xx.xx.xxxx, surnud xx.xx.xxxx) tsiviilhagi summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot läbi vaatamata. Asitõend – CD-plaat – jätta
kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. §126 lg.3 p.1 alusel Asitõendid – veoauto Renault Premium (registreerimismärk XXXXXX) ja järelhaagis (registreerimismärk XXXXX), mis asuvad 03.03.2016 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr.4057J alusel Ida Prefektuuris –
Asitõend – sõidumeerik, mis asub 03.05.2016 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.4137J alusel Ida Prefektuuris –
Rahuldada vandeadvokaat Sergei POLITŠEVI taotlus, määrata tema poolt Edvardas ČIŠKAUSKASELE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 253 (kakssada viiskümmend kolm) eurot 20 senti (s.h. 04.10.2020 ettevalmistus ja kliendiga asja arutamine 45 €, 18.02.2022 ettevalmistus 45 €, 05.10.2020 kohtuistungil osalemine 27 €, 20.09.2021 kohtuistungil osalemine 27 €, 21.02.2022 kohtuistungil osalemine ja kokkleppe sõlmimine 67 €, käibemaks 42,20 €). Välja mõista Edvardas ČIŠKAUSKASELT
lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot,
lg.1 p.3 alusel ekspertiisikulud summas 945 (üheksasada nelikümmend viis) eurot,
lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Sergei POLITŠEV) summas 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti ja kaitsjatasu kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Sergei POLITŠEV) 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot ning
p.3 alusel läti keele tõlgi kulud 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot riigituludesse. 2 Sundraha ja menetluskulud tuleb Edvardas ČIŠKAUSKASEL tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700007942 ning selgitus „Edvardas ČIŠKAUSKAS 1-20-770 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistus Edvardas Čiškauskas on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta juhtis 08.02.2016 kell 01.05 Ida-Virumaal Tudulinna vallas (peale haldusreformi Alutaguse vallas) Rannapungerja külas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel 51-sel kilomeetril veoautot Renault Premium (registreerimismärk XXXXXX) koos haagisega (registreerimismärk XXXXX) suunaga Tartust Jõhvi poole, kuid ei valinud ilmastiku- ja teeoludele vastavat sõidukiirust ning ei arvestanud teele tekkinud libedusega, mis ei võimaldanud järsku pidurdamist ohutult. Edvardas Čiškauskas pidurdas eesmärgiga vähendada sõiduki kiirust, kuid selle tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ja sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku C poolt juhitud bussiga Scania Irizar (registreerimismärk XXXXXX), mis liikus suunaga Jõhvist Tartu poole. Kokkupõrke tõttu hukkus sündmuskohal C, kelle surma põhjuseks oli rindkere, kõhu, jäsemete ja vaagna tömp trauma luude hulgimurdude ning siseelundite hulgirebenditega. Kokkupõrke tõttu sai bussireisija X raske tervisekahjustuse-tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud – näokolju ja ajukolju tömp trauma ninaluude, mõlemapoolse alalõualuu, silmakoopaluude, sarnaluude killustunud murdudega, vasakpoolse koljupõhimikuluude murruga eesmises koljuaugus ning peaaju põrutuskolletega mõlema pool otsmikusagarates. Kokkupõrke tõttu sai bussireisija Y raske tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule – eluohtlikud verevalandused peaaju kelmete all, koljuluude kinnine murd, rinnaku ja parempoolsete roiete rinnakelme vigastuseta murd. Edvardas Čiškauskas rikkus oma teoga Liiklusseaduse §50 lg.3 p.1 nõudeid, mille kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Edvardas Čiškauskas rikkus oma teoga ka Liiklusseaduse §50 lg.3 p.2 nõudeid, mille kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad. Sel moel pani Edvardas Čiškauskas toime mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus ja põhjustatud inimese surm, s.o. Karistusseadustiku §422 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Kokkulepe Ringkonnaprokurör Anu Toluk, süüdistatav Edvardas Čiškauskas ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev sõlmisid 21.02.2022 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §422 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS §73 lg.1, 3 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagid: kannatanu Y esitas tsiviilhagi summas 30 000 €. Kannatanu on surnud peale hagi esitamist. Jätta Y hagi läbi vaatamata. Kannatanu D esitas tsiviilhagi summas 1181,21 € – süüdistatav kandis nimetatud summa kannatanule üle ja tsiviilhagi on hüvitatud. Kannatanu X esitas tsiviilhagi summas 25 000 €, kuid muutis enne istungit summat notariaalselt kinnitatud avalduses ja esitas tsiviilhagi summas 5000 €. Süüdistatav võtab X tsiviilhagi omaks ja õigeks. Asitõend - CD-plaat – jätta toimiku juurde. Veoauto Renault Premium ja järelhaagis – tagastada süüdistatavale. Sõidumeerik – hävitada. Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele sundraha ja menetluskulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Anu Toluk jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus Edvardas Čiškauskas Karistusseadustiku §422 lg.1 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Vastuseks maakohtu küsimusele selgitas ringkonnaprokurör, et vangistuse pikkuse osas võttis ta arvesse, et Liiklusseaduse rikkumised ei ole seotud joobeseisundis juhtimise või kiiruse ületamisega. Ringkonnaprokurör lisas, et ta arvestas ka asjaoluga, et sündmusest on möödunud juba pikk aeg. Ringkonnaprokurör märkis, et kannatanu Y ei surnud liiklusõnnetuse tagajärjel ning puuduvad andmed, et süüdistatav oleks varem Eestis seadust rikkunud. Ringkonnaprokurör selgitas, et karistus lepiti kokku alla keskmise määra, et heastada menetluse korduvat edasilükkamist. Ringkonnaprokurör toonitas, et süüdistatav on kannatanu D tsiviilhagi hüvitanud, ei vaidle vastu ka ülejäänud kahjusummale ning on kindlasti vabaduses viibides rohkem motiveeritud tsiviilhagi hüvitama, kui vangistuses viibides. Süüdistatav Edvardas Čiškauskas jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on süüdistatavale selgitatud. Süüdistatav soovis kokkuleppe kinnitamist sõlmitud vormis. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas sõlmitud kokkulepet ja palus see kinnitada. Maakohtu otsuse põhjendused 4 Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud
sätteid. Edvardas Čiškauskasele on esitatud süüdistus Karistusseadustiku §422 lg.1 järgi. Maakohus leiab, et Edvardas Čiškauskas tuleb maakohtule esitatud kriminaalasjas kogutud tõendite alusel Karistusseadustiku §422 lg.1 järgi süüdi tunnistada. Karistusseadustiku §422 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Maakohus leiab, et süüdistatava puhul võib eeldada, et tema majanduslik seisund on välja kujunenud ja piisavalt kindel. Seega ei oleks süüdistatava karistamisel rahalise karistusega karistuse eesmärk täidetud, sest karistuse mõju ei oleks piisav. Sealjuures tuleb arvestada, et tegemist on kuriteoga, mille tagajärjel said 2 kannatanut raske tervisekahjustuse ja 1 kannatanu hukkus. Seepärast oleks süüdistatava karistamine rahalise karistusega ebaõiglane ka ühiskonna suhtes. Niisiis nõustub maakohus kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 1 aasta 4 kuud vangistust, mis jäetakse Karistusseadustiku §73 lg.1 ja lg.3 alusel tingimisi täielikult kohaldamata katseajaga 1 aasta 6 kuud, kui süüdistatav ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus möönab, et raskete tagajärgedega kuriteo puhul võib karistusest tingimisi vabastamine olla iseenesest põhjendamatu. Samas nõustub maakohus ringkonnaprokuröri poolt maakohtu istungil öelduga, mille kohaselt on kuriteost möödunud käesolevaks hetkeks juba üle 6 aasta ning puuduvad andmed, et süüdistatav oleks varem Eesti Vabariigis süütegusid toime pannud. Maakohus võtab siinkohal ka arvesse, et süüdistatav on kogu menetluse kestel näidanud üles huvi kahju hüvitamiseks ja ühele kannatanule tsiviilhagi juba täies ulatuses hüvitanud. Eeltoodu põhjal peab maakohus võimalikuks mõista karistuse alla keskmise määra ja kohaldada karistusest tingimuslikku vabastamist. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §440 lg.1 kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel on põhjendatud, et Edvardas Čiškauskaselt kuulub väljamõistmisele tsiviilhagi katteks kannatanu X kasuks 5000 €. 5 Kannatanu D tsiviilhagi summas 1181,21 € on käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks hüvitatud. Kannatanu Y tsiviilhagi summas 30 000 € tuleb
Tõendeid kannatanu õigusjärglase osas ringkonnaprokurör maakohtule esitanud ei ole. Asitõend – CD-plaat – tuleb
Asitõendid – veoauto Renault Premium (registreerimismärk XXXXXX) ja järelhaagis (registreerimismärk XXXXX), mis asuvad 03.03.2016 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr.4057J alusel Ida Prefektuuris – tuleb
Asitõend – sõidumeerik, mis asub 03.05.2016 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.4137J alusel Ida Prefektuuris – hävitada
Vastavalt
lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.
Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg.3 on kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Karistusseadustiku §422 lg.1 järgi Vastavalt
lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr.116 on töötasu alammäär 654 €. Eeltoodu alusel kuulub Edvardas Čiškauskaselt väljamõistmisele sundraha summas 981 €. Vastavalt
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kriminaalasjas ekspertiisiaktid: - surnu ekspertiisiakt – 343 € - isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt (kannatanu X) – 61 € - isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt (kannatanu Y) – 84 € - liiklustehniline ekspertiisiakt – 457 € - isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt (N) – 84 € - isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt (E) – 61 € on esitatud järgmised 6 - isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt (G) – 84 €. Maakohus nõustub Edvardas Čiškauskasega sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et osa ekspertiisikuludest (ekspertiisiaktid, mis on seotud N, E ja Gga) tuleb jätta riigi kanda, sest need ekspertiisiaktid ei andnud süüstavat teavet. Eeltoodu alusel kuulub summas 945 €. Edvardas Čiškauskaselt väljamõistmisele ekspertiisikulu Vastavalt
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaat Sergei Politšev, kellele on hüvitatud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 259,20 €. Kohtulikus menetluses esitas kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev taotluse kulude hüvitamiseks summas 324 €. Nimetatud tasu on hüvitatud Viru Maakohtu 17.02.2020 määrusega. Eeltoodu alusel kuulub Edvardas Čiškauskaselt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 259,20 € ja kohtulikus menetluses summas 324 €.
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et käesolevas asjas oli kaasatud läti keele tõlk. Vastavalt Green Grupp OÜ müügiarvele nr.20129 oli läti keele suunalise tõlketeenuse kulu 192 €. Eeltoodu alusel kuulub Edvardas Čiškauskaselt väljamõistmisele läti keele tõlgi kaasamise kulu summas 192 €. Maakohus nõustub Edvardas Čiškauskasega sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et välja mõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, sest kogu summa korraga tasumine käiks talle ilmselgelt üle jõu. Süüdistatav Edvardas Čiškauskas kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev palus kokkuleppe kinnitada. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev esitas kaitsjatasu taotluse summas 253,20 €. Maakohus peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle täies ulatuses. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele jääb nimetatud kaitsjatasu riigi kanda. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 21.02.2022 ringkonnaprokurör Anu Toluki, süüdistatav Edvardas Čiškauskase ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi poolt sõlmitud kokkuleppe. 7 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.