Obsah (6)

§ 29§ 42§ 101§ 108§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Ilona Põld Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-138

) § 108 lg 1 alusel.

1. Vaidlus puudub ning kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-de 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • hageja on teoste autoreid ja muusikakirjastajaid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon; • kostja korraldas 2017.,
2. ja
3. aastal Saku Suurhallis „Jõulugala“ nime kandvaid üritusi; • hageja ja kostja sõlmisid üritusel „Jõulugala 2017“ muusikateoste esitamise eest makstava litsentsitasu maksmiseks litsentsilepingu nr K3071 (dtl 24-30); • hageja ja kostja sõlmisid üritusel „Jõulugala 2018“ muusikateoste esitamise eest makstava litsentsitasu maksmiseks litsentsilepingu nr K3338 (dtl 36-40); • hageja ja kostja sõlmisid üritusel „Jõulugala 2019“ muusikateoste esitamise eest makstava litsentsitasu maksmiseks litsentsilepingu nr KS026 (dtl 206-212); • kostja esitas pärast ürituste toimumist finantsaruanded, milles esitati andmed üksnes muusikalist programmiosa hõlmanud osavõtutasust laekunud sissetuleku suuruse kohta (dtl 30, 40, 212); • üritustele „Jõulugala 2017“ müüdi 2823 piletit, „Jõulugala 2018“ müüdi 4334 piletit ja „Jõulugala 2019“ müüdi 5047 piletit; • litsentsilepingute nr K3071 ja nr K3338 alusel esitatud aruannetele vastavalt esitas hageja arved summades 1178,57 eurot ja 1743,19 eurot, millised kostja on tasunud (dtl 31, 41); • kostja tasus 12.06.2019 hagejale täiendavalt 2798,62 eurot selgitusega „Tasu vastavalt 23.05.2019 esitatud aruannetele“.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas litsentsilepingu kohaselt tuleb tasu maksta üksnes muusikaliste teoste esitamise eest makstud tasult või ürituse kogu paketi eest saadud tulult.
5. Poolte vahel sõlmitud litsentsilepingute K3071 ja nr K3338 järgi sõltub litsentsitasu ürituse sissepääsutasust, mille all pooled mõistavad ürituse piletite müügist laekunud kogu sissetulekut. Litsentsisaajal ei ole õigus piletite müügist laekunud sissetulekust mahaarvamisi (s.h piletite müügikulude eest) teha (v.a pileti hinnas sisalduv käibemaks) (p-d 4.1 ja 4.1.1). Litsentsilepingus nr KS026 on eelnevat täpsustatud. Uue sõnastuse järgi sõltub litsentsitasu üritusel osalemise eest laekunud sissetulekust, mille all pooled mõistavad ürituse osavõtust laekunud kogu sissetulekut sõltumata litsentsisaaja märgitud tasu nimetusest (osavõtu-, sissepääsu-, osalustasu, laua hind vms). Viimases lepingus on täpsustatud ka loetelu milliseid mahaarvamisi ei tohi osavõtutasust laekunud sissetulekust mh teha. Nendeks on 3 osavõtutasus sisalduv toitlustamise, korraldusteenuse, tehnilise produktsiooni jm kulude mahaarvamine (p-d 4.1 ja 4.1.1).
6. Kohus nõustub hagejaga, et kostja teadis lepingute sõlmimisel, et hageja tõlgendab litsentsilepingute p 5.1 selliselt, et litsentsitasu arvutatakse 2,5% kogu kostjale makstavalt osalustasult. Litsentsitasude üle samade poolte vahel toimus vaidlus tsiviilasjas nr 2-17-
7. Selles asjas kohus leidis, et 2,5% kui madalama tasumäära puhul on juba arvesse võetud ürituse olemust ja kostjal pole õigust teha mahaarvamisi. Kostja teadmist kinnitab ka litsentsilepingus nr KS026 täpsustus millest litsentsitasu arvestatakse. 9.

§ 29

lg 3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.

§ 29

lg 5 p 2 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada mh tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud. Eeltoodust johtuvalt ei päde kostja vastuväide, et ta mõistis 2017-2019 sõlmitud litsentsilepinguid teisiti, kui sama lepingut varasematel perioodidel.

1. Poolte vahel sõlmitud litsentsilepingute K3071 ja nr K3338 p 4.3 kohaselt teoste avaliku esitamise eest üritusel kohustub litsentsisaaja maksma EAÜ-le litsentsitasu 2,5% ürituse sissepääsutasust või osavõtutasust, kuid mitte vähem kui 7,99 eurot ürituse ühe päeva eest. Litsentsilepingu nr KS026 p 4.2 kohaselt teoste avaliku esitamise eest üritusel kohustub litsentsisaaja maksma EAÜ-le litsentsitasu 2,5% üritusel osalemise eest laekunud sissetulekust. Kostja pidas piletihinna osas eraldi finantsarvestust (dtl 105-118). Kostja esitas
2. ja
3. aasta „Jõulugala“ eelarved, mille kohaselt ürituste läbiviimiseks kantud kuludest moodustas muusikaline osa vastavalt 12,51% ja 12,43% (dtl 119-120).
4. Kostja esitas „Jõulugala 2017“ kohta finantsaruande, mille kohaselt müüdi 2823 piletit kogusummas 45 156 eurot. Litsentsilepingute K3071 („Jõulugala 2017“) osas hageja leiab, et vastavalt 2017 ürituse reklaamile oli tegelik osavõtutasu 114 eurot (+ käibemaks) ühe inimese kohta (dtl 32-33). Hageja arvutuste kohaselt tuli kostjal tasuda 8045,55 eurot (2823x114x2,5%), millele lisandub käibemaks 354 eurot, kokku 8399,55 eurot. Kuivõrd hageja lähtus osalejate arvu määramisel kostja esitatud finantsaruandest, siis tõendina esitatud artikli ("Galerii. Saku Suurhallis algas suurejooneline ja glamuurne Jõulugala 2017") jätab kohus tähelepanuta (dtl 34-35). Kostja esitas osavõtutasu tõendamiseks „Jõulugala 2017“ üritusele soetatud kogupaketi arved (dtl 134-136). Arvete ja kostja selgituste kohaselt oli 17.
5. paketi hind 98 eurot, 31.
6. oli paketi hind 114 eurot ja 29.
7. oli paketi hind 126 eurot. Summadele lisandub käibemaks.
8. Kostja esitas „Jõulugala 2018“ kohta finantsaruande, mille kohaselt müüdi kokku 4334piletit kogusummas 66 788,80 eurot. Litsentsilepingu nr K3338 („Jõulugala 2018“) osas hageja leiab, et vastavalt ürituse reklaamile oli „Jõulugala 2018“ osavõtutasu 128 eurot (+ käibemaks) ühe inimese kohta (dtl 42-51). Hageja arvutuste kohaselt tuli kostjal tasuda 13 868,80 eurot (4334x128x2,5%), millele lisandub käibemaks 610,23 eurot, kokku 14 479,03 eurot. Kostja esitas osavõtutasu tõendamiseks „Jõulugala 2018“ üritusele soetatud kogupaketi arved (dtl 137-140). Arvete ja kostja selgituste kohaselt oli 30.
9. paketi hind 114 eurot, 05.
10. oli paketi hind 118 eurot, 16.
11. oli paketi hind 128 eurot. Summadele lisandub käibemaks.
12. Kostja esitas „Jõulugala 2019“ kohta finantsaruande, mille kohaselt müüdi kokku 5047 piletit kogusummas 80 708,83 eurot (+ käibemaks). Litsentsilepingu nr KS026 („Jõulugala 2019“) osas hageja leiab, et vastavalt ürituse reklaamis toodud infole oli osavõtutasu 124 eurot (+ käibemaks) ühe inimese kohta (dtl 188-204). Hageja arvutuste 4 kohaselt tuli kostjal tasuda 15 646,70 eurot (5047 x 124 x 2,5%), millele lisandub käibemaks 688,41 eurot, kokku 16 334,11 eurot. Kostja piletihinnale vastu ei vaielnud.
13. Kostja ei vaielnud hageja arvestustele sisuliselt vastu ega esitanud enda arvestusi. Kohus loeb õigeks hageja arvestuse, millel puudub ka marginaalne erinevus kostja esitatud kogupaketi keskmisest hinnast. Kostja väide, et hageja saab esitada talle arve üksnes finantsaruande põhjal, on ainetu. Kostja kohustus tasuda teoste avaliku esitamise eest litsentsitasu 2,5% ürituse osavõtutasust tuleneb litsentsilepingu p-st 4.
14. Lepingupool eeldab, et finantsaruandlus vastab tegelikkusele ja andmeid ei ole võltsitud.
15. Kostja on leidnud, et juhul, kui kohus käsitleb sissepääsutasuna paketi kogumaksumust, on litsentsilepingute p 4.3 (koos alapunktidega) ebamõistlikult kahjustav ja tühine tulenevalt

§ 42lg-st 1.

Kohus kostjaga ei nõustu.

§ 42

lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Kohus nõustub hagejaga, et litsentsilepingu põhiline ese on litsentsi andmine ja autoritasu võtmine (AutÕS § 131 lg-d 1, 2 ja § 14 lg-d 1, 2). Kogutud autoritasu maksab hageja välja õiguste omajatele. Kuivõrd litsentsilepingute p 4.3 puudutab lepingu põhilist eset, siis ei ole see tüüptingimus kostjat ebamõistlikult kahjustav. Hageja hinnakujundusse sekkumist õigusta kostja vastuväited ega hea usu põhimõttele tuginemine. Kohus ei tuvastanud litsentsitasu hinnakujunduses hageja seisundi kuritarvitust. 16.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja litsentsitasu 33 492,31 eurot. 17.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Litsentsilepingute p 7.5 kohaselt litsentsitasu mitteõigeaegsel tasumisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,5% iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest tähtaegselt tasumata summast. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmise viivitamisest tulenevat viivist litsentsilepingutes kokku lepitud määras. 18. Kostja palub viivise vähendamist

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.

§ 113

lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

1. Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kostja põhjendab viivise vähendamist järgnevaga. Viivisenõue põhinõuet 50% ületavas osas on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on ürituste kohta esitanud finantsaruanded, mida hageja on aktsepteerinud. Olukorras, kus täiendav litsentsitasu arve on esitatud pärast ürituse toimumist mitmeid kuid hiljem, on täiendavalt litsentsitasult viivise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjat koheldakse oluliselt erinevalt võrreldes ettevõttesiseste korporatiivürituste korraldajatega, kuna kostja võlgnetavad litsentsitasud ületavad oluliselt ettevõttesisese ürituse korraldajale kehtestatud litsentsitasusid. Kostjat ei tohiks karistada ebamõistlikult suure viivisemääraga (0,5%) lisaks täiendavale litsentsitasule. 5
2. Kohtule ei ole teada kohtupraktika, mis keelab viivise väljamõistmise üle poole põhinõudest. Kostja ei ole ka nimetanud seisukohta sedastavat Riigikohtu lahendit. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on üldjuhul sellel, kes taotleb viivise vähendamist (RKTKo 2-18-7296/33, p 23). Kohus nõustub hagejaga, et viivise ebaproportsionaalsust ei tõenda asjaolu, et hageja esitas arved nr 712200 ja nr 812589 täiendava litsentsitasu maksmiseks ligikaudu 5 ja 17 kuud hiljem ürituse toimumisest, kuivõrd hageja on alustanud viivise arvutust täiendavatel arvetel nr 712200 ja nr 812589 märgitud maksetähtajast 24.05.2019, mitte ürituse toimumise ajast. Litsentsilepingu p 4.3 tõlgendust käsitles kohus eespool ning kostja soovitud lepingu tõlgendus viivise vähendamiseks alust ei anna.
3. Hagiavalduse kohaselt hagi esitamise ajaks 10.09.2019 on litsentsilepingute nr K3071 ja nr K3338 alusel viivis maksmata summadelt (17 157,20 eurolt) 9437,01 eurot. Nõude suurendamise ajaks 26.05.2020 on litsentsilepingu nr KS026 alusel maksmata summalt (16 334,11 eurolt) viivis 980,05 eurot. Kuni otsuse tegemiseni arvestatav viivisesumma on vastavalt 56 532,97 eurot ja 32 668,22 eurot, millised summad ületavad põhinõude. Hageja on palunud välja mõista viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt lepingujärgse viivise määrale kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue. Kohus rahuldab hageja hagi viivisenõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, s.o 33 492,31 eurot. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
5. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõivu 2000 eurot ning õigusabikulu 41,47 tunni eest 7364,35 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 24. Ts

MS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Vastavalt hagi hinnale 66 984,62 eurot tuli RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1100 eurot. Põhjendatud on tasutud riigilõiv 1100 euro ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 900 eurot ning tal on õigus enammakstud osa tagastamisele. Kostjalt enammakstud riigilõivu osa väljamõistmine ei ole seega põhjendatud.

1. Hageja esitas 07.06.2021 õigusabikulude nimekirja, millele kostja esitas 11.06.2021 vastuväited. Hageja õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: kuupäev toiming Ajakulu Dokumendi ettevalmistamine: Eesti Autorite Ühing menetluskulude 03.06.2021 0,75 nimekiri 07.06.2021 istungiks 03.06.2021 Kohtuistungiks ettevalmistamine: Harju Maakohtu 07.06.2021 istung 2,00 Kommunikatsioon: Harju Maakohus, M.K. 09.04.2021 0,25 (EAÜ) - Harju Maakohtu juuni 2021 istungi kooskõlastamine 08.04.2021 Kommunikatsioon: A.L.H. - Harku Maakohtu 07.04.2021 määrus 0,30 6 kostja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise kohta Dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 01.04.2021 määrus 0,25 kohtuniku taandamata jätmise kohta Kommunikatsioon: A.L.H. - Harju Maakohtu 01.04.2021 määrus 05.04.2021 0,25 kohtuniku taandamata jätmise kohta Kommunikatsioon: A.L. - Eesti Autorite Ühing 18.01.2021 vastus kostja 15.01.2021 0,50 taotlustele Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ seisukoht kostja 28.10.2020 05.01.2021 2,00 taotluste osas Kommunikatsioon: Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus OÜ selgitused 31.12.2020 0,50 nende ürituste osas 31.12.2020 Kommunikatsioon: Agentuur Kolm OÜ selgitused nende ürituste osas 0,50 Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ seisukoht kostja 28.10.2020 30.12.2020 3,00 taotluste osas Kommunikatsioon: A.H. - Harju Maakohtu tähtaeg kostja taotlustele 22.12.2020 0,50 vastamiseks, kostja taotluste õiguslik käsitlus 30.10.2020 Lähtuvalt Best Idea OÜ 28.10.2020 seisukohast tõendite kogumine 1,00 05.04.2021 29.10.2020 Kommunikatsioon: A.L.H., K.R. - Best Idea OÜ 28.10.2020 seisukoht 0,40 28.10.2020 Dokumendiga tutvumine: Best Idea OÜ 28.10.2020 seisukoht 1,50 Kommunikatsioon: A.L.H., K.R. - kompromissi arutelu OÜ-ga Best 27.10.2020 0,50 Idea 19.10.2020 Kommunikatsioon: A.L.H. - kompromissi arutelu Best Idea OÜ-ga 0,25 16.10.2020 Kommunikatsioon: A.L.H. - Besti Idea OÜ ettepanek kompromissiks 0,45 Dokumendiga tutvumine: Best Idea OÜ 07.10.2020 taotlus tähtaja 07.10.2020 0,25 pikendamiseks seoses läbirääkimistega Kommunikatsioon: K.R., A.L.H. - Best Idea OÜ 07.10.2020 taotlus 07.10.2020 0,25 tähtaja pikendamiseks seoses läbirääkimistega Kommunikatsioon: A.L.H. - Harju Maakohtu 17.09.2020 määrus 18.09.2020 0,15 täiendava nõude menetlusse võtmise ja liitmise kohta Dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 17.09.2020 määrus 17.09.2020 0,25 täiendava nõude menetlusse võtmise ja liitmise kohta Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ Eesti Autorite Ühing nõude 25.05.2020 1,75 suurendamine "Jõulugala 2019" ürituse litsentsitasu osas Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ Eesti Autorite Ühing nõude 21.05.2020 2,00 suurendamine "Jõulugala 2019" ürituse litsentsitasu osas Kommunikatsioon: A.L.H.. A.L. - Jõulugala vaidlused Besti Idea OÜ17.01.2020 0,50 ga Dokumendile täienduste ja kommentaaride ettevalmistamine: EAÜ 19.11.2019 19.11.2019 seisukoht kostja hagi vastuse osas vastavalt kliendi 0,33 18.11.2019 ja 19.11.2019 instruktsioonidele Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ seisukoht kostja 29.10.2019 hagi 14.11.2019 1,50 vastuse osas Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ seisukoht kostja 29.10.2019 hagi 14.11.2019 2,00 vastuse osas Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ Eesti Autorite Ühing seisukoht 31.10.2019 3,17 kostja 29.10.2019 hagi vastuse osas 7 30.10.2019 Dokumendiga tutvumine: OÜ Best Idea 29.10.2019 vastus hagile 1,50 Kommunikatsioon. A.H. - Best Idea OÜ 29.10.2019 vastus hagile, Harju 30.10.2019 MK 09.10.2019 määruses hagejale antud seisukoha esitamise tähtaeg ja 0,50 seisukoha võimalikud argumendid Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ Eesti Autorite Ühing seisukoht 30.10.2019 2,50 kostja 29.10.2019 hagi vastuse osas Dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 09.10.2019 määrus 09.10.2019 0,33 menetlusse võtmise kohta Kommunikatsioon: A.H. - Harju Maakohtu 09.10.2019 määrus 09.10.2019 0,17 menetlusse võtmise kohta Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ hagi ja lisade komplekteerimine, e10.09.2019 0,42 toimikus esitamine Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ Eesti Autorite Ühing hagi OÜ Besti 05.09.2019 1,50 Idea vastu Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ EAÜ hagi Besti Idea OÜ lepingu 31.05.2019 5,00 täitmise nõudes Dokumendile täienduste ja kommentaaride ettevalmistamine: EAÜ 16.05.2019 nõudekiri Best Ideale seoses 2017, 2018 Jõulugala üritusega vastavalt 0,50 A.L. 16.05.2019 kalkulatsioonidele Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ nõudekiri Best Ideale seoses 2017, 14.05.2019 2,00 2018 Jõulugala üritusega
2. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste p-dest 10.2 ja 10.3 Riigikohtu praktikast menetluskulude kindlaksmääramisel (nt RKTKm 2-20-4817, p 20). Kohus ei pea hageja esindaja ajakulu esitatud ulatuses põhjendatuks. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 33,47 tundi.
3. Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks enne hagi esitamist kantud menetluskulud, s.o 2,5 tunni ulatuses (14.
4. ja 16.05.2019), kuna tegemist ei ole kohtumenetluskuluga. Kohus ei pea samuti põhjendatud ja vajalikuks kuluks kommunikatsiooni Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus OÜ-ga ja Agentuur Kolm OÜ-ga 1 tunni ulatuses. Tõendi hankimine ei omanud asja lahendamisel tähtsust.
5. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagivastusega tutvumiseks ning seisukoha koostamiseks koos kliendiga suhtlemiseks (30.10.2019-21.05.2020) 7 tundi. Kohus vähendab ajakulu 4,5 tunni võrra, kuna seisukoht hõlmas paljuski juba hagis esitatud seisukohti. Hagivastusega tutvumise ajakulu ei vasta selle mahule.
6. Hagejale osutati õigusabiteenust tunnitasuga 175 eurot
7. aastal ja 180 eurot
8. aastal. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole keskmisest keerukama kohtuvaidlusega. Litsentsitasude nõudmine on hageja üheks põhitegevuseks ning üldjuhul esindab teda sama advokaadibüroo ja sama lepinguline esindaja. Kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu 150 eurot. Põhjendatud on õigusabikulu 5020,50 eurot (33,47 x 150=5020,50).
9. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 6120,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
10. Hageja esitas avalduse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust 8 rohkem. Kohus rahuldab avalduse ning tagastab enammakstud riigilõivu 900 eurot hageja kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 9