← Eesti

3-22-177/20

Obsah (4)§ 361§ 15§ 18§ 363

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-177 Haldusasi Politsei- j

) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kuni 48 tunniks kinni ja paigutati kinnipidamiskeskusesse. 4. PPA esitas 22.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse

§ 361

lg 2 p-de 4 ja 5 alusel isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks alljärgnevatel põhjendustel: 1) on alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. Isik saabus Eestisse 13.12.2021. Taotlus esitati 21.01.2022 ehk pärast seda, kui isik sai teada, et ta saadetakse Eestist välja. Isikul oli juba 26.12.2021 ja 30.12.2021 võimalik taotleda PPAlt rahvusvahelist kaitset. Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Seega on isik oluliselt viivitanud sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset ja teinud seda moel, mis annab põhjuse kahelda tema usaldusväärsuses; 2) isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbiviimiseks. PPA on teostanud

§ 15lg-s 1 sätestatud toimingud.

Lisaks peab PPA vastavalt

§ 18

lg-le 2 kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid; 3) isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna on alust arvata, et esineb põgenemisoht. Isik ei teinud varem politseiga koostööd. Ta muutis küsitluse käigus pidevalt ütlusi ega täitnud kaasaaitamiskohustust. Isik eiras lahkumisettekirjutust, asus end varjama ning jätkas Eestis illegaalselt töötamist ja viibimist. Seega on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta PPA-le olla kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja ta võib põgeneda endale sobivasse riiki. Isikul puudub õigus Eestis viibida, kuna tal ei ole viisat ega elamisluba; 4) isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse läbiviimiseks või isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki. 5. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.01.2022 määrusega PPA taotluse ning andis loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 23.03.2022 järgmistel põhjendustel: 1) PPA tugines taotluse esitamisel

§ 361lg 2 p-dele 4 ja 5. Rahvusvahelise kaitse taotleja võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel 2

(6)3-22-177 tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4) ja kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). VSS § 68 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb mh, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (VSS § 68 p 1); 2) põgenemisoht nähtub sellest, et isik ei ole täitnud lahkumisettekirjutust ega lahkunud Eestist talle antud tähtaja jooksul, kuigi ta lubas seda teha ja käis lahkumist PPA-s kinnitamas. Isik ei ole valmis vabatahtlikult PPA nõudmisi täitma, vaid võib oma huve silmas pidades neid eirata. Põgenemisoht nähtub ka sellest, et isik on juba püüdnud end PPA eest varjata, kui PPA kontrollis asjaolu, kas isik on riigist lahkunud. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine suure tõenäosusega tõhus. Ka isikut tõendava dokumendi hoiule võtmine ei pruugi isiku põgenemist takistada, arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust; 2) isiku suhtes algatati rahvusvahelise kaitse menetlus ja tema suhtes viidi juba osa menetlustoiminguid läbi, kuid menetluse läbiviimine eeldab veel isiku esitatud andmete ja tõendite ning tema väidete usaldusväärsuse kontrollimist, vajadusel isikult täiendava teabe kogumist. Seega peab isik olema PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav; 3) isik võib olla esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda lahkumiskohustuse täitmise takistamise eesmärgil. Isik viibib Eestis juba üle kuu aja, kuid ei ole pöördunud varem PPA poole rahvusvahelise kaitse taotlusega. Isik ei avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset tema esimesel kinnipidamisel ja lahkumisettekirjutuse tegemisel, vaid avaldas nõusolekut riigist lahkuda ja hankis ka tagasisõidupiletid. Samuti ei taotlenud isik varjupaika esimeses turvalises riigis, s.o Leedus ega ka Lätis, kust ta läbi liikus. Isikul ei ole õigust valida riiki, kus ta soovib varjupaika taotleda, vaid see tuleb esitada esimeses turvalises riigis kohe riiki sisenedes. Isik on kinnitanud PPA-le, et tema eesmärgiks oli leida tööd ja jääda riiki legaalselt elama. Samas pidi isik aru saama, et viisa on tähtajaline ja selle lõppedes tuleb tal riigist lahkuda. Seega ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse kohese esitamata jätmise põhjused usutavad. Kuna isik väitis esimesel korral PPA-le, et ta lahkub riigist vabatahtlikult ja ostab selleks tagasisõidupileti, ei ole tegeliku rahvusvahelise kaitse vajaduse esinemine usutav. Rahvusvahelist kaitset taotleti eesmärgil, et isikut riigist välja ei saadetaks. Arvestades isiku eesmärki – jääda Euroopasse ja leida siin tööd –, on usutav, et kinnipidamiskeskusest vabanedes asuks isik enda võimalikku väljasaatmist takistama ja end PPA eest varjama; 4) isiku kinnipidamist ei ole põhjust pidada antud juhul ebaproportsionaalseks abinõuks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 363lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning jätta PPA taotlus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohtu; 2) kohus ei ole hinnanud asjaolusid kogumis, sh ohtu maandavate asjaolude esinemist; 3) puudutatud isik põhjendas enda kartust tagasi koduriiki naasta juba 21.01.2022 PPA-ga toimunud vestlusel. Valgevene miilits kiusab isikut pidevalt ja ähvardab teda peksta, kuna ta 3

(6)3-22-177 osales Valgevene presidendi vastastel miitingutel. Miilits teostas läbiotsimise tema vanaema kodus. Tagakiusu tõttu lahkuski isik Valgevenest. Isiku huvides on rahvusvahelise kaitse menetlus edukalt läbida. Kohus ja PPA ei ole nende asjaoludega arvestanud; 3) kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Teiste järelevalvemeetmete rakendamist pole kaalutud ning pole näidatud, miks ei piisa lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kindlaksmääratud elukohas elamisest ja PPA-s registreerimise kohustusest või Vao vastuvõtukeskuses elamisest. Isikul on Eestis sõpru. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Puudutatud isik on taotlenud menetlusabi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Menetlusabi andmise tingimused on täidetud. Isikul puudub vara ja sissetulek, et ise tõlkimise eest tasuda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2022 määruse p 5). HKMS § 111 lg 4 järgi ei hinnata menetlusabi andmisel kohtulahendi tõlkimiseks isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Ringkonnakohus vabastab isiku käesoleva määruse resolutsiooni ja põhjenduste vene keelde tõlkimise kulude kandmisest.
  2. Halduskohus andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks

§ 361lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

9. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga seisukohaga, et

§ 361lg 2 p 5 kohaldamise eeldused on täidetud.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt direktiivi 2013/33 artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punktis d nimetatud kinnipidamise alus sõltub kahest kumulatiivsest tingimusest. Esiteks on vaja, et rahvusvahelise kaitse taotlejat peetaks juba väljasaatmise eesmärgil kinni direktiivi 2008/115 IV peatüki alusel ja teiseks, et objektiivsete kriteeriumide alusel on piisavalt alust arvata, et taotleja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et lükata edasi või nurjata tagasisaatmisotsuse täideviimist (vt Euroopa Kohtu 03.06.2021 määrus asjas nr C‑186/21 PPU, p 36). Seega saab

§ 361

lg 2 p 5 alusel rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik

§ 361

lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide ja konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata lahkumiskohustuse täitmine edasi või vältida väljasaatmist (vt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 13–16). Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt on isik pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinni peetud 48 tunniks ja kinnipidamise alusena märgitud

§ 361lg 2 p-d 4 ja 5.

Asja materjalidest ei nähtu, et isik oleks kinni peetud lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS-i alusel. Kuivõrd pole tõendatud, et isik oleks VSS-i alusel kinni peetud enne, kui ta esitas varjupaigataotluse, siis pole

§ 361

lg 2 p 5 alus praegusel juhul kohaldatav (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2004, p 12). Asjaolust, et isikule tehti 26.12.2021 vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutus, ei järeldu, et teda oleks kinni peetud VSS-i alusel. 10.

§ 361

lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isiku

§ 361lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks 4

(6)3-22-177 (nt ärakuulamisteks) kättesaadav. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. Menetluses tähtsust omavate asjaolude kontrollimiseks on isiku kinnipidamine õigustatud vaid juhul, kui esineb oht, et ta ei ole menetluses kättesaadav või hakkab selle läbiviimist takistama. Arvestades, et rahvusvahelise kaitse menetluses on tõepärased andmed isiku kohta sageli puudulikud või ei ole neid üldse, ei pea oht olema reaalne (Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 13; 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). 11.

§ 18

lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Rahvusvahelise kaitse menetlus oli seega algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited esitamata ja kontrollimata. 12. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et halduskohus ei ole põgenemisohtu piisavalt põhjendanud.

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. Põgenemisohuna käsitatavad asjaolud on loetletud ammendavalt VSS §-s 68 (vt

§ 361lg 21; Riigikohtu 19.06.2019 määrus asjas nr 3-19-415, p 16).

Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1) või välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Halduskohtu on põgenemisohtu põhjendanud sellega, et puudutatud isik ei ole täitnud lahkumisettekirjutust ja ei ole vaatamata tema poolt antud lubadusele lahkunud Eestist talle antud tähtaja jooksul ning isik on püüdnud end PPA eest varjata, kui amet kontrollis isiku riigist lahkumist. Arvestades praeguse juhtumi asjaolusid, on tõenäoline, et isik ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses PPA-le kättesaadav ja ta võib hakata menetlusest kõrvale hoidma. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult töötamise eesmärgil. Pärast lahkumisettekirjutuse tegemist lubas ta Eestist lahkuda, kuid ei teinud seda ja viibis jätkuvalt Eestis ebaseaduslikult. Isik ei ole esitanud selliseid asjaolusid, millest järelduks tema sotsiaalne, majanduslik ja isiklik side Eestiga. 13. Seega oli kinnipidamise alusena

§ 361lg 2 p-le 4 tuginemine põhjendatud.

Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks piisab ka vaid ühe aluse olemasolust. 14. Halduskohus ei ole jätnud hindamata kinnipidamise proportsionaalsust. Halduskohus on määruses (p 8) kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust hinnanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine isiku suhtes poleks tõhus. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede

§ 361mõttes soovitava eesmärgi suhtes.

Puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Määruskaebuses pole toodud välja selliseid asjaolusid, mille põhjal oleks alust hinnata tema kinnipidamist juba praegusel ajal ebaproportsionaalseks. 5

(6)3-22-177 15. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi VRSK § 361 lg 2 p 5 puudutavas osas. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.