Obsah (7)

§ 199§ 202§ 184§ 64§ 68§ 871§ 75

Kriminaalasi nr 1-19-5539 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2022. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.03.2022. a) Kriminaalasja number 1-19-5

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust;

§ 202

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust;

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks üksikkaristustest raskeimaga, mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks vangistus 3 aastat 2 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele jäi 3 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust.

1. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.03.
2. a ja lõppeb 14.05.
3. a.
4. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Aleksei Babtšenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ja toetab selle kohaldamist
5. Aleksei Babtšenko avaldas kohtuistungil, et tal ei ole vanglast vabanedes kindlat elukohta. Ilmselt läheb ta esialgu sotsiaalmajja ööbima, hiljem avaneb äkki ka võimalus sotsiaalkorter saada. Süüdimõistetu selgitas, et ta on kavatsus edaspidi narkootikumidest hoiduda, sest tervis ei luba ja ta ei taha ka uuesti karistada saada.
6. Prokurör leidis, viidates Riigikohtu praktikale, et elukoha puudumise tõttu ei ole Aleksei Babtšenko suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli võimalik kohaldada. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 871

lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule muuhulgas juhul, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest (p 1) ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses (p 2).

1. Aleksei Babtšenko kannab rohkem kui kaheaastast karistust erinevate tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Rohkem kui üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest on teda karistatud ka varasemalt. Ta vabaneb pärast talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmist. Seega on täidetud formaalsed eeldused Aleksei Babtšenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
2. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. 9. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt Aleksei Babtšenkol elukoht puudub. Tal on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalpinna leidmiseks, kuid kindlat elukohta tal hetkel ei ole. Eeltoodut kinnitas Aleksei Babtšenko ka ise kohtuistungil. Kuna süüdimõistetul kindel elukoht puudub, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 2