TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-85 Määruse kuupäev 09.02.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi S.I.i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seos

) § 15 lg 8). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. S.I. esitas 11.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kaebaja selgitas, et tal on diagnoositud tõsine allergia ning ta on pöördunud vangla poole, et talle määrataks vastav ravi. Kaebaja on vangla poole pöördunud kahe aasta vältel, kuid seda ignoreeriti. Kaebajal on pidevalt näo-, kaela- ja peapiirkonnas ning ka kehal allergiapunetus. Allergia põhjustab kaebajale igapäevaselt vaimseid ja füüsilisi kannatusi, ärevust, masendust, unetust ja depressiooni. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest ja määrata talle riigi õigusabi.
2. Viru Vangla edastas 20.01.2022 kohtule kaebusega seonduvad dokumendid. Vangla selgitas, et S.I. saabus Viru Vanglasse karistust kandma Tartu Vanglast 10.09.
3. S.I. esitas vanglale kahjunõude, mis registreeriti vanglas 07.10.2021, kuid ta võttis selle 14.10.2021 tagasi. KOHTU SEISUKOHT 3-22-85
4. Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (II). I
5. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuses on esitatud hüvitamisnõue vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le
7. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
8. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
9. Kohus palus 11.01.
10. a kohtunõudega Viru Vanglal kohtule teatada, kas kaebaja on esitanud kohtueelselt kahjunõude taotlusi või muid pöördumisi kaebusega seonduvatel asjaoludel. Viru Vangla teatas 20.01.2022 muu hulgas, et kaebaja esitas vanglale kahjunõude seoses temale tekitatud tervisekahjuga, kuid võttis kahjunõude 14.10.2021 tagasi. Seega nähtub eelnevast, et kuigi kaebaja esitas vanglale kahjunõude, võttis ta selle enne vanglapoolset lahendamist tagasi, mistõttu ei saa VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus kaebuse esitamisel ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus hüvitamisnõudega kohtusse pöörduda juhul, kui ta on esitanud vanglale kahjunõude ja vangla on kahjunõude tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
11. Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb läbi vaatamata ka kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. II
12. Kaebaja on kaebuses taotlenud riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, on õigusabi taotlemine halduskohtumenetluses esindamiseks hetkel ennatlik ning asjakohane on otsustada õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (

§ 4lg 3 p 6).

10.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

1. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse ning ka kahjunõude vanglale, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kuigi kaebaja on vanglale esitatud kahjunõude tagasi võtnud, puudub kohtul põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi oma õigusi kaitsta ning vanglale taotlusi ja/või kahjunõudeid või vaideid esitada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Ka halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu ning millise vangla tegevusega on talle kahju tekitatud. Seda on kaebaja kaebuses ka teinud, kuid siiski on 2 3-22-85 halduskohtumenetluses osalemiseks õigusabi andmise otsustamine praegu veel ennatlik, kuivõrd kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne kord.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

13. Kohus kuulutab haldusasja menetluse osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab andmeid kaebaja tervise kohta, asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3