Obsah (14)

§ 386§ 390§ 168§ 177§ 430§ 227§ 663§ 659§ 238§ 423§ 372§ 371§ 217§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-4736 Koh

) § 423 lõike 1 punkti 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu. ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega, või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. ÄS § 170 lõike 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle ½ osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

1. Ühingul on kaks võrdse osalusega osanikku (Y ja W). Põhikirja punktide 3.1-3.3 järgi annab osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel iga osa 1 euro ühe hääle ja koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt 51% osadega esindatud häältest. Osanike otsus on vastu võetud, kui koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti.
2. Seega nähtub eeltoodust, et hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu ja hageja esindaja volitamiseks on vaja osanike otsust. Käesoleval ajani ei ole kehtivat osanike otsust kohtule esitatud. Harju Maakohtu 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2524 on sõlmitud kompromiss hageja ja W vahel, millega otsustati, et 19.01.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsused alustada käesoleva tsiviilasja menetlust ja määrata osaühingu esindajateks Advokaadibüroo TGS Baltic AS vandeadvokaadid on tühised. Tühine otsus on kehtetu algusest peale (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lõige 1).
3. Harju Maakohtu 06.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4979 määras kohus hagi tagamise korras ühingu teiseks juhatuse liikmeks H. Kohus määras, et juhatuse liikmetel on õigus ühingut esindada ainult ühiselt. Kohus palus seepeale praeguses asjas 3 2-21-4736 04.06.2021 kirjaga esitada mõlema juhatuse liikme allkirjaga seisukoht hageja volituste kohta. Kohtule ühist allkirjastatud seisukohta ei esitatud. Samuti ei ole esitatud kehtivat ühingu osanike üldkoosoleku otsust, mis lubaks hagi juhatuse liikme vastu esitada. Määramata on ühingu esindaja selles vaidluses.
4. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal volitus käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi (juhatuse liikme vastu) esitamiseks ning kohtumenetluse algatamiseks. Seega tulenevalt esindusõiguse puudumisest tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Juhul kui osanikud otsustavad tulevikus vastava nõude esitamise ja esindaja määramise, on hagejal õigus esitada hagi uuesti. 16.

§ 386

lõike 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 390

lõike 2 teisest lausest tulenevalt tuleb hagi tagamist tühistava määruse täitmisega oodata määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni. 17. Kostja esitas 26.04.2021 ja 27.04.2021 Harju Maakohtu 12.04.2021 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse. Kuna kohus tühistab hagi tagamise määruse, puudub alus ja vajadus määruskaebuse lahendamiseks. 18.

§ 168

lõike 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus määrab jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist (

§ 177lõike 1 punkt 2).

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätkata tsiviilasja menetlust, alternatiivselt jätkata määruskaebemenetlust 12.04.2021 kaebuse alusel.
2. Hagi jäeti ebaõigesti läbi vaatamata. X on menetluses kostja ja tal on ühised majanduslikud huvid teise kostjaga. Teise kostja ainuosanikuks on X abikaasa, kes on koos X-ga ka teise kostja juhatuse liikmed. X-l puudub pädevus otsustada, kas ja milliseid nõudeid hageja tema ja temaga seotud äriühingu vastu esitab ning kes sellises vaidluses hagejat esindab. Maakohtu otsustus küsida X kinnitust on arusaamatu. Juhatuse liikme ja temaga samaväärseid majanduslikke huvi omavate isikute vastu nõude esitamine on osanike pädevuses, mida on praegusel juhul osanikud ka otsustanud 19.01.2021 koosolekul.
3. Kostjate tuginemine tsiviilasjas nr 2-21-5254 sõlmitud kompromissile on hea usu põhimõtte vastane, sest selle eesmärgiks on abikaasade kokkumängu kaudu takistada kostjate vastu nõuete esitamist. Äriühing ei olnud tsiviilasjas nr 2-21-2524 nõuetekohaselt esindatud, sest W-ga õigusvaidluse pidamiseks esindaja määramist hageja osanike poolt otsustatud ei olnud. X ei tohtinud tsiviilasjas nr 2-21-2524 esindajana osaleda ega esindajat määrata tulenevalt ÄS § 177 lõikest 1 ja § 168 lõike 1 punktist
4. Maakohus jättis hageja seisukohad tähelepanuta, rikkudes kohtulahendi põhjendamise kohustust.
5. Kohus ei oleks tohtinud tsiviilasjas nr 2-21-2524 kompromissi üldse kinnitada

§ 430lõike 3 esimese lause alusel.

Juhatuse liikme esinduspiiranguid on kohtupraktikas laiendatud ka toimingutele temaga samaväärseid huve omavate isikutega. Hageja hinnangul on täiendavalt vaieldav, kas kompromissi korras on võimalik osaniku otsuse tühisust tuvastada. Seda põhjusel, et kuigi formaalselt on sellises menetluses hagejaks 4 2-21-4736 üks osanik ja kostjaks äriühing, on tegemist sisuliselt osanike vahelise vaidlusega. Kui sellise kompromissi kinnitamine kõne alla tuleks, tulnuks kaasata ka teine osanik, kelle häältega otsused vastu võeti.

1. Maakohus jättis hindamata Y poolt 19.04.2021 antud kinnituse esindusõiguse kohta. Maakohus ei andnud hinnangut, kas või miks ei saa kinnitust lugeda piisavaks osas, mis puudutab hageja esindusõigust praeguses tsiviilasjas. Praeguses asjas tuleb arvestada ka Riigikohtu 11.06.2021 seisukohta kriminaalasjas nr 1-18-5732, kus osundati, et juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamiseks on esindusõiguse kindlaks tegemiseks vajalik vähemalt ühingu osanike kirjalik tahteavaldus (punkt 60). Selline tahteavaldus on olemas osanike 19.01.2021 otsuse näol. Teisel osanikul antud küsimuses ÄS § 177 lõike 1 alusel hääletamiseks õigust ei ole (vt ka Riigikohtu eelpool viidatud otsuse punkt 62; ka tsiviilasi nr 3-2-1-26-17, punktid 10-11).
2. Kui kohus rahuldab määruskaebuse, tuleb 02.07.2021 määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas.
3. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta kulud solidaarselt hageja nimel menetluses esinenud vandeadvokaatide kanda. Praeguses asjas kohaldub erinormina

§ 227lõike 6 esimene lause.

1. Pooled vaidlevad vastastikku kaebustele vastu. Hageja palub määruskaebemenetluse kulud kostjate kanda. Kostjad paluvad kulud vandeadvokaatide A. Kalmi ja M. Vutti kanda. jätta jätta
2. Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja edastas

§ 663lõike 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 28. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus tuleb

§ 659

ja § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus jättis läbi vaatamata hagiavalduse, mida ta ei olnud veel menetlusse võtnud. Samuti rikkus maakohus hageja esindusõiguslike isikute volituste kontrollimisel oluliselt ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 ja § 177 lõiget 1. 29.

§ 238

lõike 1 alusel keeldub ringkonnakohus tsiviilasja materjalidesse vastu võtmast täiendavate tõenditena hageja ja kostja I 22.07.2021 ning kostja II 06.12.2021 esitatud dokumente 22.07.2021 osanike koosoleku ja selle vaidlustamise kohta tsiviilasjas nr 2-21-

1. Kolleegium on seisukohal, et tegemist ei ole praeguses asjas tähtsust omavaid elulisi asjaolusid tõendavate dokumentidega.
2. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagi menetlusse võtnud, mistõttu ei olnud vaidlustatud määruses õige kohaldada

§ 423

. Nimetatud sättes on reguleeritud alused hagi läbivaatamata jätmiseks juhul, kui hagi on eelnevalt menetlusse võetud (

§ 372lõige 1) ja alused ilmnevad edasises menetluses.

Praeguses asjas ei ole maakohus hagi menetlusse võtmise määrust teinud. Seega sai kohus hagi tõrjumiseks kasutada

§ 371

lõike 1 punkti 12, kuid ka sel alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei ole praeguses asjas põhjendatud. 31.

§ 217lõike 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus Ts

ÜS-is esinduse kohta sätestatut, kui seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 34 lõike 1 kohaselt on suhetes teiste 5 2-21-4736 isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ. Kuna praeguses asjas soovib äriühing esitada hagi oma juhatuse liikme ja temaga seotud (isik on äriühingu juhatuse liige ja ainuosaniku abikaasa) äriühingu vastu, tuleb hageja esindusõiguslike isikute tuvastamisel lähtuda erinormina ÄS § 168 lõike 1 punktist

1. Nimetatud sättest tuleneb, et sellises olukorras kuulub õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses osaühingule esindaja määramine osanike pädevusse. Seega tuleb praeguses asjas tuvastada, kas osanikud on teinud vastavasisulise kirjaliku tahteavalduse (Riigikohtu otsus nr 1-18-5732, punkt 60).
2. Kuna hagejal on 2 võrdset osanikku, kellest 1 on juhatuse liikme abikaasa ja teise kostja ainuosanik ja juhatuse liige, on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et juhatuse liikme abikaasa kohta osanikuna kehtib praegusel juhul ÄS § 177 lõikes 1 sätestatud hääleõiguse piirang. Riigikohus on asjades nr 3-2-1-26-17 (punktis 11) ja 3-2-1-144-11 (punktis 13) selgitanud, et samamoodi kui osanik ei või hääletada tema endaga õigusvaidluse pidamist ja selleks esindaja määramist ei või osanik hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada õigusvaidlust osaniku ainuosalusega äriühinguga, sest ka sellisel juhul tuleb eeldada majanduslike huvide konflikti; osanike nõusolekut on vaja põhjusel, et vältida isiklike huvide eelistamist osaühingu huvidele. Ringkonnakohus on seisukohal, et samast seaduse mõttest tulenevalt ei saa isiklike ja äriühingu majanduslike huvide eeldusliku konflikti tõttu hääletada füüsilisest isikust osanik, kui otsustatakse õigusvaidluse pidamist tema abikaasaga.
3. Eeltoodust tulenevalt pidi maakohus praeguses asjas tuvastama, kas ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 kohase tahteavalduse on teinud osanik, kelle puhul hääleõiguse piirangut ei ole. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastav kirjalik otsene tahteavaldus on tsiviilasjas esitatud, kuna Y tahteavaldus nii õigusvaidluse pidamiseks kui selleks äriühingule esindaja määramiseks nähtub selgelt nii 19.01.2021 koosoleku protokollist (osanik hääletas otsuste poolt) kui tema 19.04.2021 kinnitusest kohtule koosolekul antud häälte kohta. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lõige 2). Protokollist ja kinnitusest nähtub selgelt, et hääleõiguslik osanik soovib õigusvaidlust pidada ja määras selleks äriühingu esindajaks konkreetse advokaadibüroo advokaadid. Y tahteavaldust äriühing (juhatuse liikme isikus) ja teine osanik (st abikaasad X-d) kompromisslepinguga tühistada ei saanud, mistõttu ei oma tähtsust, et 19.01.2021 osanike otsus on tsiviilasjas nr 2-21-2524 kinnitatud kompromissiga loetud tühiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtuga, kes sidus praeguses asjas hageja esindusõiguse tema juhatuse liikmete ühise nõusolekuga ja leidis, et kui X (kostja II) ei ole nõus vandeadvokaatidest lepinguliste esindajatega, kellele oli volitused andnud Y, siis neil esindusõigus puudub. Samuti, et puudub osanike kohane otsus õigusvaidluse pidamiseks ja esindaja määramiseks. Kuna hagiavalduse esitanud vandeadvokaatidel oli hagi esitamise ajal ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 kohane esindusõigus, tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtul puudub pädevus otsustada hagi menetlusse võtmist.
5. Kuna hageja kaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu määrus tuleb tühistada mh menetluskulude jaotuse osas, on välistatud kostjate kaebuse rahuldamine.
6. Määruskaebemenetlusega seotud kulud jaotab maakohus lõpplahendis (

§ 173lõike 3 teine lause).

39. Kuna puudub alus jätta hagi läbi vaatamata, puudub ka alus tühistada

§ 386lõike 4 alusel hagi tagamise abinõud ega jaotada menetluskulusid.

6 2-21-4736 40. Hagejate 05.04.2022 taotluse hagi tagamise abinõu muutmiseks lahendab ringkonnakohus peale kostjate seisukohaga tutvumist või peale kostjatele seisukoha andmiseks antud tähtaja möödumist, kui seisukohta ei esitata. (allkirjastatud digitaalselt) 7