← Eesti

2-20-17851/22

Obsah (7)§ 177§ 442§ 657§ 652§ 631§ 171§ 173

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 29. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. 3.

  1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, milles leppisid mh kokku järgmist: - - p 4.1 kohaselt oli kostja (töövõtja) ülesanne projektdokumentatsiooni teostamiseks tööprojekti koostamine; p 5.3 järgi pidi lõplik valmidus olema saavutatud
  2. jaanuariks 2016; p 7.3.1 nägi ette, et hageja (tellija) tasub projekteerimis- ja ehitustööde eest töövõtjale tellija aktsepteeritud tööde aktide alusel koostatud arvete alusel; p 7.3.4 kohaselt tellija kinnitab akti kättesaamist edastades asjakohase e-kirja või andes allkirja aktile. Tellija on kohustatud kinnitama akti viie tööpäeva jooksul akti saamisest; p 7.3.
  3. kohaselt on tellijal õigus tutvuda töövõtja kuludokumentidega, kontrollimaks, et teostatud tööde aktis kajastatud kulud vastavad lepingu nõuetele. Tellijal on kohustus tagada piisav personal ja vahendid tutvumaks dokumentidega akti aktsepteerimiseks kehtiva tähtaja jooksul töövõtja põhikontoris. 3.
  4. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei nõudnud alltöövõtulepinguid ja arveid kohtuväliselt ning samuti ei ole täidetud VÕS § 1015 eeldused hagejale dokumentide esitamiseks. 3.
  5. Hagejal puudub õigustatud huvi kostja ja alltöövõtjate lepingute, alltöövõtjate aktide ja arvete suhtes. Poolte õigussuhe rajaneb lepingul, millest ei tulene hageja õigust sekkuda kostja ja alltöövõtjate õigussuhetesse. Hageja ei põhistanud, millise õiguslikku kaitset vääriva huvi kaitseks ta dokumente vajab. Soovitud dokumendid ei ole koostatud hageja huvides ega kajasta poolte õigussuhet. Hageja võimalikul nõudel alltöövõtjate vastu puudub perspektiiv, sest kõik hageja õigused ja kohustused tulenevad lepingust, st õigussuhtest kostjaga. 3.
  6. Alusetud on hageja etteheited kostjale seoses dokumentide säilitamisega. Ehitise valmimisest on möödas neli aastat ja kostjal pole kohustust säilitada kõiki lepinguid. Hageja tutvumishuvi ei ole kaalukam kostja huvist keelduda tutvumise võimaldamisest. Hagi on tõendamata ja õiguslikult põhjendamatu, mistõttu jääb rahuldamata. 3

(7)3.5. Maakohus rahuldas kostja taotluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kulunimekirjas kajastatud õigusabitasu vastab asja keerukusele, kulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja osutas teenust 28 t 51 min tunnihinnaga 96 eurot, mis ei ületa mõistlikku hinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 2769,60 eurot. Kohus rahuldas

§ 177lg 4 alusel kostja taotluse hüvitatavalt kulult viivise saamiseks.

POOLTE SEISUKOHAD 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - esiteks rikkus kohus oluliselt

§ 442

lg 8 ja kohaldas ebaõigesti VÕS § 1015, leides et dokumendid pole koostatud hageja huvides ja hagejal pole dokumentide tutvumiseks õigustatud huvi. Kohus ei hinnanud otsuse põhjenduses hageja väiteid õigustatud huvi kohta; teiseks leidis kohus ekslikult, et dokumendid ei pea olema kostja valduses. Hageja selgitas, et RPS § 4 p 5 ning § 12 lg-te 1 ja 2, aga ka KMS § 36 lg 1 p 1 ja MKS § 58 järgi peavad dokumendid kostjal alles olema. Järelikult peavad dokumendid olema kostja valduses. 5. Kostja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, aga muudab ja täiendab selle põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2¹).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 7.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest lepingu (dtl 15 jj) sõlmimise, täitmise ja poolte kohtueelse suhtluse kohta.

  1. Ringkonnakohus sisuliselt nõustub maakohtu põhjendustega, aga täiendab neid ja vastab kaebusele järgmiselt. 8.
  2. Hagiavalduses ja maakohtu menetluses tugines hageja oma nõuetes kahele alusele. Esiteks leidis ta, et õigus nõuda dokumentidega tutvumist tuleneb lepingu p-st 7.3.5, teiseks andvat nõudealuse ka VÕS §
  3. Apellatsioonkaebuses käsitleb hageja ainult VÕS § 1015 kohaldamisega seonduvat.

§ 631

lg 1 ning § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 järgi tähendab see, et ringkonnakohus peab üksnes kontrollima, kas maakohus kohaldas VÕS § 1015 õigesti, kui jättis sel alusel esitatud nõude rahuldamata. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 23 asjakohaselt dokumentide eesmärgi- ja sisunõuded, mis on VÕS § 1015 kohaldamise eeldused – nii nagu neid käsitleti Riigikohtu

  1. jaanuari 2011 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 12 teises lõigus. Nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kontrollida, kas on täidetud vähemalt üks kolmest alternatiivsest tingimusest, mis on sõnastatud kõnealuse sätte teises pooles: kas nõutud dokumendid on koostatud hageja huvides, kas need kajastavad tema ja kostja (kui väidetava dokumendi valdaja) vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist (edaspidi: eeltingimused). Kui vähemalt üks eeltingimus on täidetud, siis tuleb hinnata hageja õigustatud huvi ja lõpuks seda, kas nõutud dokumendid on või peavad olema kostja valduses. 8.
  2. Esimese apellatsiooniväite raames heidab hageja kaebuse p-des 7 ja 8 maakohtule ette nelja väite käsitlemata jätmist, mis hageja loetles kaebuse p 7 alapunktides a–d. Vastavalt eelmises p-s 8.1 märgitule tuleb alustada kontrolli küsimusest, kas nende väidete põhjal saab tuvastada vähemalt ühe eeltingimuse. 4

(7)8.2.
  1. Alapunktid a ja b käsitlevad nõutud dokumentide sisu aspektist küsimusi, kes ja kuidas täitis alltöövõtulepinguid, kas vastavad lepingudokumendid koostati tüüpvormil ja kas kostja nõudis alltöövõtjatelt dokumente. Selles osas on piisav maakohtu põhjendus vaidlustatud otsuse p-s
  2. Maakohus sedastas õigesti, et hagejal võib olla lepingulisi nõudeid temaga lepingu sõlminud kosja vastu, mitte aga kostjaga lepingu sõlminud alltöövõtjate vastu. Siinjuures nõustub ringkonnakohus maakohtu tuvastatuga, et lepingust ei tulene hageja õigust sekkuda kostja ja alltöövõtjate vahelistesse õigussuhetesse, mh ei saa seda järeldada lepingu p-st 3.1 ega lepingu lisa 1 (pakkumuse) tekstiosast, milles viidatakse poolte koostööle. Nii põhjendas maakohus asjakohaselt, et hageja ei ole kõnealuste väidete osas põhistanud ega tõendanud eeltingimusi: kostja ja alltöövõtjate vaheliste õigussuhete vormistamise ega täitmise aspektist ei ole nõutud dokumendid koostatud hageja huvides, need ei kajasta tema ja kostja (kui väidetava dokumendi valdaja) vahelist õigussuhet ega nendevahelise tehingu ettevalmistamist. 8.2.
  3. Alapunktis c (ja hageja
  4. veebruari 2021 arvamuse p-s 12) märgitud väitele, et nõutud dokumendid kajastavad, kuidas kujunes lepingu täitmisega seotud otsekulu ning kes ja milliseid töid hageja poolt tasutud otsekulu eest teostas, vastas maakohus osaliselt. Sarnaselt eelmise p 8.2.1 põhjendustega on töö teostaja isiku osas maakohtu põhjendus piisav. Kontrollimata jäi aga hageja väide nn otsekulu suuruse kujunemise osas. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Kostja ei vaidlustanud hageja kõnealuse väite aluseks võetud asjaolu, et hagejalt kostjale makstav tasu sõltus alltöövõtulepingute kaudu tekkinud ehitamise ja projekteerimise kulust (nn otsekulust, vt nt lepingu p 6.3.3.1). Nii mõjutab alltöövõtu korras tellitud tööde maksumus vähemalt kaudselt hageja kohustusi. Nende tööde maksumuse saab eeldatavasti tuvastada alltöövõtulepingute, aktide ja arvete põhjal. Järelikult on kõnealuses osas täidetud eeltingimus, et nõutud dokumendid kajastavad osaliselt hageja ja kostja vahelist õigussuhet (vrd Riigikohtu
  5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 13 kolmas lõik). Järgmiseks tuleb hinnata hagejal õigustatud huvi nõutud dokumentidega tutvumiseks selleks, et kontrollida hageja lepingulise kohustuse suurust. Ringkonnakohus leiab, et hageja on niisugusel tutvumishuvil rajaneva õiguse poolte lepingulise kokkuleppe tõttu kaotanud. Kuigi hageja seda kaebuses nii ei käsitle, siis tuleneb kostja kuludokumentidega tutvumise õigus selgelt lepingu p-st 7.3.5, mille esimese lausega nähti ette hageja õigus tutvuda kostja kuludokumentidega, kontrollimaks, et teostatud tööde aktis kajastatud kulud vastavad lepingu nõuetele. Õige on aga kostja vastuväide, et sama lepingupunkti teises lauses nähti ette nende dokumentidega tutvumise tähtaeg ja kord. Poolte kokkuleppe järgi sai (koostoimes lepingu p-ga 7.3.4) hageja kuludokumentidega tutvumise õigust teostada viie tööpäeva jooksul alates akti saamisest ja tutvumise kohaks lepiti kostja põhikontor. Hageja ei tugine sellele, et ta oleks nõudnud kostjalt praegu nõutavaid ja otsekulu kajastavaid dokumente selle tähtaja jooksul. Ringkonnakohus on seisukohal, et VÕS § 1015 ei anna lepingupoolele õigust tutvuda lepingu täitmise raames koostatud dokumentidega lepingus kokku lepitust pikema tähtaja jooksul. Õiguskirjanduses on samuti leitud, et VÕS § 1015 kohaldub lepingupoolte suhtes vaid juhul, kui leping ei reguleeri dokumendi ettenäitamist teisiti (P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2020, § 1015, p 4.4). Eelnevast tuleneb, et kuigi tuleb jaatada hageja tutvumishuvi nõutud dokumentidega osas, milles need kajastavad lepingus nimetatud nn otsekulu kujunemist, kaotas ta tutvumise õiguse, sest ei esitanud nõuet lepingu p-des 7.3.4 ja 7.3.5 ette nähtud viie tööpäeva jooksul. 8.2.
  6. Alapunktis d (ja hagiavalduse p-s 8) kajastatud väitele, et hagejal on huvi selgitada välja, kas tal võib olla alust seoses nõrkvoolutöödega ja traforuumi ehitusega kellegi vastu nõuet esitada või vajadus täiendavaid töid teostada või tellida, jättis maakohus sisuliselt vastamata. Ka selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. 5
(7)Põhjendatud on hageja arusaam, et ehitusdokumentatsioon on koostatud ehitise omaniku ja eeldatavasti ka ehitustöö põhitellija, st käesoleval juhul hageja huvides. Kui hageja nõuaks kostjalt ehitusdokumentatsiooni, siis oleks täidetud eeltingimus, et nõutud dokumendid on koostatud hageja huvides. Ringkonnakohus ei nõustu aga hagejaga selles, nagu oleks nõutavad alltöövõtulepingud, aktid ja arved ehitusdokumentatsioon. Maakohus tuvastas, et lõplik valmidus pidi olema saavutatud
  1. jaanuariks 2016, mida saab koostoimes poolte väidetega käsitleda ka lepingu täitmise tähtajana. Sel ajal kehtis juba ehitusseadustik (EhS) ja selle § 15 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri
  2. septembri 2015 määrus nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus nr 115). EhS § 15 lg 2 sätestab, et ehitamist kajastavad dokumendid (ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sh ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik. Peamised ehitusdokumendid loetleti EhS § 15 lg-s 3 ja määruse nr 115 §-des 5–
  3. Neist sätetest ei tulene, et alltöövõtulepingud, nende alusel teostatud töö peatellijale üle andmise aktid ja alltöövõtjate arved kuuluks ehitusdokumentatsiooni hulka. Samas on eelkõige määruse nr 115 §-des 7 ja 8 ehituspäevikule ja kaetud töö aktile kehtestatud nõuetest arusaadav, et teave tegelikult tehtud töö ja selle tegija kohta pidi kajastuma just neis ehitusdokumentides. Hageja ei tugine väitele, nagu olnuks viidatud dokumentatsioon puudulik. Eelnevast tuleneb, et käesolevas asjas nõutavaid dokumente pole alust käsitleda osana ehitusdokumentatsioonist. Järelikult ei ole need koostatud hageja huvides. Sarnaselt eespool märgituga ei ole kõnealuses aspektis kajastatud sisu ja eesmärk sellised, mis vastaks mõne teise eeltingimuse tunnustele. 8.2.
  4. Vahekokkuvõttena saab märkida, et kaebuse esimene väide pole sisuliselt põhjendatud osas, milles hageja heitis ette tema väidete osaliselt käsitlemata jätmist. Kuigi maakohus jättis kaks väidet käsitlemata, siis põhjendas ringkonnakohus eelnevas, et ka nende väidete põhjal ei saa hagi VÕS § 1015 alusel rahuldada. 8.
  5. Esimene apellatsiooniväide on ülejäänud osas suunatud sellele nagu oleks maakohus eksinud VÕS § 1015 kohaldamisel. Võttes arvesse ringkonnakohtu seniseid põhjendusi, on maakohtu lõppjäreldus õige. Sätte eeltingimustest oli täidetud ainult see, et alltöövõtulepingud, aktid ja arved olid kaudselt koostatud hageja huvides osas, milles need võimaldavad kontrollida hageja lepingulise kohustuse suurust. Aga selles osas välistas lepinguline kokkulepe dokumentidega tutvumise tähtaja ja korra osas praeguse nõude rahuldamise. Järelikult tervikuna ei ole VÕS § 1015 kaks esimest tingimust (eeltingimused ja õigustatud huvi) täidetud. 8.
  6. Teine apellatsiooniväide kritiseerib vaidlustatud otsuse p-s 25 sisalduvat sedastust, et ehitamisest möödunud enam kui nelja aasta tõttu ei tarvitse dokumendid olla enam kostja valduses. Eelkõige nähtub maakohtu põhjendusest, et hageja ei tõendanud vastupidist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi. Nimelt annab VÕS § 1015 dokumendiga tutvumise õiguse, kui täidetud on selle sätte teises pooles märgitud kolm eeltingimust. Eelmiste alapunktide kohaselt ei ole need eeltingimused käesoleval juhul täidetud. Seetõttu pole vaja kontrollida, kas nõutud dokumendid on kostja valduses.
  7. Kokkuvõttes ei anna kumbki apellatsiooniväide alust vaidlustatud otsuse resolutsiooni muuta ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Juhindudes

§ 173lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 6

(7)10. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 888 euro hüvitamist, mis on tasu 9 t 15 min õigusteenuse eest tasumääraga 96 eurot/t (käibemaksu ei lisandu). Hageja ei esitanud kulude osas vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 7 t 30 min (sh 15 min tutvumine maakohtu otsusega, 30 min tutvumine kaebusega ja kliendisuhtlus, 15 min tutvumine kaebuse menetlusse võtmise määrusega, 5 t 25 min apellatsioonivastuse koostamine ja esitamine ning 1 t 5 min tutvumine kohtumäärusega ja kulunimekirja koostamine). Põhjendatud ei ole toimingud 1 t ulatuses, mis tehti veel maakohtu menetluses ja seonduvad poolte läbirääkimistega enne kaebuse esitamist. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja esindaja ajakuluga seoses kaebuse menetlusse võtmisega, vaid selles osas on 1 t asemel põhjendatud 15 min. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 720 eurot (= 7 t 30 min × 96). Rahuldamata jääb kostja taotlus 168 euro (= 888 – 720) hüvitamiseks. Vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.