Võlgniku poolt esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik töötanud kahes erinevas ettevõttes, mõlemas miinimumi- või selle lähedase palgaga. Võlausaldajal puudub info, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd. Võlgnik pole toonud kohtu ette, mis tööpakkumisi ta vaatas, kuhu kandideeris ning kuhu teda ei võetud. Samuti ei ole võlgnik osalenud koolitustel ega otsinud võimalusi ümberõppeks. Juhul kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et kohus teda kohustustest ei vabasta. Kui võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd menetluse ajaks ja selle saanud, oleks võlausaldajatele olnud võimalik teha väljamakseid, mida käesoleval juhul ei tehtud. Seega jättis võlgnik käibes vajaliku hoole järgimata, mistõttu on tegemist süülise kohustuse rikkumisega ning asjaolu, et võlgnik ise leiab, et tegeles mõistlikult tulutoova tegevusega, töötades miinimumtöötasuga, ei tähenda, et võlgnik ei ole rikkunud enda kohustust süüliselt (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 17.08.2017 ts.asjas 2-10-11879 p-d 18 ja 19). Olukorras, kus võlgnikul on teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 17.05.2017 ts.asjas nr 2-14-51423 p 22). Kohtupraktika kohaselt, kui võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni üldse tulu, siis on see
lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks 3 võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks (Pärnu Maakohtu 10.04.2014 määrus ts.asjas 2-10-52296 ning Tartu Maakohtu 29.12.2016 määrus ts.asjas 2-11-43706). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle viie aasta, millise aja jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale minimaalseid väljamakseid. Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks tegeleda tulutoova tegevusega, mh töö otsimisega ning suutma seda ka kohtule põhjendada. Kohustustest vabastamise põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, kas ja kuidas on võlgnik täitnud
§-s 173 sätestatud kohustusi. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-46-13). Uue võimaluse saamiseks peab hoolas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (3-2-1-46-13, p 11). Võlausaldaja hinnangul on võlgniku tegevus/tegevusetus süülise iseloomuga ning võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused.
lg 2 p-le 2 tuginedes keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tuginedes võlgniku käitumisele kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud
lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt ning eeltoodule tuginedes palub võlausaldaja kohtul lõpetada Uxxxx Vxxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 1.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 2.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 3.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
5. Kohus on Uxxxx Vxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
4 6.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Uxxxx Vxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 7. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Intrum Estonia AS leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, leides, et miinimumpalga eest töötamine on võlausaldaja huve rikkuv ning võlgnik ei ole ka tõendanud tulutoovama töökoha otsimist. Kohtule esitatud andmetel on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Metmar Grupp OÜ, Polar Homes OÜ, Nord Homes OÜ, Trust Consult OÜ). Võlgniku selgituste kohaselt ei olnud tal võimalik käia tööl täiskohaga, kuna oli kohustatud hoolitsema oma kõrgeealiste vanemate eest, kes mõlemad põdesid raskeid haigusi. Seetõttu oli ka võlgniku elukoht tema vanemate juures. Riigikohus on tsiviilasjas 2-1124696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada eakate ja haigete vanemate hooldamist piisavaks põhjuseks, miks võlgnik on töötanud osalise tööajaga ning teeninud töötasu vaid miinimumi ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine, kuna tuvastatud asjaoludel hooldas võlgnik menetluse kestel abi vajavaid vanemaid ning ka enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei töötanud võlgnik paremini tasustataval töökohal (lihttööline ehitusel). 7.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Kohus on pidanud tegema meeldetuletuse ainult esimese aruande puhul. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
5 7.3.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, magalapalgaliste toetus, tulumaksutagastus ja Töötukassa poolt makstav töötasu hüvitis (töötasu hüvitis töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud enamjaolt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekule on saanud menetluse kestel sissenõuet pöörata kolmel kuul kokku summas 256,24 eurot. Kokku on võlgnik eelneva viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1546,56 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
Võlgnik on pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitavate ning alla miinimumi jäävate sissetulekute arvelt. Võlgnik on näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 7.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
7.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
§-st 173 tulenevad kohustused. 9. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Uxxxx Vxxxxx tuleb
Olerex AS leiab, et võlgniku võlgadest vabastamise menetlust tuleb jätkata, kuivõrd võlgniku sissetulek oli 28 397 eurot ning kokku on tasutud võlausaldajate nõudeid 1 580 euro ulatuses, mis on 5,56% ulatuses. Seejuures AS-i Olerex nõudest summas 2 500 eurot on tasutud vaid 53,32 eurot ehk 2,12 %. Võlgniku igakuine sissetulek on olnud enamjaolt miinimummääras, ületades antud määra kolmel kuul summas 266,85 eurot. Võlgnik on menetluse kestel teinud vabatahtlikke eraldisi. Seaduses sätestatud määras oleks võlausaldaja nõudest rahuldatud 0,33 %. 6 Kohtupraktikas on vabastatud ka isikuid, kes pole menetluse kestel nõudeid üldse rahuldanud. Võlgnik on oma kohustusi eelneva viie aasta jooksul täitnud ning kohus on seisukohal, et menetluse edasine pikendamine ei ole põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks pikendada menetlust seitsme aastani vaid selleks, et võlausaldajad saaksid oma nõuded suuremas ulatuses täidetud. Kohus leiab, et menetluse pikendamine seitsme aastani on mõeldud eelkõige nende võlgnike puhul, kes on oma kohustusi rikkunud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Uxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka UxxxxxVxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Uxxxx Vxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.