Obsah (10)

§ 436§ 654§ 456§ 652§ 238§ 232§ 5§ 230§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2022, Tallinn Kohtuasja num

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (

§ 436

lg 1, § 442 lg 8) ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

1. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ning elatise alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni rohkem kui 50 eurot kuus (vt apellatsioonkaebuse täpsustus, p 3; tl 176 ja pöördel). Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 50 eurot kuus alates
2. novembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebusega uue dokumentaalse tõendi (Saue Vallavalitsuse
2. detsembri
3. a korraldus nr 1345, mille kohaselt suunati laps vanema avalduse alusel
4. detsembrist 2021 kuni 90 päevaks asendushooldusteenusele XXX). Kostja põhistab uue tõendi asja juurde võtmise taotlust sellega, et see iseloomustab isa, kes on oma lapse ees ise elatisvõlgnik, säästes selliselt oma rahalisi vahendeid. Hageja vaidleb tõendi vastuvõtmisele vastu, sest see ei oma apellatsiooniastmes vaidluse all olevate asjaolude lahendamisel tähtsust. 3

§ 652piirab oluliselt uutele asjaoludele tuginemist apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel.

Lisaks tuleb arvestada, et

§ 238

lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Praegusel juhul on korraldus koostatud pärast maakohtu otsuse tegemist. Seega on selle esitamine apellatsioonimenetluses

§ 652lg 3 p 2 järgi lubatav.

Samas leiab kolleegium, et nimetatud tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust ja tuleb seetõttu jätta vastu võtmata. Apellatsiooniastmes ei ole vaidluse all igakuine elatisnõue 50 eurot kuus alates

1. novembrist 2020 (e tulevikku suunatud elatis) ning elatisnõude lahendamise eeldusena ei oma tähtsust vanema iseloom.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab isa juures alates
3. augustist 2020 ning kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled tagasiulatuva elatise üle, s.o periood alates
4. augustist 2020 kuni
5. novembrini 2020 ning sealt edasi 50 eurot ületava elatise väljamõistmise üle. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 esimese lause järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 9.
6. Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine on põhjendatud ja kostja saab seda teha mootorratta müügist saadud 3000 euro ja igakuise peretoetuse 60 euro arvelt. Kostja selle maakohtu seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asjaolu tuvastamisel, et kostja sai mootorratta müügist 3000 eurot, menetlusõiguse norme rikkunud (

§ 232lg-d 1 ja 2).

Samuti sai kostja peretoetust 60 eurot kuus, mida ta ei kasutanud lapse ülalpidamiseks. Müügilepingust kui dokumentaalsest tõendist nähtub, et mootorratta ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna 3000 eurot (tl 149, müügilepingu p 1). Müügilepingu p 4 järgi läheb omandiõigus sõidukile üle vahetult pärast ostuhinna tasumist. Mootorratas on registreeritud uue omaniku nimele 7. mail 2021 (tl 106). 9.2. Põhjendamatu on kostja etteheide, et ta ei saa negatiivset asjaolu, s.o raha mittesaamist, tõendada.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tõendas oma väidet, et kostja majanduslik olukord võimaldab elatist tasuda, müügilepinguga. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 6.

veebruari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Kolleegium nõustub maakohtuga, et üksnes asjaolu, et kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu mootorratta eest raha saamine, müügilepingus kokkulepitut ümber ei lükka. Samuti ei lükka see ümber asjaolu, et müügilepingu kohaselt on kostjal õigus saada mootorratta müügi eest 3000 eurot. 9.
2. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja varaline seisund võimaldab tasuda alates elatishagi esitamisest hagejale elatist rohkem kui 50 eurot kuus kuni
3. oktoobrini
4. Vanemal on kohustus hankida nii endale kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13;
7. veebruari
8. a 4 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10;
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Eeltoodust tulenevalt saab kostja tasuda elatist rohkem kui 50 eurot kuus oma vara arvel, kahjustamata sellega enese tavalist ülalpidamist töövõimetoetuse arvel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
12. Tulenevalt

§ 164

lg-st 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegium ei näe praeguses asjas põhjust sellest regulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Seega jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 5