): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav 2 hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Vangistuses viibides kehtib kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Asjaolud Tartu Maakohtu
§-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist; 5) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. LÕPPARUANNE
lg 1 p 2) 3 Jrk nr Võlausaldaja Nõude summa Jaotise % eurodes 1 kohtutäitur Jane Rumjantseva 24,33 0,20 2 Riigimetsa Majandamise Keskus (rg-kood 70004459) 862,81 6,94 3 BB Finance OÜ (rg-kood 11306564) 535,90 4,31 4 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu) 10 348,80 83,30 5 Vivante OÜ (rg-kood 10005748) 253,24 2,04 6 Aktiva Finants OÜ (rg-kood 10746479) 398,45 3,21 Kokku: 12 423,53 100,00 S. R. u (pankrotis) pankrotivarast jaotiste alusel väljamaksete tegemise ja pankrotimenetluse lõpetamise otsustamiseks kutsus haldur kokku 4. veebruaril 2020 võlausaldajate üldkoosoleku. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Haldur on jaotiste alusel teostanud alljärgnevad väljamaksed: Jrk nr Võlausaldaja Väljamakse summa eurodes 1 kohtutäitur Jane Rumjantseva 3,43 2 Riigimetsa Majandamise Keskus 118,98 3 BB Finance OÜ 73,89 4 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu) 1428,12 5 Vivante OÜ 34,97 6 Aktiva Finants OÜ 55,03 Kokku 1714,42 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotimenetluse käigus laekus pankrotivarasse (Swedbank AS-s avatud kontole XXX) S. R. u sissetulekust (palgast) 2228,68 eurot. Lisaks tagastas võlausaldaja BB Finance OÜ kohtutäituri poolt pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist nõude katteks kantud 21,20 eurot. Andmed
lõikes 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava täiendava elatise nõudeid. Pankrotimenetluses massikohustused puuduvad. Pankrotivara arvelt on pankrotimenetluse kuluna tasutud väljamaskete tegemisega seotud panga teenustasud 1,72 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks on reserveeritud kokku 535,17 eurot: pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduv panga teenustasu 0,38 eurot ja halduri tasu 534,79 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa 4 S. R. u (pankrotis) pankrotimenetluses on rahuldatud II rahuldamisjärgu nõudeid kokku 1714,42 euro ulatuses. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Müümata vara puudub ning muud oodatavad laekumised teadaolevalt puuduvad. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur teostas pankrotivara valitsemise käigus järgmisi toiminguid: ˗ võlgniku konto väljavõtte ja võlgniku kohta tehtud registerpäringute tulemustega tutvumine võlgniku varalise seisu kindlakstegemiseks ja vara tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamiseks; ˗ võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine; ˗ võlausaldajate nõudeavalduste analüüs; ˗ võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine ja võlausaldajaga suhtlemine; ˗ jaotusettepaneku ja lõpparuande koostamine ja selle võlausaldajale ning kohtule esitamine. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Rahuldamata Jrk nr Võlausaldaja 1 kohtutäitur Jane Rumjantseva 20,90 2 Riigimetsa Majandamise Keskus (rg-kood 70004459) 743,83 3 BB Finance OÜ (rg-kood 11306564) 462,01 4 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu) 8920,68 5 Vivante OÜ (rg-kood 10005748) 218,27 6 Aktiva Finants OÜ (rg-kood 10746479) 343,42 nõude summa eurodes Kokku 10709,11 S. R. u (pankrotis) võlausaldajate makserekvisiidid: Võlausaldaja Raha saaja Konto nr Jane Rumjantseva XXX Riigimetsa Majandamise Keskus Riigimetsa Majandamise Keskus XXX BB Finance OÜ Inkassokeskus OÜ XXX 462,01 - XXX 895,98 XXX XXX 715,20 XXX XXX 753,00 XXX XXX 753,00 XXX XXX 48,00 XXX XXX 96,00 XXX XXX 2329,40 XXX kohtutäitur Rumjantseva Jane Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Maksu- ja Tolliamet 5 Summa 20,90 743,83 Viitenumber - XXX 1370,10 XXX XXX 60,00 XXX Rahandusministeerium XXX 1900,00 XXX Vivante OÜ Vivante OÜ XXX 218,27 - Aktiva Finants OÜ Julianus Inkasso OÜ XXX 343,42 XXX Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole antud pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Pankrotivara arvelt on tasutud väljamaskete tegemisega seotud panga teenustasud 1,72 eurot. Vajalike kulutuste prognoositavaks suuruseks on 0,38 eurot. Kulu on seotud halduri tasu väljamaksmisel tasumisele kuuluva ülekandetasuga. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotavaldusega koos esitas S. R. (pankrotis) kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku (
veebruaril 2020 võlausaldajate üldkoosoleku. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. S. R. avaldas soovi täita usaldusisiku kohustusi ise. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks on võlgniku pikaajaline kriminaalne käitumine. Võlgniku esimesed teadaolevad täitmata kohustused pärinevad aastast 2007. Halduri tasu S. R. u (pankrotis) pankrotimenetluses on laekunud halduri tegevuse tulemusena 2228,68 eurot. Raha on laekunud võlgniku sissetulekust kinnipidamiste tegemise tulemusena.
Haldur palub määrata tasu suuruseks 445,66 eurot, millele lisandub käibemaks 89,13 eurot, kokku 534,79 eurot. Halduri tasu väljamaksmisel tekib pangakulu 0,38 eurot. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 12. veebruari 2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 25. veebruaril 2020 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole. 6 Lõpparuanne vastab
Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne S. R. u (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu
lg 5 tähenduses.
lg 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud 1,72 eurot ja edaspidi pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduva kulu 0,32 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tegevuse tulemusel on S. R. u pankrotivarasse laekunud 2228,68 eurot. Tulenevalt
lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400 eurot 20% pankrotivarast. Halduri tasu alammäär oleks seega 445,66 eurot. Haldur taotleb tasu alammääras. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud ning määrab halduri tasu suuruseks 445,66 eurot, millele lisandub käibemaks 89,13 eurot, kokku 534,79 eurot. Tasu tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.
R. u pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlausaldaja võib
lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. S. R. u pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek
Võlgniku avaldus on seega esitatud tähtaegselt ning vastab seaduse nõuetele.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S. R. u kohustustest vabastamise menetluse. 7
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et S. R. ise täidaks usaldusisiku kohustusi. Kohus kuulas võlgniku ära 4. märtsi 2020 toimunud istungil. Võlgnik on esitanud kohtule kinnituse, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et kohus kohustab teda täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning S. R. u ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab S. R. u esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted iga kuue
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt S. R. u tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.
lg 4 järgi peab
R. u töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
R. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks (iga aasta 15. märtsil). Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui S. R. u sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.