← Eesti

3-19-2315/30

Obsah (9)§ 162§ 49§ 37§ 5§ 4§ 121§ 45§ 62§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-2315 Haldusasi E.H. kaebus Rae Vallavalitsuse 05.1

§ 162

lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kohtu poolt on lahendamata kaebaja 09.04.2020 menetlusdokumendis esitatud taotlus kaebuse muutmiseks, tõendite kogumiseks ja tõendite asja juurde võtmiseks. Käesolevaga lahendab kohus kaebaja poolt esitatud taotlused. 20.1 Kaebaja on esitanud taotluse kaebuse täiendamiseks alljärgnevate nõuetega: 1) tuvastada, et F. M. ja U. M. suhtes on Rae Vallavalitsusel tegemata haldusaktid, millega pidi olema ära otsustatud maa tagastamine ja vastavad õiendid; 2) tuvastada nende poolt tehtud eraõiguslike notariaalsete nõudeõiguste loovutus lepingute tühisused kohtuotsuse resolutsioonis, sest puuduvad haldusaktid pidi olema nende poolt tehtud eraõiguslike tahteavalduste aluseks; 3) tuvastada, et F. M. ½ mõttelises osas kaasomanikuna kaotas maa tagastamise õiguse peale kompensatsiooni väljamaksmist S. M., sest sooviti kompensatsiooni MaaRS § 6 lõige 2 punkti 1 alusel. Kompensatsiooni väljamaksmine ½ mõttelises osas maa kaasomanikule S. M. toimus haldusakti alusel ning selle alusel saab tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis, et F. M. poolt nõudeõiguse loovutamise leping on tühine, kuna mõttelistes osades kompenseeritava vara kaasomanikud said 5

(9)valida ainult kas maa tagastamise või kompensatsiooni võtmise vahel, mitte erinevalt; 4) tuvastada, et Rae Vallavalitsus on rikkunud uurimispõhimõtet haldusmenetluse seaduse § 6 tulenevalt. 20.2

§ 49

lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohus leiab, et kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tegemist on nõuetega, mille osas kuuluks kaebus tagastamisele. 20.2.1 Kaebajale ja M. O. M. erastatava maa suurus ja piirid on määratud kindlaks Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldusega nr 911, mille peale haldusasjas nr 3-15-2413 esitatud kaebused on jäetud Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsusega rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 otsusega muutmata. Kohtuotsused on jõustunud ja seega on kehtiva haldusaktiga määratud kindlaks maa-ala suurus, mida kaebajal ja M. O. M. on võimalik ostueesõigusega erastada (sh Sillaotsa A-34 talumaade arvel). 20.2.2 Tallinna Ringkonnakohus selgitas juba haldusasjas nr 3-20-98 tehtud määruses, et iseenesest on õige, et haldusorganil tuleb maa tagastamise taotluse lahendamisel selgitada välja kõik asja otsustamisel tähtsust omavad asjaolud ja vajaduse korral tuvastada ka tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumine (nt maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise kehtivus – vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2012 otsus nr 3-11-2941, p 16). See ei tähenda aga, et haldusorgan saaks taotluse lahendamise kohta antud haldusakti resolutsioonis tuvastada mingi asjassepuutuva tehingu tühisuse või nimetatud haldusakti vaidlustamisel oleks isikul võimalik nõuda sellise tehingu tühisuse otsuse resolutsioonis kindlakstegemist halduskohtult. Kaebuse nõuded on piiratud

§ 37

lg-tes 2-4 sätestatuga ja halduskohtu volitused piiritleb

§ 5

. Erandina võimaldab

§ 5

lg 2 halduskohtul teha koos haldusakti tühistamisega otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele oli suunatud haldusaktis sisalduv või haldusakti alusel tehtud vastustaja tahteavaldus. Kõigis muudes olukordades on tsiviilõigusliku tehingu tuvastamiseks pädev üksnes maakohus, mitte halduskohus (vt

§ 4lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1).

Kohus leiab, et nimetatu on kohaldatav ka kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõuete lubatavuse hindamisel. 20.2.3 Kaebaja on esitanud taotluse tuvastada eraõiguslike notariaalsete nõudeõiguste loovutamise lepingute tühisus kohtuotsuse resolutsioonis. Nimetatud nõudega on seotud ka kaebaja nõue, mille kohaselt palub kaebaja tuvastada, et F. M. ja U. M. suhtes on Rae Vallavalitsusel tegemata haldusaktid, millega pidi olema ära otsustatud maa tagastamine neile ja vastavad õiendid ning nõue tuvastada, et F. M. ½ mõttelises osas maa kaasomanikuna kaotas maa tagastamise õiguse peale kompensatsiooni maksmist S. M. Kaebuse põhjendustest tulenevalt taotleb kaebaja F. M. ja U. M. vahel 30.03.1998 ning U. M. ja H.M. vahel 05.06.2018 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisuse tuvastamist. Nimetatud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel, mis ei kujuta endast vastustaja tahteavaldust, ega sisalda ühtki haldusakti ning mida ei ole antud ühegi haldusakti alusel. Seega ei kuulu nimetatud nõude lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebus nimetatud nõudes tuleks kaebajale

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

Sama nõude on esitanud kaebaja ka haldusasjas 3-20-98, milles kohus tagastas kaebaja poolt esitatud kaebuse. Kuivõrd kohtul puudub pädevus tuvastada nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisust ning viidatud nõudega seotud tuvastusnõuete eesmärgiks oli nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisuse tuvastamine (F. M. ei oleks saanud teha tahteavaldust nõudeõiguse loovutamiseks U. M. ning U. M. ei saanud teha tahteavaldust maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise kohta H.M.le), siis ei aitaks kaebaja eesmärki saavutada nimetatud nõudega seotud ülejäänud tuvastusnõuded. Kaebus nimetatud nõuetes tuleks kaebajale tagastada

§ 121lg 2 p 2 alusel, kuivõrd vastava asjaolu tuvastamine ei tooks kaasa tehingute tühisuse tuvastamist kohtuotsuse resolutsioonis. 6

(9)20.2.4 Kaebaja on esitanud ka nõude tuvastada, et Rae Vallavalitsus on rikkunud uurimispõhimõtet haldusmenetluse seaduse §-st 6 tulenevalt.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Viidatud nõudega seonduvalt märgib kohus, et asjaolu tuvastamine, kas vastustaja on maa tagastamise menetluse läbi viimisel rikkunud uurimispõhimõtet, või mitte ei aita kaebajat oma õiguste kaitsel. Tuvastus iseenesest ei muuda ühtegi haldusakti ega toimingut õigusvastaseks. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta esitades kaebuse konkreetse haldusakti või toimingu peale, tuues kaebuse põhjendusena muu hulgas välja asjaolu, et haldusorgan on toimingu haldusakti andmisele või toimingu tegemisele eelnevas menetluses rikkunud uurimispõhimõtet ning ei ole asjas tähtsust omavaid asjaolusid piisaval määral välja selgitanud. Kaebaja poolt esitatud tuvastusnõue kuuluks seega kaebajale tagastamisele

§ 121lg 2 p 2 alusel.

20.2.5 Seega kuuluksid kaebaja poolt kaebuse täienduses esitatud nõuded kaebajale tagastamisele, ega aitaks kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele, milleks on liitmiseks sobiva maa erastamine. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse täiendamiseks 09.04.2020 menetlusdokumendis esitatud nõuetega rahuldamata. 20.3 Kaebaja on esitanud taotluse tõendite kogumiseks. Taotlus tõendite kogumiseks seondub kaebaja taotlusega tuvastada U. M. poolt H.M.le edasi loovutatud Sillaotsa A-34 maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu tühisus. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd taotlus seondub nõudega, mille menetlemist kohus võimalikuks ei pidanud. Seega pole tegemist vaidluse kontekstis asjakohase tõendiga (

§ 62lg 2).

20.4 Ka kaebaja poolt koos 09.04.2020 menetlusdokumendiga esitatud tõendid seonduvad kaebaja nõudega tuvastada nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisus. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd taotlus seondub nõudega, mille menetlemist kohus võimalikuks ei pidanud. Seega pole tegemist vaidluse kontekstis asjakohase tõendiga (

§ 62lg 2).

  1. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
  2. Kaebaja on vaidlustanud Rae Vallavalitsuse korralduse nr 1428, millega on jäetud rahuldamata kaebaja poolt 23.09.2019 esitatud avaldus liitmiseks sobiva maa erastamiseks. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et tema sooviks ei olnud erastada Uuetoa tee maatükke, vaid ebaseaduslikult tagastatud maatükke. Ebaseaduslikult tagastatud maatükkidena peab kaebaja silmas Sillaotsa A-34 maaüksuse maid, mis on Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korralduse nr 733 alusel õigustatud subjektile tagastatud. Asjaolu, et kaebaja peab silmas just korraldusega nr 733 tagastatud maatükke ilmneb, kui võrrelda kaebaja poolt kaebusele lisatud plaanil olevaid maatükke Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korralduse nr 733 lisaks olevate plaanidega, millel on kajastatud nelja korraldusega tagastatud maaüksuse piirid ja paiknemine.
  3. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja poolt 23.09.2019 esitatud avalduse liitmiseks sobiva maa erastamiseks. Kohus leiab, et vastustaja on kaebaja poolt esitatud avalduse jätnud õigesti rahuldamata ning korraldus nr 1428 on õiguspärane. Kohus põhjendab seisukohta järgmiselt.
  4. MaaRS § 312 lg 1 kohaselt käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui see ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata tema teemaa hulka. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei käsitata liitmiseks sobiva maana maatükki, mis kuulub erastamisele muul käesolevas 7

(9)seaduses sätestatud alusel, tagastamisele, või iseseisvalt munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele. kasutatava maaüksusena
  1. Kaebaja soovib omandada Sillaotsa katastriüksuseid (katastritunnused 65301:001:5355, 65301:001:5356, 65301:001:5357, 65301:001:5358), mis on Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldusega nr 733 tagastatud õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamise õigustatud subjektile H.M.le. Viidatud korraldus on kehtiv. Seega ei ole kaebaja poolt erastada soovitud maatükkide puhul tegemist MaaRS § 312 lg-s 1 sätestatud liitmiseks sobiva maaga, kuivõrd maa on tagastatud. Liitmiseks sobivaks maaks ei ole maatükk, mis kuulub tagastamisele, või on tagastatud. Praeguseks on tagastatud Sillaotsa A-34 maaüksus kantud kinnistusraamatusse ning kinnistu omanik on H.M.. Seega on kaebaja poolt soovitava maatüki puhul tegemist MaaRS § 312 lg- s 2 sätestatud maatükiga, mida ei käsitata liitmiseks sobiva maana. Vastavale asjaolule on põhjendatult tuginenud ka vastustaja kaebaja poolt vaidlustatud korralduses, st asjas on hinnatud tähtsust omavaid asjaolusid õigesti. Kuivõrd kaebaja on kaebuses väljendanud, et käsitleb liitmiseks sobiva maana Sillaotsa A-34 maaüksust, mitte Sillaotsa katastriüksuse ja Mäealuse katastriüksuse vahele jäävaid reformimata maaüksuseid, siis kohus ei hinda seda, kas nimetatud maaüksuste munitsipaalomandisse andmise taotlus takistaks kaebaja taotluse lahendamist.
  2. Kaebajale ostueesõigusega erastatavate maatükkide suurused ja piirid määrati kindlaks Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldusega nr 911, mille kohaselt oli kaebajal ning M. O. M. võimalik erastada ligikaudu 39,47 ha maad, sest piirnevad maatükid kuuluvad tagastamisele. Korralduse õiguspärasust kontrollisid kohtud haldusasjas nr 3-15-
  3. Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsusega jäeti kaebaja ja M. O. M. kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.11.2017 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 05.03.2018, mil Riigikohus jättis kaebaja ja M. O. M. poolt esitatud kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.
  4. Kohus nõustub käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu
  5. märtsi 2020 määruse punktis 12 tooduga, mille kohaselt isegi kui maa tagastamise korraldus oleks õigusvastane ja kaebaja saavutaks selle tühistamise ning maa nõudmise tagasi riigi omandisse, ei ole ühtegi vaidlusalustest katastriüksustest põhjust pidada MaaRS § 22 lg 13 ja § 312 tingimustele vastavaks. Selle sätte alusel MaaRS osas VI1 sätestatud korras maa omandamine on võimalik vaid juhul, kui piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga. Katastriüksused nr 65301:001:5355 ja 65301:001:5357 omavad juurdepääsu ning on vastavalt suurusega 6097 m2 ja 11,97 ha. Nende kuju ei viita võimatusele kasutada neid põllu- või karjamaana, metsamaana või ka elamumaana. Kummalgi katastriüksusel ei ole kaebaja kinnistuga ühist piiri, sest neid eraldab Jüri-Aruküla tee. Katastriüksused nr 65301:001:5356 ja 65301:001:5358 on vastavalt 3,35 ha ja 18 883 m2 ning nende asukohast, kujust ja suurusest tulenevalt saavad olla iseseisvas kasutuses samuti kas põllu- või metsamaana või muul otstarbel, sh elamumaana. Praegusel hetkel avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu puudumine ei tähenda, et seda ei oleks võimalik rajada kas vahetult Jüri-Aruküla teele või liiklusohutuse huvides läbi naaberkinnisasja, millel on juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas. Ükski eelnimetatud maatükk ei ole siilu- või ribakujuline. Nende maatükkide kuju vastab tavapäraselt tsiviilkäibes olevate maatükkide kujule.
  6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on korraldusega nr 1428 jätnud kaebaja poolt esitatud avalduse õigesti rahuldamata. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud avaldus on jäetud õigesti rahuldamata, puudub alus vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja poolt esitatud avaldus uuesti.
  7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. MENETLUSKULUD 8
(9)30.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik ei ole menetluses seisukohti avaldanud ega menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise küsimust ei tõusetu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.