KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 4. märts 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11

) § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kostja taotlust tähtaja pikendamiseks ei saa rahuldada, sest selle esitamise ajaks oli tähtaeg juba möödunud. 5.2. Menetluskulude jaotust põhjendades märkis maakohus, et need tuleb jätta

§ 162lg-te 1 ja 2 alusel kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu 450 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 80 eurot. 2

§ 177

lg 4 alusel kohustas maakohus kostjat tasuma hüvitatavalt menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. POOLTE SEISUKOHAD

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega vaidlustab maakohtu otsuses menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse osaliselt rahuldamata jätmise. Hageja palub tema kulud täies ulatuses kostjalt välja mõista. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - - maakohus ei põhjendanud, mille põhjal ta leidis, et hagiavaldus on lihtne ja standardne. Hageja tegevusala pole laenude andmine ega laenuvõlgade sissenõudmine, mistõttu ei ole käesolevas asjas hagi esitamine hageja igapäevase majandustegevuse osa; põhjendamata on maakohtu seisukoht, et hageja saanuks menetluses osaleda isiklikult esindust kasutamata. Õigusbürool pole keelatud palgata enda huvide esindamiseks õigusvaidluses spetsialisti. Praktiline vajadus selleks tulenes õigusbüroo suurest töökoormusest; hageja nõue põhines kahel laenusuhtel ja võlatunnistusel koos kahjuhüvitise nõudega. Hagiavaldust, mis sisaldab mitut eriliigilist rahalist nõuet koos põhjenduste ja tõendite viidetega, ei jõua koostada ühe tunniga. Hagiavaldus polnud lakooniline, vaid selle sisuline osa oli seitse lehte. Kohtupraktikas on leitud, et ühe lehe koostamiseks kulub tavaliselt 45 min. Esindajal kulus avalduse koostamiseks alla viie tunni; maakohus eksis Riigikohtu uuema seisukoha vastu, kui jättis menetluskulude nimekirja koostamise kulu kostjalt välja mõistmata. Kostja selle kulu hüvitamisele vastu ei vaielnud; maakohus ei põhjendanud, miks pika töökogemusega mitteadvokaadist esindaja tunnitasu peaks olema tunduvalt madalam kui advokaadist esindaja tunnitasu. Hageja esindaja osutab õigusteenuseid tunnitasuga 115 eurot, millele käibemaks ei lisandu. Selline tasu ei ületa keskmist turuhinda. Lisaks kujundab õigusteenuse turuhinna turg läbi nõudluse ja kohus ei saa sekkuda majandustegevusse.
2. Kostja kaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 116 euro ulatuses ja suurendab selle võrra 3

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata. 9. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, st eelmärgitud osas on otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude osaliselt välja mõistmata jätmise osas. 10. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul

§ 657lg 2.

Viidatud säte käsitleb üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus lahendas hagis esitatud nõuded. Säte ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha ise uue otsuse, millega suurendab hageja kasuks väljamõistetavat menetluskulu. 11. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigusabikulu osaliselt välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes nii diskretsiooni piire.
2. Maakohus jättis tähelepanuta

§ 484

², mille kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. Nii on vähemalt selle summa ulatuses hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulude eest, kui asi läheb üle hagimenetlusse (

§ 172lg 9 kolmas lause).

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja soov saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks eest, kuid hüvitise suurus on piiratud konkreetse summaga 20 eurot. 13. Samuti jättis maakohus tähelepanuta Riigikohtu uuema seisukoha, mille kohaselt on menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (vt 27.

mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Arvestades hageja kulunimekirja sisu, on koostamise ajakulu 0,2 tundi põhjendatud.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada 4,75 t, sest tegemist ei olnud õiguslikult keeruliste nõuetega. Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi. Ringkonnakohtu hinnangul on nõude ja selle aluse esiletoomiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu ühe tunni asemel siiski kaks tundi.
2. Maakohus leidis põhjendatult, et esindaja kohane tunnitasu on 80 eurot. Klient ja esindaja võivad omavahel ükskõik kui suures tunnitasus kokku leppida, kuid kohus peab hindama, kas konkreetses asjas vastab tasumäär asja keerukusele ja mahukusele (vt nt Riigikohtu
3. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
4. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline ega mahukas, et rakendada 80 eurost kõrgemat tunnitasu. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendusega, et mitte-advokaadist tunnitasu ei ole täielikult võrreldav advokaadi tasuga, sest advokaadil on tema kutsest tulenevaid täiendavaid kohustusi.
5. Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale täiendavalt hüvitada õigusabikulu 1,2 t eest tasumääraga 80 eurot/t, millele lisandub menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot – kokku 116 eurot (= 1,2 × 80 + 20). Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt 4

§ 177

lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 17.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamise. 18. Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega suurendatud kuluhüvitise osas saab otsust täita alles pärast jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 5