustikus või veega seotud maismaaelustikus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 7 lg 5 kohaselt on saastatus saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis. Tulenevalt ülalnimetatud sätetest tulnuks kohtuvälisel menetlejal enne menetlusaluse isiku süüdistamist saastatuse põhjustamises kindlaks teha esiteks, kas XXX kinnistul K ojas tuvastatud naftaproduktile iseloomulike omadustega vedelik pärines menetlusaluse isiku territooriumil asuvast mahutist ning teiseks, kas tegemist oli K oja vee olulise ebasoodsa muutusega vee kvaliteedis ja vee-elustikus. Kohtuväline menetleja on ise oma otsuses tõdenud, et 09.06.2021.a seisuga loodusesse voolanud ja ettevõtte poolt loodusest eemaldamata diislikütuse täpne kogus ei ole teada, kuid ometi on asunud seisukohale, et tegemist ei olnud vähesel määral veekogu kahjustamisega. Samuti ei ole kohtuväline menetleja selgitanud, milles väidetav veekogu kahjustamine seisnes. Veelgi enam, 09.06.2021.a koostatud väärteoprotokollis on hoopiski märgitud, et kahju puudub (Teave väärteoga põhjustatud kahju kohta: puudub). Kuigi kohus on seisukohal tulenevalt ülaltoodud analüüsist, et K oja saastatuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt ei ole tõendatud, märgib siiski ära, et Keskkonnaameti 30.04.2014.a korraldusega nr HJR- XXX on AS-le Maardu Terminal antud tähtajatu kehtivusajaga 5 keskkonnaluba nr XXX, mille kohaselt on ettevõttel lubatud K oja suublasse viia sadevetega naftasaaduste saasteaineid kuni 5 mg/l kohta. Vaatamata kohtu seisukohale K oja saastatuse põhjustamise mittetõendatusele menetlusaluse isiku poolt, annab kohus oma seisukoha ka teisele vaidlusalusele küsimusele. Võttes aluseks kohtuvälise menetleja seisukoha, et Maardu Terminal AS-i mahutist nr 20 väljavoolanud vedelkütus jõudis K ojja, mille tagajärjel tekkis veekogu saastatus (millega kohus ei nõustu), leidis kohtuväline menetleja, et selle põhjuseks oli juhatuse liikme Toomas Randaru poolt mahutipargi pesemise ja pesemisele järgneva tehnoloogilise protsessi ning sademevee süsteemi kasutamise ja kontrollimise kirjelduste ja nende protsesside ning süsteemi ohutu toimimise eest vastutava isiku olemasolu tagamata jätmine ehk ettevõtte töötajate ülesannete detailsusega kirjeldamata jätmine. Mis puudutab mahutipargi pesemist, siis nagu selgus Toomas Randaru ütlustest Maardu Terminal AS ise mahuteid ei pese. Seda teeb teine firma töövõtu korras. Sellest tulenevalt puudus vajadus mahutipargi pesemise protsessi kirjeldamiseks ja selle eest vastutava isiku olemasolu tagamiseks. Seonduvalt etteheitega ülejäänud tehnoloogilise protsessi kirjeldamata ja nende protsesside ohutu toimise eest vastutava isiku määramata jätmises nõustub kohus menetlusaluse isiku kaitsja seisukohaga põhjusliku seose puudumise osas Maardu Terminal AS-i tegevusetuse ja saabunud väidetava tagajärje vahel. Asjaolu, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis ja otsuses loetletud tehnoloogiliste protsesside kirjeldused ei olnud juhatuse liikme poolt paberile pandud, ei saanud see kohtu hinnangul kuidagi põhjustada K oja väidetavat saastatust. Tehnoloogiliste protsesside eest vastutavad isikud olid tegelikult Maardu Terminal AS-s tagatud. Nii klienditeenindajatel (dispetšeril) kui operaatoritel olid ametijuhendid, millest nad juhindusid oma tööülesandeid täites ja teadsid, mille eest vastutasid. Seda tõendavad väärteoasja toimikus olevad ametijuhendid ja Toomas Randaru ning kõikide kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et peale mahutite pesemist annab juhtkond korralduse luukide sulgemiseks kas otse operaatorile või siis klienditeenindajale, kes edastab vastava korralduse edasi operaatorile. Seega on luukide sulgemine operaatorite tööülesanne. Samuti peavad operaatorid enne kütuse mahutitesse pumpamist kontrollima, et mahutid on suletud. Tunnistaja R L ütluste kohaselt teevad nad seda iga päev. Operaatorite ametijuhendis p 5.2 on kirjas, et terminali sisse tulevate vedelkütuste vastuvõtmisel peavad nad veenduma töö ohutuses ja jälgima ohutusnõudeid. Kohtu hinnangul on sellisel kujul ametijuhendis kirjutatu selge ja piisav ega vaja üksikasjalikumat ja detailsemat lahti kirjutamist. Kohtus ülekuulatud tunnistajate R L (operaator) ja S Pi (klienditeenindaja) ütlustest tulenevalt andis 10.08.2020.a korralduse operaatoritele pumbata kütus vagunitest nr 20 mahutisse S P. Tema aga väidetavalt ei teadnud, et mahuti nr 20 luuk oli lahti. Tunnistaja R L jättis enne pumpamist mahuti nr 20 kontrollimata, olles kindel, et kui dispetšer andis korralduse sinna pumbata, siis järelikult on mahuti korras. Hommikuse kontrollkäigu ajal ei sattunud ta nr 20 mahuti juurde, sest enne selle mahutini jõudmist andis dispetšer korralduse mõõta ja kontrollida mahuteid 22 ja 23 ning seetõttu jäi nr 20 hommikul vahele ja kontrollimata. Eeltoodust tulenevalt oli Maardu Terminal AS-s määratud mahuti luukide kinnioleku ja mahutite üldise kontrollimise eest vastutavad isikud, kelledeks olid operaatorid, mistõttu menetlusaluse isiku süüdistamine väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusetuses on alusetu ega ole põhjendatud. Lisaks töötajate ametijuhenditele oli menetlusalusel isikul olemas veel teisigi juhendeid, mis pidid tagama tööohutuse ja keskkonnakaitse nagu Maardu Terminal AS territooriumil töötava töötaja TÖÖOHUTUSJUHEND (kinnitatud juhatuse otsusega 22.mail 2017), Hädaolukorra 6 lahendamise plaan. Seega puudus vajadus veel mingite juhendite täiendavate vastutavate isikute määramiseks. väljatöötamiseks ja Mingil määral oli muidugi mahuti luugi lahtiolek põhjuseks, et kütus sattus kuivenduskraavi, kuid tegelik põhjus oli selles, et maakraan ei olnud päris lõpuni kinni. Kui toimub mahutist leke, siis satub kütus avariivanni, mis ongi mõeldud lekke korral kütuse kinnipidamiseks. Avariivanni küljes on maakraan, mis tavapäraselt on suletud. See avatakse siis, kui on vaja sadevesi läbi õlipüüduri kuivenduskraavi juhtida. Kui maakraan oleks olnud lõpuni kõvasti kinni, ei oleks kütus avariivannist õlipüüdurisse imbunud ja sealt edasi kuivenduskraavi sattunud. Kuivõrd maakraan on ja peab olema pidevalt suletud, siis selle keeramise või sulgemise kohta eraldi juhendit vaja ei ole. Tunnistajate R L ja V Ti ütluste kohaselt nemad sadevee kraani toimise eest ei vastuta. See kuulub A S vastutusalasse. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et Maardu Terminal AS-s oli piisavalt tööohutusalaseid juhendeid, töötajad teadsid oma tööülesandeid ja vastutusala ning puudus vajadus neis juhendites nii konkreetselt ja detailselt iga liigutust kirja panna. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus väärteoprotokollis menetlusalusele isikule tehtud etteheitega tegevusetuse kohta ning veelgi enam, et sellise tegevusetusega rikuti veeseaduse § 116 lg 1 – põhjustati K oja saastatus. Kohus on juba eespool tõendeid hinnates ja analüüsides jõudnud veendumusele, et K oja saastatus ei ole üldsegi tõendatud. Seega rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse ja tühistab Keskkonnaameti otsuse Maardu Terminal AS-i karistamises veeseaduse § 259 lg 2 järgi teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetluskulud
kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.
MS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.