2-21-17601/12

2-21-17601 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-21-17601 Tsiviilasi E. V. hagi A. S. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad • • Kohtuistungi toimumise aeg 28.02.2022 Hageja E. V. (isikukood XXX) Kostja A. S. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON Lahutada E. V. (isikukood XXX) ja A. S. (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XXX. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3. E. V. esitas A. S. vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu. Hageja oli nõus, et tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. 1 Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. Pooltel ühist vara ei ole. Ühine laps A. on sündinud XXX ning jääb poolte kokkuleppel elama koos emaga. Lahutuse põhjuseks on see, et kostja tarbib alkoholi. Poolte abielulised suhted lõppesid
4. aasta juulis. Kuna kostja lubas alkoholi tarbimist piirata ning tegeleda poja kasvatamisega, elasid pooled alates
5. aasta augusti lõpust uuesti koos. Kostja alkoholi tarbimine hakkas sagenema ning poolte abielulised suhtes on alates
6. aasta novembrist jälle lõppenud. KOSTJA VÄITED
7. Kostja oli abielulahutusega nõus. Kostja selgitas, et pooltel ei ole ühisvara ning abielulised suhted lõppesid
8. aasta novembris. KOHTU SEISUKOHAD
9. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • poolte abielu sõlmiti XXX; • pooltel on alaealine laps A.. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte seletustest nähtuvalt on poolte abielulised suhted lõppenud alates
10. aasta novembrist. Hagiavalduse kohaselt on abielu lõppemise põhjuseks kostja liigne alkoholi tarbimine. Kuna hageja on seetõttu juba üks kord abielulised suhted
11. aastal lõpetanud, ei ole alust arvata, et abikaasad kooselu taastaks. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Abikaasadel ei ole ühisvara. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.
12. Kohus selgitab, et abielu lahutamine ei puuduta isa ja poja vahelisi suhteid. Samuti ei tähenda abielu lahutamine, et pooled ei võiks kooselu taastada.
13. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja on teatanud, et ei soovi kostjalt riigilõivu välja mõistmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 2