← Eesti

3-21-1952/14

Obsah (7)§ 184§ 182§ 116§ 158§ 108§ 118§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-1952 Otsuse kuupäev 28. veebruar 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla 7. juuni 2021. a käskkir

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-21-1952 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla tunnistas
  2. juuni
  3. a käskkirjaga nr 6-2/171 kinnipeetav Martin Villemsi süüdi Tartu Vangla direktori
  4. veebruari
  5. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (Tartu Vangla kodukord) p 1.7.17 rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristusena kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise kolmekuulise katseajaga (dtl-d 14-18). Käskkirja kohaselt seisnes M. Villemsi rikkumine selles, et M. Villems andis
  6. mail 2021 toimunud jalutuskäigul teisele kinnipeetavale edasi tablette, mida tal on Tartu Vangla kodukorra järgi keelatud omada.
  7. M. Villems esitas
  8. juunil 2021 vaide Tartu Vangla
  9. juuni
  10. a käskkirja nr 6-2/171 kehtetuks tunnistamiseks (dtl-d 19-20), mille Tartu Vangla jättis
  11. juuli
  12. a vaideotsusega nr 1-11/196-2 rahuldamata (dtl-d 27-28).
  13. M. Villems esitas
  14. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  15. juuni
  16. a käskkirja nr 6-2/171 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas M. Villems taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl-d 1-7).
  17. Tartu Halduskohus vabastas
  18. septembri
  19. a määrusega M. Villemsi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis M. Villemsi kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tartu Vangla (dtl-d 42-43).
  20. Tartu Vangla esitas
  21. oktoobril 2021 vastuse kaebusele (dtl-d 74-76) ning
  22. detsembril 2021 täiendavad selgitused (dtl-d 132-133).
  23. Tartu Halduskohus jättis
  24. jaanuari
  25. a määrusega kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata (dtl-d 135-137). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  26. Kaebaja taotleb Tartu Vangla
  27. juuni
  28. a käskkirja nr 6-2/171 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Kaebaja ei ole talle etteheidetavat rikkumist toime pannud. Puudub igasugune selgitus, miks peaks kaebaja viima midagi jalutusaeda ja riskima läbiotsimisega, kui kaebaja saaks sama sektori kinnipeetavale midagi üle anda sektoris sees. Lisaks puudub glükosamiinil igasugune mõju teisele kahtlustatavale, nimetatud ravim on hädavajalik kaebajale ning kuna tegemist on suurte tablettidega, ei saanud kaebaja nende manustamise kontrollimisel neid suus mingil moel varjata. Kaebaja kannab jalutuskäigul sageli soki sees tualettpaberit nuuskamiseks, sest vangla riietel ei ole taskuid ning juhtub ikka, et keegi küsib paberit. 2) Pärast jalutuskäigu katkestamist ei leitud mingeid kapsleid ja kaebajale öeldi ainult, et tema suhtes koostatakse ettekanne, kuid ei öeldud, milles teda süüdistatakse. Süüdistuse sisust sai kaebaja teada enam kui kaks nädalat hiljem.
  29. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele selgitas vastustaja järgmist. 2 3-21-1952 1) Vanemvalvur Lauri Saks on oma
  30. mai
  31. a ettekandes (dtl 54) kinnitanud, et nägi S-hoone
  32. korruse aknast, kuidas kinnipeetavad omavahel jagavad ravimeid. Ettekandes toodud asjaolusid kinnitas nii videosalvestise vaatlus kui ka järgnenud sündmused. Kui ametnik sisenes jalutusaeda, siis kaebaja kõrval seisnud kinnipeetav möödus ametnikust ja võttis jope rinnataskust midagi ja pistis suhu. Korraldusele suu avada ja tabletid välja sülitada kinnipeetav ei allunud. Kui kinnipeetav suu avas, siis oli tema suus näha suuremas koguses tabletipuru ja salvrätitükke. Nimetatut kinnitavad valvur Sten-Martin Lokk ja vanemvalvur Kaido Kilk. 2) Ei ole usutavad kaebaja selgitused nuuskamiseks vajaliku tualettpaberi soki sees hoidmise kohta, kuna nii L. Saksa ettekandest kui ka K. Kilgi selgitustest (dtl 66) nähtuvalt on vangla väljastatud jopel olemas rinnatasku ning on raske mõista, miks peaks tualettpaberit hoidma soki sees, kus see võib oluliselt kergemini märjaks saada ja seetõttu kasutuskõlbmatuks muutuda. 3) Asjaolu, et kaebajal võis olla teisigi viise, kuidas keelatud asju üle anda, ei tähenda, et ta seda ei teinud
  33. mai
  34. a ettekandes kirjeldatud viisil. Lisaks ei oma käesoleval juhul käskkirja õiguspärasuse hindamisel olulist tähendust see, milliseid tablette üle anti ning kas need võisid kaaskinnipeetavale mingit mõju avaldada. Kui kaebaja andis üle temale arsti poolt määratud ravimeid, siis nende manustamata jätmisel ja enda juures hoidmisel on need kaebaja jaoks muutunud keelatud esemeteks ning nende üleandmine teisele isikule ei ole lubatav. Kui kaebaja on saanud ravimeid mujalt, siis on need ikkagi tema jaoks keelatud esemed ja nende enda juures hoidmine ja teisele isikule üleandmine ei ole lubatud. 4) Tartu Vangla hinnangul ei ole asjaolu, et karistatava teo toimepanemise ja ettekande koostamise järel teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse alustamisest kaks nädalat hiljem, selline menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamise. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  35. Kohtu menetluses on kaebaja nõue Tartu Vangla
  36. juuni
  37. a käskkirja nr 6-2/171 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistas vangla kaebajat Tartu Vangla kodukorra p 1.7.17 rikkumise eest ning määras talle karistuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise kolmekuulise katseajaga. Kaebaja sõnul ei ole ta temale süüks arvavat tegu toime pannud. Lisaks on kaebajal etteheited selle osas, et teda ei teavitatud koheselt ettekande koostamise põhjustest, vaid seda tehti enam kui kaks nädalat hiljem.
  38. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. 3 3-21-1952

  1. Kohus on seisukohal, et M. Villemsi kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus ei ole tehtud selliseid menetlusvigu, mis saanuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja sisu. Sealjuures nõustub kohus vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
  2. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 105 lg-te 21 ja 3 alusel on vangla direktoril õigus kehtestada vangla kodukord.
  3. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.17 näeb ette, et kinnipeetaval on keelatud muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on Vangla sisekorraeeskirjaga, kodukorraga keelatud. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 20.13.1 on kinnipeetaval keelatud tarvitada retseptiravimeid ilma arsti ettekirjutuseta, jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti poolt määratud ja/või muu vanglateenistuja poolt antud ravimid (kaasa arvatud käsimüügiravimid) ja omada ravimeid kambris, välja arvatud meditsiiniosakonna poolt plastikust topsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.9 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ravim, ravimtaim, toidulisand, vitamiin, energiajook, spordijook ja nende valmistamiseks mõeldud ained, v.a vangla arsti ettekirjutusel ja vangla poolt väljastatud.
  4. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat selle eest, et ta andis
  5. mail 2021 toimunud jalutuskäigul teisele kinnipeetavale edasi tablette, mida kaebajal on kodukorra järgi keelatud omada.
  6. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et
  7. mail 2021 toimunud jalutuskäigul viibis kaebaja koos teise kinnipeetavaga varjualuse all ning kaebajale väljastatakse ravimeid. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja andis
  8. mail 2021 toimunud jalutuskäigul varjualuse all viibides teisele seal viibinud kinnipeetavale ravimid või mitte.
  9. Vangla tugineb rikkumise tõendamisel Tartu Vangla esimese üksuse vanemvalvuri L. Saksa
  10. mai
  11. a ettekandele nr 6-38/682 (dtl 54) ja
  12. mail 2021 esitatud kirjalike ütlustele (dtl 62),
  13. mai
  14. a videosalvestisele ning esimese üksuse vanemvalvuri K. Kilk ja valvuri S.-M. Lokk ütlustele (dtl-d 66, 64-65). Mainitud ettekande kohaselt märkas L. Saks kella 15.10 paiku S-maja kolmanda korruse aknast, kuidas jalutama saadetud kaebaja ja Heikki Rohtla jagavad omavahel ravimeid. Täpsemalt võttis kaebaja korda mööda oma vasaku ja parema soki seest tablette (tegevus kestis umbes üks minut), samal ajal kinnipeetav H. Rohtla kogus ravimid salvrätiku sisse (ligikaudu või seal olla 20 valget värvi tabletti/kapslit). L. Saksa
  15. mai
  16. a ütluste järgi oli kaugusest ja aknast märgata, et tegemist oli kapsleid meenutava tootega, kinnipeetav M. Villems ei võtnud soki seest välja WC-paberit nina nuuskamiseks, kinnipeetav H. Rohtla ei söönud väljas õuna, kinnipeetav H. Rohtla suus oli näha tabletipuru ja pabersalvräti jääke (suures koguses). S.-M. Loki
  17. mai
  18. a ütluste kohaselt oli pärast jalutuskäigu katkestamist H. Rohtla suus näha valget värvi puru, mis ei meenutanud õuna. K. Kilgi
  19. mai
  20. ütluste järgi oli kinnipeetav H. Rohtlal suu avamisel näha suus valget puru ja paberitükke. Kaebaja läbiotsimise ajal leiti ainult mingi väike paber, mis ei olnud tualettpaber. Videosalvestisest on näha, et kaebaja toimetab alguses vasaku jalanõu juures, siis parema 4 3-21-1952 jalanõu juures ja siis jälle vasaku jalanõu juures ning kaaskinnipeetav H. Rohtla seisab kaebaja kõrval.
  21. Kuigi vanglaametnike ütlustel ei ole ette määratult suuremat kaalu võrreldes kinnipeetava ütlustega, peab kohus käesoleval juhul kaebaja ja ka kaebajaga koos viibinud H. Rohtla selgitusi (dtl-d 58, 60, 72-73)) ja väidet selle kohta, et mingit ravimite üleandmist ei toimunud, vanemvalvuri L. Saksa ettekandest ja
  22. mai
  23. a selgitustest vähem usaldusväärseks. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ettekandes ja selgituses kajastatud teabe usaldusväärsuse kahtluse alla. Vastupidiselt, vanglaametniku L. Saksa öeldut kinnitab mh vanglaametnike K. Kilgi ja S.-M. Loki selgitused selle kohta, mis H. Rohtla suu avamisel kinnipeetava suus leidus, ning kaudselt ka videosalvestiselt nähtu. Valvuril puudub kohtule teadaolevalt motivatsioon ja põhjus ebatõeseid selgitusi anda. Samas on aga tõenäoline, et kaebaja soovib oma rikkumisele leida erinevaid õigustusi (kaebajal oli vaja ravimeid, mitte H. Rohtlal; kaebaja ei oleks tegu toime pannud sellises kohas), et vastutusest vabaneda. Ka ei ole kohtule usutav kaebaja väide selle kohta, et ta andis kaaskinnipeetavale üksnes soki sees olnud tualettpaberi. Kohus ei välista, et kaebaja võis soki sees hoida tualettpaberit ja andis selle kaaskinnipeetavale, kuid videosalvestiselt nähtuv ei kinnita kaebaja versiooni täielikult. Inimesel, kes hoiab soki sees nuuskamiseks tualettpaberit ja andis selle teisele kinnipeetavale, puudub ilmselgelt vajadus toimetada mõlema jala juures ja seda mitu korda. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja on toime pannud talle etteheidetava teo ning
  24. mail 2021 jalutuskäigul olles andnud teisele kinnipeetavale ravimeid.
  25. Lisaks märgib kohus, et vaatamata sellele, et vangla ei suutnud kindlaks teha, milliseid ravimeid täpsemalt kaebaja üle andis, oli mainitud ravimite puhul tegemist keelatud esemetega vastavalt Tartu Vangla kodukorrale ning seega nende üleandmisel on kaebaja rikkunud Tartu Vangla kodukorra p 1.7.
  26. Kui kaebaja andis üle temale arsti poolt määratud ravimeid, siis nende manustamata jätmisel ja enda juures hoidmisel on need kaebaja jaoks muutunud keelatud esemeteks Tartu Vangla kodukorra p-st 20.13.1 lähtudes. Kui tegemist ei olnud kaebajale arsti poolt määratud ravimitega, siis oli need kaebaja jaoks keelatud Tartu Vangla kodukorra p 7.1.9 kohaselt. Et kaebajale on antud võimalus tutvuda vangistust reguleerivate õigusaktidega, sh Tartu Vangla kodukorraga (dtl 116), peab kaebaja olema teadlik, millised on kodukorraga lubatud ja keelatud esemed, ning keelatud eseme üleandmise näol on tegemist süülise käitumisega.
  27. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Vangla on karistanud kaebajat noomitusega, mis on VangS §-s 63 sätestatud karistustest leebeim. Toime pandud distsiplinaarsüütegu omab negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine sellise teo eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine kolmekuulise katseajaga on süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades põhjendatud.
  28. Käskkirjas ei esine selliseid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja ning distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi ning antud võimalus asjakohaste dokumentidega tutvumiseks (dtl 56), lisaks antud võimalus 5 3-21-1952 selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka teinud (dtl-d 60, 72-73). Seega on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele.
  29. Kohtu hinnangul ei tingi ka distsiplinaarmenetluse alustamisest teate esitamine kaks nädalat hiljem sündmuse toimumisest vaidlustatud käskkirja tühistamist. L. Saksa
  30. mail 2021 koostatud ettekanne on Tartu Vanglas registreeritud
  31. mail 2021 nr-ga 6-38/682 ning kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest seoses eelmainutud ettekande tegemisega
  32. mail 2021 (dtl 56). VangS § 133 kohaselt on vanglateenistujal kohustus koheselt teavitada vangla direktorit või kõrgemalseisvat vanglaametnikku kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. HMS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algav haldusmenetlus algab menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Järelikult, kui valvur L. Saks koostas
  33. mail 2021 kaebaja käitumise kohta ettekande, oli tal kohustus sellest teavitada vangla direktorit, kellele ettekanne on ka adresseeritud. VangS §-le 133 tuginedes saab kindlalt väita, et vastustaja ei pidanud ettekande koostamisest kaebajat koheselt teavitama. Samuti ei olnud vastustajal kohustust võtta kaebajalt ettekande koostamise päeval selgitus. Kohus leiab sarnaselt vastustajaga, et sellise viivituse puhul, kus karistatava teo toimepanemise ja ettekande koostamise järel teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse alustamisest kaks nädalat hiljem, ei ole selline menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamise. HMS §-st 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt ei saa nõuda haldusakti tühistamist menetlus- või vormivigade tõttu, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Isegi kui kaebajale ei teatatud praegusel juhul kohe pärast rikkumise avastamist distsiplinaarmenetluse alustamisest ega antud koheselt võimalust selgitusteks, on kaebaja saanud esitada seletused ning talle on tutvustatud distsiplinaarmenetluse tulemusi kajastavat protokolli koos võimalusega esitada täiendavaid selgitusi. Kaebaja on protokolliga tutvumist kinnistanud oma allkirjaga (dtl 52). Isegi, kui selgituste andmine võinuks toimuda varem pärast vahejuhtumit, ei ole kohtu hinnangul tegemist menetlusliku rikkumisega, mis võinuks mõjutada vastustaja otsustust.
  34. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla
  35. juuni
  36. a käskkirja nr 6-2/171 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. 23.

§ 158

lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 9. septembri 2021. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (

§ 109lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.