Obsah (12)

§ 2§ 3§ 1§ 9§ 29§ 142§ 145§ 76§ 100§ 101§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-19061 CarCapit

§ 2

lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 1

lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 29

esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest.

§ 29

lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise 2 asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.

1. Kohtu hinnangul puudub alusel asja läbi vaatamata jätmiseks ning see kuulub menetlemisele Harju Maakohtus. Käenduslepingu punktis 10;; on pooled saavutanud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtus. Hageja on valinud hagi esitamiseks Harju Maakohtu TsMS § 104 lg 1 alusel. Kostja leiab, et kuna ta on füüsilise isikuna tarbija seisundis ning tema alaline elukoht on Soomes, siis Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse nr 1215/2012 kohtualluvust käsitleva neljanda artikli kohaselt esitatakse isiku vastu hagi, kelle elukoht on liikmesriigis, ka selle riigi kohtusse. Kohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et hagi kuulub läbivaatamisel TsMS § 104 lg 1 alusel Harju Maakohtus. Täiendavalt kostja poolt esile toodud määruse sättele tuleb juurde vaadata artiklis 25 sätestatud, mis reguleerib kokkuleppest tulenevat alluvust. Kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt saab vaidlus Eesti kohtule alluda juhul, kui TsMS või muude kohtualluvust reguleerivate õigusaktide sätete kohaselt peab Eesti kohus tulenevalt kohtualluvuse kokkuleppest vaidluse lahendama. Vaidlustes, mille jaoks erandliku kohtualluvuse reegleid määrusega ette nähtud ei ole, saavad pooled määruse art 25 kohaselt sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Lisaks võib kohus lahendada vaidluse ka põhjusel, et kostja ei ole määruse art 26 kohaselt kohtualluvuse kokkulepet vaidlustanud.
2. Vaidlustamata asjaolud, millest maakohus saab asja lahendamisel lähtuda, on:  hageja ja xxx on sõlminud 20.01.2017 laenulepingu nr xxx;  laenusaajat esindas seadusliku esindajana juhatuse liige A P;  hageja ja kostja on sõlminud 20.01.2017 käenduslepingu;  laen on laenusaajale üle antud ja see on põhivõlgniku poolt tagastamata. 11.

§ 142

lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide alusetu, sest käendussuhtest tulenevalt on hageja õigustatud esitama solidaarse nõue nii põhivõlgniku kui käendaja vastu. Käenduslepingu punktis 3 on pooled kokku leppinud, et kohustuse täitmise eest vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt. Seega tuleb hagi rahuldada ja põhivõlgnevus kostjalt välja mõista. 12.

§ 101

lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab võlgnetavalt summalt viivist lepingus sätestatud määras, mille suuruse on vähendanud 4000 eurole arvestades põhivõlgnevuse suurust ja kohtupraktikat. Kostja jäi tasu maksmise kohustuse täitmisel viivitusse 14.06.2020, viivise vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist

§ 162

järgi.

§ 162

lg-st 1 tuleneb samuti, et leppetrahvi võib 3 vähendada kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Menetluskulud

1. Kuna kohus rahuldab hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4