Obsah (7)

§ 150§ 430§ 661§ 428§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-333 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS-i hag

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 297,50 eurot hageja PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS). Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-

1. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS-i hagi S Pi vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 11.01.2022 määrusega menetlusse.
3. Pooled esitasid 17.03.2022 kohtule kompromisslepingu.
4. Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromissi kooskõlas

§ 430lg 1 ja 2 sätestatuga.

Pooled märgivad, et nad on teadlikud

§ 430

lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §-is 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-22-333 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt

§ 430lg-le 2 kinnitamiseks.

Pooled välistavad tulenevalt

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 taotleb hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 297,50 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 7. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 8. Tuginedes

§ 661lg-le 4 on pooled välistanud käesolevas asjas määruskaebuse esitamise õiguse.

Poolte taotlus määruskaebuse esitamise välistamiseks on kooskõlas

§ 661lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

9. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 11.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 12. Hageja palub

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 297,50 eurot hageja PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS). 13. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-333. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik