Plusspunktide andmine eksamitöös sisalduva täiendava vea leidmise eest on eksamikomisjoni kollegiaalne diskretsiooniotsus, mitte üleüldine tööde hindamise põhimõte. 2) Vea nr 2 osas selgitas vastustaja, et toimetamisülesanne eeldab toimetamist eelkõige teksti pealistasandil. Ülesande kestust arvestades ei ole tekstilõikude mahukad sisulised parandused ja teksti ümbertõstmised vajalikud. Seetõttu oli kaebaja parandus ebavajalik ning komisjoni poolt antud punktisumma 0. Tegelikkuses oli kaebaja toimetatud tekstis raske tõlkeviga, mis muutis teksti tähendust ning mille eest oleks eksamikomisjon saanud anda -5 punkti. Ingliskeelne lähtetekst sisaldab kaheti tõlgendatavat lauset. Üks ja sisult korrektne tõlgendus sisaldub eksaminandile antud toimetamisülesande sihttekstis, mis ei vajanud toimetamist. Teine ja raskelt eksitav kaebaja toimetatud tekstikatkes „Kohtuasi puudutas kaebajate suhtes kriminaalmenetluse ajal läbi viidud salajasteks jälitustoiminguteks loa andnud määruste tagantjärele põhjendamist“. Kaebaja poolt kaebuses toodud põhjendused ilmestavad, et kaebaja ei mõista kriminaalmenetluse läbiviimise põhimõtteid. Kaebajal oli eksami ajal võimalik internetist leida üles nii toimetamistekstiks olev Euroopa Liidu Kohtu otsuse eestikeelne tõlge kui ka selle aluseks olev Riigikohtu otsus. Kaebaja oleks pidanud mõistma, et määruste tagantjärele põhjendamine toimus siiski kriminaalmenetluse ajal ja nende tagantjärele põhjendajaks oli Riigikohus. Kaebaja tõlgendus on väär ja selges vastuolus pressiteate ja selle aluseks oleva kohtuotsusega sisuga. Keeleliselt võib ju lähteteksti ingliskeelse lause sõnastus lugeja sellise loogikavastase järelduseni suunata, aga sellises olukorras tulebki tõlkijal süveneda toimunusse ja teha probleemistik endale piisavalt selgeks, et välistada juriidiliselt ebakorrektne ja lause sisu moonutav tõlge. Seega lähtus eksamikomisjon kaebaja eksamitöö hindamisel kaebajale soodsamast lahendusest. Kaebaja poolt taotletud +5 punkti ei ole millegagi põhjendatud. Seoses kaebaja poolt taotletud +0,5 punktiga toimetamisteksti sihttekstis „läbiviidud“ parandamisega „läbi viidud“ ehk sõna lahku kirjutamise eest, selgitab vastustaja, et seaduste ja kohtulahendite keeletoimetajad ei ole erinevate omadus- ja nimisõna kokkulahku kirjutamise küsimuses üksmeelel, mistõttu ei saa sellist lahku kirjutamist nõuda. 3) Vea nr 3 puhul oli toimetamisteksti eestikeelses tõlkes korrektne kasutada nii terminit „jälitustoimingud“ kui ka „jälitustegevus“. Eestis kehtis kuni 31.12.2012 jälitustegevuse seadus, mille § 2 sätestas jälitustegevuse mõiste, mille kohaselt jälitustegevus on käesolevas seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras jälitustoimingute teostamine. Alates 01.01.2013 mõistet „jälitustegevus“ Eesti õiguskorras enam ei kasutata. Kasutatakse üksnes sõna „jälitustoimingud“. Toimetamisülesande eestikeelses tõlkes on viidatud kohtulahendite sõnastust järgides ja õiguse muutumisele vihje andmiseks kasutatud mõlemat vastet. Sellise võtte kasutamist õigustab teksti liik (pressiteade), asjaomaste kohtulahendite kõnepruuk ja õiguse ajalooline tõlgendamine. Lisaks eksib kaebaja, kui väidab, et õigustõlke raudreegel on, et sünonüüme ei kasutata mitte kunagi. Kasutatakse küll, kui teksti liik seda nõuab. Antud juhul on lähtetekstis ingliskeelne termin „secret surveillance“ oluliselt 4 ebamäärasem väljend kui jälitustoiming ning sobib paremini jälitustegevuse vasteks (hõlmates kõiki jälitustoiminguid). Ent kehtiv õigus jõudis toimetamistekstis kajastatud kohtuprotsessi ajal muutuda ja toimetamisteksti ingliskeelse versiooni autoril oli põhjust seda tõlkes väljendada. Sellest lähtuvalt oli õige kasutada mõlemat terminit. Mis puutub sõnasse „salajane“, siis selle kasutamist eksamikomisjon veaks ei lugenud. 4) Kaebaja jättis toimetamisteksti sihttekstis parandamata sõna „kestvus“ (viga nr 4), mis tähendab „Eesti õigekeelsussõnaraamatu“ kohaselt edasikestmist, vastupidavust, püsivust. Samas, kui lause sisu ja mõtet arvestades oleks kohane olnud kasutada sõna „kestust“, mis väljendab ajalist pikkust. Kui kaebaja mõistis, et toimetamistekstis „kestvus“ parandamata jätmine on viga, siis oleks ta pidanud ka selle ära parandama. Arvestades kaebaja resoluutsust eksamitekstis esinevate väidetavate vigade suhtes, ei tundu selle vea kõrvalejätmine ja selgitamata jätmine pelgalt 12 vea täitumise argumendil usutav. Samuti oleks kaebaja pidanud „Eesti keele seletavale sõnaraamatu“ lähemal uurimisel märkama, et kohtumenetluse mõttes ei ole kestvusel kestusega kattuvat tähendust. Lisaks väljendab ka „Ametniku soovitussõnastik“ sõnade „kestus“ ja „kestvus“ selget erisust. 5) Kaebaja tõlkes on „kohus leidis konkreetselt, et menetlus kestis küll väga kaua“ (viga nr 5), kuid korrektne tõlge on „kohus leidis, et menetlus kestis küll kaua väga kaua“. Ehkki „in particular“ väljendamiseks on teisigi alternatiivne, muudab kaebaja antud vaste „konkreetselt“ teksti kohmakaks ning on tarbetu võõrsõna. 6) Vea nr 6 osas oli ingliskeelse termini „domestic authorities“ korrektne tõlge „riigisiseste ametiasutuste“. Kuigi kaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja veast teadlik, jättis ta selle vea 12 vea täitumise argumendil parandamata. Eksamikomisjon ei saa parandamata vea eest jätta miinuspunktid andmata. 7) Kaebaja tõlkes on „kaebajate eraellu ja kirjavahetusse sekkumine“ (viga nr 7), kuid õigem oleks „kaebajate eraelu ja sõnumisaladuse riive“. Kaebuse põhjendused ilmestavad, et kaebaja ei ole piisavalt kursis põhiõiguste temaatika ja sellega haakuva eestikeelse sõnavaraga. IATE on terminibaas, mitte järgimiseks kohustuslik õigusakt. See sisaldab väga erineva kvaliteediga tõlkevasteid ja pole siduv ei Euroopa Liidu tõlkidele ega liikmesriigi vandetõlgile, kes tõlgib Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit selgitavat pressiteadet. 8) Toimetamisülesande ingliskeelses lähtetekstis sisaldus lõik „All applicants lodged appeals of points of law with the Supreme Court“ ja eestikeelses sihttekstis „Kõik kaebajad esitasid Riigikohtule kassatsioonkaebuse“. Kaebaja eestikeelseks vasteks oli „Kõik kaebajad esitasid Riigikohtule kaebuse õigusnormide järgimise kohta“ (viga nr 8), kuid korrektne tõlge oli toimetamistekstis sisalduv algne tekstikatke. Teksti toimetamisel ei pea ingliskeelset teksti otse tõlkima, vaid kasutada tuleb erialaterminit, s.o antud juhul „kassatsioonkaebus“. Eksamikomisjoni hinnangul tekib selle väljendi tõlkimisega raskusi neil, kes ei mõista väljendi ja Eesti kassatsioonimenetluse sisu ja olemust. Kassatsioon(kaebus) ei ole ainus variant, mille abil anda edasi „appeal on points of law“ mõtet, kuid kaebaja kasutatud otsetõlge „kaebus õigusnormide järgimise kohta“ ei ole piisavalt täpne ega anna edasi kassatsioonimenetluse olemust. 9) Vea nr 9 puhul on toimetamisülesande eestikeelses tõlkes „süüdimõistmised“, kuid õige on „süüdimõistva otsuse“. Kaebaja põhjendus, et lähteteksti ei tohi omalt poolt sõnu juurde lisada, ei ole antud juhul asjakohane. Vandetõlk peab suutma näha sõnade taha ning mõistma teksti sisu ja mõtet. Õiguskeeles ja juriidilises tekstis ei ole selline üldine väljenduslaad täpne. Vandetõlk peab alati eelistama selgemat ja täpsemat terminit. 10) Kaebaja poolt „ta“ eelistamine „Riigikohus“ asemel (viga nr 10) ei ole õiguskeelele omane stiil. Samuti ei ole Riigikohtu isikustamine „ta“ tasandile vandetõlgilt oodatav keeleline tase. 5 11) Kaebaja poolt parandamata jäetud sõna „regulatsioon“ on kantseliit (viga nr 11), mida dokumentides küll kasutatakse, kuid „reguleerivad õigusnormid“ on antud juhul korrektsem ja selgem termin, mida vandetõlgil tuleks eelistada. 12) Kaebajale antud 7 miinuspunkti on põhjendatud ja miinuspunktide summa vähendamiseks puudub alus. Kui võtta aluseks toimetamisteksti välja pakkunud eksamikomisjoni liikme T. Liivaku kirjalikud selgitused, siis saanuks kaebajale anda toimetamisülesande eest 28 miinuspunkti. Seega on eksamikomisjon olnud kaebaja eksamitöö hindamisel leebe. Eelnevast ei saa olla kahtlust, et kaebaja inglise-eesti keeleteadmiste kontrolli tulemused ei väljenda kaebajal piisavate keeleteadmiste olemasolu, et lugeda kaebaja eksamitöö arvestatuks ning anda talle inglise-eesti keelesuunal vandetõlgi kutse. 13) Vandetõlgi määrustik ei näe ette plusspunktide andmist ning keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa hindamise kord ei näe ette võimalust pluss- ja miinuspunktide tasaarvestamiseks. 14) Vandetõlgiks ei saa lubada tõlkijaid, kes teevad grammatika- ja tõlkevigu, mille tulemuseks võivad olla ebatäpsused, mitmetimõistetavused, vääritimõistmised, teksti mõtte kitsendamine või laiendamine. Vandetõlgi poolt kinnitatud tõlge peab olema võimalikult täpne, selge ja üheselt mõistetav ning säilitama oma juriidilise ja sisulise tähenduse. 15) Igale kandidaadile antakse nime järgi number, mida teab ainult eksamikomisjoni esimees. Ühest küljest tagab see hindamisel eksaminandi anonüümsuse. Teisalt võimaldab see suulises voorus kandidaate eristada. Ka käesoleval juhul hindas eksamikomisjon anonüümseid kirjalikke eksamitöid objektiivselt ja erapooletult. Eksamikomisjoni liikmetele avaldati kandidaatide nimed alles suulises voorus. Arvestades, et kaebaja on aastate jooksul mitmetel vandetõlgi eksamitel osalenud, siis on ta teadlik nii vastavast eksamikorrast kui ka asjaolust, et L. Reimann-Erik on eksamikomisjoni esimees. 16) Justiitsministri 03.11.2020 käskkirjaga nr 53 nimetati inglise keele vandetõlgi eksami komisjoni keeleteadmisi hindava koosseisu liikmeteks T. Liivak, K. Rummel ja U. Renser ning komisjoni esimeheks oli L. Reimann-Erik. Käskkiri on avalik ja kõigil soovijatel oli võimalik sellega tutvuda alates 04.11.2020 Justiitsministeeriumi avalikus dokumendiregistris. 17) Vandetõlgi seadus ja vandetõlgi määrustik ei kohusta eksaminandile näidistõlkeid või lähtetekste saatma. Kaebaja eksamitööl tehtud vigade juurde olid märgitud miinuspunktid vastavalt
Kaebaja teavitamine eksamitulemustest ja eksamitöö parandustest toimus vastavalt
s sätestatud korrale. Lisaks ei piiranud vastustaja ühelgi viisil eksamitööga tutvumist ning võimaldas kõigil eksamil osalenutel saada ka lisaselgitusi eksamitöö paranduste kohta. 18) Isegi kui kaebaja väited vandetõlgi eksami korra rikkumisest vastaksid tõele, siis ei mõjutaks ükski eelnimetatud väidetav rikkumine kaebaja eksamitöö hindamise õiguspärasust ega annaks alust kaebaja negatiivse eksamitulemuse muutmiseks ning kaebajale inglise-eesti keelesuunal vandetõlgi kutsenimetuse andmiseks. 19) M. L. 21.04.2021 arvamus kinnitab, et kaebaja väited toimetamisülesande sisulise lahenduse kohta on asjakohatud ja otsitud ning ilmestavad kaebajal toimetamisülesande lahendamiseks vajalike piisavate keeleteadmiste puudumist. Asjatundja arvamuse kohaselt on kaebajale antud 7 miinuspunkti põhjendatud ning kaebaja väidetest lähtuvalt puudub mistahes alus kaebaja 15.12.2020 eksamitöö negatiivse tulemuse tühistamiseks ja muutmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 12. Esmalt märgib kohus, et HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu 6 õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
lg 2 kohaselt liigitatakse keeleteadmiste kontrollimisel vead rasketeks ja kergeteks.
lg 3 võimaldab raske vea eest anda 1,5-5 miinuspunkti ning
Seega saab kohus kaebust lahendades hinnata seda, kas kaebaja toimetamisülesande hindamine on olnud põhimõtteliselt adekvaatne ning jääb lubatava hindamisruumi piiresse. Konkreetne hindamisotsus tuleb tühistada, kui hinnang on ilmselgelt ebaadekvaatne või väljub lubatavast subjektiivse hindamise ulatusest (vt Tallinna Halduskohtu 26.04.2013 otsus nr 3-13-378, p 18).
lg-le 1 peab vandetõlgiks saada sooviv isik oskama kasutada sobivaid allikaid juriidiliste tekstide tõlkimisel. Seega peab kaebaja tõlkimisel abimaterjalidele toetutes siiski kriminaalmenetluse läbiviimise põhimõtetest aru saama. Kaebaja ei pidanud seda osa seekordsel eksamil küll läbima, kuna on varasemalt seda juba teinud (vandetõlgi määrustik § 15 lg 2), kuid neid teadmisi peaks ta siiski omama. Ka keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa läbimiseks on õigusteadmisi vaja, kuivõrd
lg 1 kohaselt on keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa eesmärk kontrollida vandetõlgiks saada sooviva isiku juriidiliste tekstide tõlkimise oskust, muu hulgas õigusterminite tundmist, tõlke selgust ja üheselt mõistetavust, õiguskeelele omase stiili valdamist ning seda, kas tõlge säilitab oma juriidilise ja sisulise tähenduse. Kohtu hinnangul ei ole vandetõlgil võimalik oma ülesandeid täita, kui ta õigussüsteemis üldse ei orienteeru.
lg 3 kohustab eksaminandile koos eksamitulemusega saatma ka ka keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa skaneeritud eksamitööd, millest nähtuvad vandetõlgimäärustiku § 18 lg-te 6 ja 7 alusel vormistatud parandused. Kaebusest ja selle lisast nr 1 nähtuvalt edastati kaebajale koos eksamitulemustega ka eksamitööd. Samuti on kaebaja ise väitnud, et sai soovitud dokumendid siiski lõpuks kätte. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud võimalik esitada sisuliste põhjendustega kaebus. Kuna kaebajal oli võimalik eksamitööd parandustega tutvununa vaidlustada ning osa dokumentide hilisem saatmine ei saanud mõjutada kaebaja eksamitulemust, ei anna ka see väide alust kaebaja eksamitulemuse tühistamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.