) § 149 lg 10). Muus osas ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (
2-21-7077 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus.
lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada, asjas 3 2-21-7077 menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 20.
lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. 21. Kohtul tuleb kaja saamisel kontrollida, kas esinevad
lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused.
lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on
lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik selle olemasolu kontrollida, kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (Riigikohtu 24.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11). 22. Maakohus leidis, et hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kättetoimetatud ning vastavalt
lg-le 2 ja § 415 lg-le 1 sai kaja rahuldamise ja menetluse taastamise eelduseks olla mõjuv põhjus, mis tingis hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise. Kolleegium maakohtu seisukohtadega ei nõustu. 23.
lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduse ärakiri koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada.
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis 4 2-21-7077 harilikult tagab saadetise säilimise.
lg-s 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult.
lg 2 järgi on kättetoimetamine eelnimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule
26.2. Kuna kostja äriregistrijärgsele aadressile edastatud dokumentide üleandmine ebaõnnestus nii 24.05.2021 kell 13.35 kui ka 28.05.2021 kell 10.01 ning dokumentide üleandmine ei õnnestunud ka
lg-s 1 nimetatud isikule, võis kohus toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte postkasti panekuga
§-s 326 sätestatud korras.
Menetlusdokumendid jäeti kostjale postkasti 28.05.2021. Seega
Arvestades eeltoodut, oli hagile vastuse esitamise tähtaeg 11.06.
lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale (
Ringkonnakohus märgib, et viidatud Riigikohtu lahendi tegemise aluseks olnud sündmuste toimumise ajal oli
Nimelt sätestab
lg 1 p 1 praegu, et kaja võib esitada olenemata mõjuvast põhjusest siis, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Arvestades eeltoodut, sai maakohus lugeda hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetatuks postkasti jätmisega ja teha tagaseljaotsuse, kuid kaja esitamise korral tuli kontrollida, kas sellisel viisil dokumentide kättetoimetamine on
Praegusel juhul toimetati hagi kostjale kätte
lg 1 p 1 mõttes muul viisil, mistõttu võis kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.
Sellisel juhul loetakse saadetud dokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (
27.2.
lg 4 annab kohtule piiratud võimaluse toimetada dokumendid elektrooniliselt kätte ka e-toimikust nö väljaspool. Väljaspool e-toimikut võib dokumendi elektrooniliselt kätte toimetada esmalt juhul, kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik e-toimikut kasutada. Dokumendi võib muul viisil elektrooniliselt kätte toimetada ka juhul, kui infosüsteemi tabab mõnevõrra pikemaajalisem rike või esinevad muud tehnilised põhjused (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 3111 komm 3.2.1).
lg 5 neljas lause võimaldab teatud tingimustel lugeda 5 2-21-7077 dokumendi elektrooniliselt kätte toimetatuks ka tavaliste e-kirjade vahetamisega kohtu ja menetlusosalise vahel. 27.3. Asja materjalidest nähtub, et hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale ja tema seaduslikule esindajale saadetud kohtu poolt mitte e-toimiku kaudu, vaid kohus on kasutanud kättetoimetamiseks
lg 4 kohast muud viisi, saates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse e-kirjaga, paludes viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus kirja ja dokumentide kättesaamise kohta e-posti aadressile hmktallinn.menetlus@kohus.ee (nähtav KIS-s menetlusse võtmise määruse juures saadetiste all). Maakohus ei ole vaidlustatud määruses selgitanud ega toimiku materjalide põhjal ei ole tuvastatavad asjaolud, mis võimaldasid menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaspool e-toimikut. Seega oleks maakohus pidanud kasutama hagi ja lisade ning menetlusse võtmise määruse kättetoimetamiseks e-toimikut, mitte saatma neid e-kirjaga. 27.4. Menetlusdokument loetakse
lg-s 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja (
Kolleegiumi hinnangul ei ole hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale
lg-te 4 ega 5 järgi elektrooniliselt kätte toimetatud, kuna saaja ei ole kättesaamist kinnitanud. 28. Eelmärgitust järeldub, et kaja esitamiseks ei olnud mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad andmed, et kostjale oleks hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetatud. Seega esineb
lg 1 p-s 1 sätestatud olukord ja maakohtu põhjendused hagile vastamata jätmiseks mõjuva põhjuse puudumise kohta ei ole asjakohased. 29. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse eelnevalt toodud põhjustel, peab kolleegium vajalikuks lisaks märkida, et maakohtu määrus tuleks tühistada ka põhjendamiskohustuse (
Maakohus on teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab
lg 3, kuid õigusliku põhjendatuse kontrolli ei ole esitatud ka maakohtu määruses kaja rahuldamata jätmise kohta.
lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses.
lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb
lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus.
lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut tuleb järgida ka kaja lahendamise määruse tegemisel. Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on
lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse aluseks olevate asjaolude kirjeldust ega põhjendusi, peab ringkonnakohus selle määruse
lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11; 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15).
lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
lg 1 esimese lause kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, aga saab esitada kaja.
lg 2 esimese lause järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Nimetatud sätetest tulenevalt on kaja esitamise tähtaja kulgemine ja sellest sõltuv tagaseljaotsuse jõustumine seotud tagaseljaotsuse kättetoimetamisega. Kostja väitel on ta tagaseljaotsusest teada saanud 13.09.2021 kohtutäiturilt. Kuna ei ole tuvastatav, et kostja on varem tagaseljaotsuse kätte saanud, siis nõustub ringkonnakohus, et kostja sai otsusest teada tema väidetud päeval ja kaja on 16.09.2021 esitatud tähtaegselt. 33. Kuna kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal, siis
lg 2 alusel koosmõjus
Ringkonnakohus selgitab, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (
Maakohus peab viima lõpuni eelmenetluse ning asja sisuliselt lahendama. 34.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole ringkonnakohtu määrus osas, milles maakohtu määrus tühistati, kaja rahuldati ja menetlus taastati, vaidlustatav. 7 2-21-7077 Menetluskulud 35. Kuigi
lg 2 alusel jäävad kaja esitamise ja menetluse taastamisega seotud menetluskulud kostja kanda, ei tee ringkonnakohus asjas menetlust lõpetavat määrust ja seega ei määra
lg 1 järgi kindlaks ka menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. 36.
lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Tsiviilasja hinnaks on 6175,73 eurot, millest pool on 3087,87 eurot ja riigilõiv on 300 eurot. Maakohus nõudis ekslikult kautsjonit 325 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud 400 eurot. Kostjal on õigus
lg-te 7 ja 8 järgi esitada maakohtule avaldus enamtasutud 100 euro tagastamiseks. 37. Kuna hagimaterjalid toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt ja kohus võis hagi tagaseljaotsusega rahuldada, tuleb kaja esitamisel kautsjonina tasutud 300 eurot arvata riigituludesse (
Kostja ei ole esile toonud, et ta ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu.
lg 10 järgi võib ringkonnakohtu kautsjoni tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui kautsjon, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.