Obsah (4)
§ 77§ 79§ 106§ 108KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 1. november 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1032 Haldusasi X kaebus Politsei- ja P
) lõpetamise aluseks, kuid töölepingu lõppemisega ei muutu isiku viibimisalus automaatselt kehtetuks, kui ei ole antud vastava äramuutva tingimusega haldusakti. Seega ei lõppenud kaebaja viibimisalus Eestis töölepingu lõppemisega, vaid viisa kehtetuks tunnistamisega. Kui kaebaja poolt töölepingu lõpetamisest teatamata jätmise soovitavaks tagajärjeks oli ka sissesõidukeelu kohaldamine, oli selle kohaldamiseks sobiv hetk viisa kehtetuks tunnistamine. Samuti puudub asjas vajadus analüüsida, millisel eesmärgil viibis ja töötas kaebaja kuni 25.12.2021, kuna see ei ole vaidlustatud haldusakti faktiliseks aluseks. Kohus ei saa kohtumenetluses haldusakti faktilist alust täiesti teisel ajaperioodil toimunud teistsuguse väidetava rikkumisega täiendada. 6. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja viisa on kehtetuks tunnistatud alates 28.10.2020.
§ 77
lg 1 sätestab, et viisa tunnistatakse kehtetuks edasiulatuvalt otsuse tegemise hetkest alates. Seega erinevalt haldusmenetluse seaduse üldreeglist ei sõltu viisa kehtetuks tunnistamise kehtivus isikule teatavaks tegemisest ega kättetoimetamisest. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 2). Siiski selleks, et heita ette isikule kehtiva haldusakti täitmata jätmist, peab isikul olema teave tal lasuvast kohustusest või keelust.
§ 79
lg 1 kohaselt teavitatakse välismaalast viisa kehtetuks tunnistamise korral kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest. Eesti riigi poolt kaebaja teavitamist enne 03.05.2021 ei ole asjas tõendatud, sh teavitamise katseid. Pooled on kumbki väit3
(5)nud, et kaebaja viibis Eestis veel pärast viisa kehtetuks tunnistamist kuni 25.12.2021, mistõttu saaks eeldada ka isiku kättesaadavust PPA-le antud kontaktandemetel. Kaebaja teadmist ei saa järeldada sellest, et viisa kehtetuks tunnistamise otsus edastati Fortunelle OÜ-le. Ka ei ole haldusakti avalikult kätte toimetatud, nt vastustaja veebilehe kaudu. Viimane on küll ultima ratio vahend, mida võib kasutada siis, kui muud teatavaks tegemise viisid, näiteks posti või e-kirja teel on ebaõnnestunud.
- Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja sai viisa kehtetuks tunnistamisest teada 25.02.2021 Poola kaudu Schengeni tsooni sisenedes. Kohus märgib, et nimetatud asjaolu kohta ei ole võimalik HKMS § 62 lg 3 p 2 järgides mõistlikult täiendavaid tõendeid enam koguda. Eluliselt on usutav, et Poola piiril kontrolliti kaebaja Euroopa Liitu sisenemise õiguslikku alust. Ka on eluliselt usutav, et Poola piirivalvuritele oli teada, et kaebajal puudub viisa, sest vastavad andmed olid kantud ühtsesse andmevahetussüsteemi (dtl 38). Analoogsetes asjades on PPA lähtunud teiste riikide poolt antud viisade kehtivusest või lõppemisest. Küll aga ei ole tõendatud ega ka asjas mõistlike pingutustega tuvastatav, kas kaebajat teavitati Poola piiril viisa kehtivuse lõppemisest. Kaebaja teavitamine ei olnud piiriületuseks tingimata vajalik, sest Ukraina kodanikuna on tal õigus viibida Euroopa Liidus ka viisavabalt kindla arvu päevade jooksul ning vastav päevade arv ei olnud täitunud. Asjas ei ole otseseid tõendeid, kas kaebajale tutvustati Poola ametivõimude poolt Schengeni tsooni sisenemise alust, viisa kehtetuks tunnistamist ja seda, mitu päeva ta võib viisavabalt Schengeni tsoonis veel viibida.
- Kohtuasjas on esitatud kaebaja ülekuulamise protokoll, milles kaebaja selgitab, et Poola piirivalvurid selgitasid talle, et tema viisa on kehtetuks tunnistatud (dtl 36). Kaebaja on selgituste õigsust kinnitanud (dtl 37). Kaebaja on eitanud sellise selgituse andmist ja pidanud võimalikuks eksimust tõlkes. Ka ettekirjutuses endas on selgitatud (vastuolus eelnevaga, et isik sai viisa kehtetuks tunnistamisest teada Poolas), et PPA peab põhjendatuks vastuväidet, et isiku selgitustest nähtub, et ta ei omanud varem teadmist tema viisa kehtetuks tunnistamise kohta. Seega on ettekirjutus ise selles osas vastuoluline. Märkida tuleb ka, et isik saabus viimati Schengeni tsooni 25.02.2021 ning 03.05.2021 seisuga oli PPA andmetel ta viibinud Schengeni tsoonis juba 127 päeva, arvestades alates 28.10.2021 (viisa kehtetuks tunnistamine). Seega viibis kaebaja Schengeni tsoonis ka pärast viisa kehtetuks tunnistamist ja enne Poola kaudu 25.02.2021 sisenemist. Kaebaja on selgitanud, et viibis Eestis veel pärast viisa kehtetuks tunnistamist kuni 25.12.
- Vastustaja ei ole väitnud, et kaebajat oleks seega varem teavitatud viisa kehtetuks tunnistamisest, vaid on pidanud määravaks üksnes viimast sisenemist. Kaebaja teadmist viisa kehtetuks tunnistamisest ei saa järeldada ka 03.05.2021 PPA-sse pöördumisest, sest kaebajale algselt väljastatud viisa, mis tunnistati 27.10.2020 kehtetuks, pidigi kehtima kuni 03.05.
- Kohus leiab, et olukorras, kus viisa kehtetuks tunnistamise kaebajale teatavaks tegemise kohta puuduvad tõendid; võib pidada võimalikuks, et kaebajale piiriületusel ei selgitatud, et tema viisa on kehtetuks tunnistatud (arvestades ka viisavabalt sisenemise võimalikkust) ning seda, et ettekirjutuses on haldusorgan ise pidanud põhjendatuks kaebaja vastuväidet, et ta ei teadnud varem viisa kehtetuks tunnistamisest; tuleb asjaolusid kogumis tõlgendada kaebaja kasuks ja järeldada, et kaebaja ei teadnud viisa kehtetuks tunnistamisest enne 03.05.
- Nimetatud järeldust toetab ka PPA käitumise vastuolulisus LTRi väljastamisel. Kaebajale väljastati LTR töötamaks äriühingusse SV Konsult OÜ alates 22.04.2021.
§ 106
lg 1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise nõuded peavad olema välismaalase lühiajalise Eestis töötamise jooksul jätkuvalt 4
(5)täidetud (lg 12). PPA-le pidi juba LTRi väljastamise ajal olema arusaadav, et isik on viisavaba viibimise aega ületanud ja hetkel viibimisalus puudub. Välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keeldutakse, kui vähemalt üks tingimus, mis on lühiajalise töötamise registreerimiseks nõutav, ei ole täidetud (
§ 108lg 1 p 1).
Seega võis ka PPA tegevuse järjekindlusetusest tekkida arusaam, et kaebajal on jätkuvalt viibimiseks seaduslik alus ning seadusliku aluse puudumise kohta ei tekkinud mõistlikku kahtlust.
- Olukorras, kus ei ole tõendatud või ka ettekirjutuses üheselt järeldatud, et kaebaja teadis oma viisa kehtetuks tunnistamisest enne 03.05.2021, põhjust rääkida ka kaebaja poolt hoolsuskohustuse rikkumisest. Kohus kordab, et kuigi viisa kehtetuks tunnistamine hakkab kehtima kohe otsustamisel; saab isikule ebaseaduslikku viibimist ette heita siis, kui isik seadusliku aluse puudumisest teab. Isikule ei saa ette heita haldusaktist tuleneva keelu täitmata jätmisest, kui tal ei ole olnudki võimalik haldusakti või selle resolutsiooniga tutvuda. Isik ei pea enne haldusorganilt mistahes indikatsiooni saamist, et tema viibimisalusega on midagi korrast ära n.ö igaks juhuks oma andmeid PPA-lt täpsustama.
- Ettekirjutuses on läbivalt ka järeldatud, et kaebaja tegevus ei olnud tahtlik, ta on igati täitnud kaasaaitamiskohustust ning ta on soovinud Eestis viibida ja töötada seaduslikult, ajades eelnevalt dokumendid korda (sh taotledes LTRi). Ka need asjaolud kogumis üldise isiku käitumisviisina pigem kinnitavad järeldust, et isik ei teadnud viisa kehtetuks tunnistamisest, sest oleks siis teinud varem pingutusi viibimisaluse uuendamiseks. Arvestades kaasaaitamiskohustuse täitmist, ei nähtu kohtule olulist avalikku huvi, sh ohtu avalikule korrale või välismaalase n.ö korralekutsumise vajadust, mis tingiks sissesõidukeelu kohaldamise 1 aastaks.
- Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades tunnistab kohus lahkumisettekirjutuse sissesõidukeelu kohaldamise osas kehtetuks.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Seega tuleb otsustada kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmine. Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on taotlenud riigilõivu (15 eurot) ja õigusabikulude (240 eurot, kokku 2 tunni eest) väljamõistmist. Toodud õigusabikulud on ilmselgelt mõistlikus ulatuses, mistõttu mõistab kohus kaebaja taotletud kulud välja tervikuna – 255 eurot (240+15). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 5
(5)