← Eesti

1-16-11429/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-16-11429 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. jaanuari
  3. a määrus Vladimir Raukhiyaynenile Viru Maakohtu
  4. detsembri
  5. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Raukhiyayneni kaitsja Artur Umuršadjantsi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Vladimir Raukhiyaynen tunnistati Viru Maakohtu
  9. detsembri
  10. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 11 kuud vangistust. Sama sätte lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus, s.o 2 aastat 7 kuud vangistust, tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 7 kuud. Sellel ajal oli Vladimir Raukhiyaynen kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus
  11. jaanuaril
  12. a.
  13. Viru Vangla esitas
  14. märtsil
  15. a Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata täitmisele Vladimir Raukhiyaynenile mõistetud ärakandmata karistus. Selle põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu ei ilmunud
  16. veebruaril
  17. a registreerimisele, ei elanud kohtu määratud alalises elukohas, ega taotlenud luba elukoha vahetamiseks, Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks. Piirikontrolli infosüsteemi (PIKO) andmetel ületas Vladimir Raukhiyaynen
  18. veebruaril
  19. a kell 12.32 Eesti piiri ja lahkus Venemaale. Luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks ta kriminaalhooldusametnikult ei saanud.
  21. märtsil
  22. a toimunud maakohtu istungile süüdimõistetu ei ilmunud.
  23. märtsil
  24. a saabus Viru Maakohtule Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande lisa, milles kirjutati, et Vladimir Raukhiyayneni suhtes oli Venemaa Föderatsioonis kehtestatud ajutine väljasõidukeeld kuni
  25. juunini
  26. a.
  28. märtsil
  29. a toimunud maakohtu istungile süüdimõistetut sundtuua ei õnnestunud, sest olemasolevate andmete kohaselt viibis ta jätkuvalt Venemaal. Kriminaalhooldusametnik palus Vladimir Raukhiyaynen tagaotsitavaks kuulutada ning tema suhtes tõkendina vahistamist kohaldada. Maakohus sellega ka nõustus. Süüdimõistetu peeti kinni
  30. jaanuaril
  31. a. Maakohtu määrus
  32. Viru Maakohus rahuldas
  33. jaanuari
  34. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras täitmisele Vladimir Raukhiyaynenile Viru Maakohtu
  35. detsembri
  36. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, milleks oli 2 aastat ja 7 kuud vangistust. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 5.
  37. Asja materjalidega ja süüdimõistetu ütlustega on tõendatud, et ta on rikkunud mitut kontrollnõuet: ta pole elanud kohtu poolt määratud alalises elukohas ega ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, samuti on ta vahetanud elukohta ning lahkunud Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldajalt selleks luba saamata. 5.
  38. Eelnimetatud rikkumiste alusel on Vladimir Raukhiyayneni suhtes esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja Viru Maakohtu
  39. detsembri
  40. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Võttes arvesse, et süüdimõistetu lahkus juba kriminaalhoolduse algusjärgus omavoliliselt välismaale ja rohkem kriminaalhooldusesse ei ilmunud, ei jää muud üle, kui karistus täitmisele pöörata. Kuivõrd süüdimõistetu otsustas keelust hoolimata ikkagi oma tahtmine saavutada, on selge, et Vladimir Raukhiyaynen ei allu tema üle kehtestatud korrale. See tähendab, et ta ei suhtu talle tingimisi mõistetud karistuse kandmisesse tõsiselt ega ole läbi kriminaalhoolduse võimeline oma käitumist muutma. Arvestades Vladimir Raukhiyayneni erakordselt hooletut käitumist juba katseaja alguses, kus ta kadus kriminaalhooldusametniku vaateväljast välismaale, puudub veendumus, et ta suudab edaspidigi katseaja tingimusi täita. 5.
  41. Süüdimõistetule anti võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja kanda karistust tingimisi vabaduses. Vaatamata sellele pole Vladimir Raukhiyaynen suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Ilmselgelt pole tegemist isikuga, kes soovib näidata, et ta suudab oma edaspidise elu elada seaduskuulekalt. 2 5.
  42. Olgugi, et erakorralise ettekande esitamist on möödunud juba mitu aastat, pole see siiski aluseks erakorralise ettekande rahuldamata jätmiseks. Seda seepärast, et niisuguse olukorra on süüdimõistetu endale ise põhjustanud. Määruskaebus
  43. Viru Maakohtu
  44. jaanuari
  45. a määruse peale esitas Vladimir Raukhiyaineni kaitsja Artur Umuršadjants määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata jätta. Kaebuses esitatud argumendid olid kokkuvõetult sellised. 6.
  46. Vladimir Raukhiyaineni puhul omab olulist tähtsust vaid üks rikkumine ehk Eesti Vabariigist lahkumine. Kõik ülejäänud rikkumised on sellega seotud. Sõites
  47. veebruaril
  48. a Venemaale, plaanis ta Eestisse naasta juba samal päeval, kuid ei saanud seda temast olenematutel põhjustel teha. Seoses võimatusega Eestisse tagasi tulla polnud tal võimalik
  49. veebruaril
  50. a kriminaalhooldaja juurde registreerimisele minna ega elada aadressil XXX. 6.
  51. Tõele ei vasta kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes märgitud väide, et Vladimir Raukhiyainen ei taotlenud luba Eesti Vabariigist lahkumiseks.
  52. veebruaril
  53. a esitas Vladimir Raukhiyainen kirjaliku taotluse kriminaalhooldusametnikule palvega anda talle luba sõita Venemaale poja juurde ning külastada eriarsti. On põhimõtteline erinevus, kas kriminaalhooldusalune lahkub riigist kriminaalhooldusametniku teadmata ning ilma tema loata või teeb ta seda kriminaalhooldajat teavitades ning sooviga saada selleks vajalik luba. Kahjuks maakohus niisugust erinevust ei näinud. Vladimir Raukhiyainen taotles ühepäevast luba Venemaale sõitmiseks, märkides ära põhjuse, mille tõttu oli sõit temale vajalik. Sellest hoolimata sai ta kriminaalhooldusametnikult suuliselt eitava vastuse. 6.
  54. Kohtumääruses on piirdutud vaid Vladimir Raukhiyaineni rikutud nõuete konstateerimisega. Seda kinnitab ka maakohtu järeldus, et süüdimõistetu rikkus kohustust küsida kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks.
  55. detsembril
  56. a otsuse kohaselt pidi Vladimir Raukhiyainen elama oma ema korteris Narva mnt 80-2, Jõhvi. Eestist eemaloleku ajal suri tema ema. Pärast Eestisse naasmist detsembris 2021 ei saanud ta aga sellele aadressile asuda, kuna seal elasid teised, võõrad inimesed. Seetõttu oli süüdimõistetu sunnitud üürima teise korteri, mille aadressi teatas ta maakohtule
  57. detsembri
  58. a esitatud avalduses. 6.
  59. Vladimir Raukhiyainen tegi vajalikke pingutusi, et naasta Eestisse. Jõudes
  60. a detsembri keskpaigus tagasi Eestisse, üüris ta korteri, läks tööle ning ilmus
  61. detsembril
  62. a vabatahtlikult kohtusse, teatas endast ja märkis ära enda elukoha, lisades avaldusele ka vajalikud dokumendid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  63. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Vladimir Raukhiyainenile Viru Maakohtu
  64. detsembri
  65. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise osas. 3
  66. Vaidlust ei ole selles, et Vladimir Raukhiyainen lahkus
  67. veebruaril
  68. a Eesti Vabariigist ning sõitis Venemaale, kust pöördus tagasi alles
  69. a lõpus, mistõttu rikkus ta KarS § 75 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid. Niisiis tuleb anda hinnang sellele, kas rikkumised on toimunud mõjuvatel põhjustel või on ta suhtunud tingimisi mõistetud vangistuse kandmisesse hoolimatult, eirates tahtlikult sellega kaasnevaid nõudeid.
  71. detsembril
  72. a maakohtule laekunud taotluses selgitas Vladimir Raukhiyaynen, et ta oli isiklikel põhjustel sunnitud minema Venemaale – seda peaasjalikult seal elava poja terviseprobleemide tõttu. Pärast idapiiri ületamist puutus ta kokku Venemaa õiguskaitseorganite kohutava omavoli ja jõhkrusega: ta peeti politsei poolt kinni ning temalt võeti ära nii dokumendid kui raha. Ta vabanes alles mõne kuu pärast Sankt-Peterburis, tol hetkel polnud tal ei dokumente ega raha. Vene passi sai taastatud alles
  73. aastal, misjärel õnnestus tal Eesti konsulilt saada tõend Eesti elamisloa olemasolu kohta. Pärast vajalike dokumentide kättesaamist, sisenes ta
  74. detsembril
  75. a Valgevenest Leetu. Eestisse jõudnuna konsulteeris esmalt juristiga, tegeles enda elukoha küsimusega ning asus tööle OÜ-sse Biko Jõhvi. (kd 1, tl 119) Samasisulisi selgitusi andis ta ka maakohtu istungil (kd 1, tl 135).
  76. Vladimir Raukhiyayneni enda versiooni kohaselt oli ta sunnitud poja terviseprobleemide tõttu kiiresti Venemaale minema, kuid sattus sinna jõudes sekeldustesse, mis võtsid talt võimaluse Eestisse naasta. Ringkonnakohus leiab, et süüdlase versiooni edu ei saada. Esiteks pole kohtule esitatud ainsatki tõendit, mis säärast versiooni toetaks. Kui esimese astme kohtule saadetud kirjas selgitas Vladimir Raukhiyaynen, et ta oli sunnitud Venemaale minema lapse tervisemurede tõttu, siis kriminaalhooldusametnikule
  77. veebruaril
  78. a esitatud avaldusele lisas ta hoopis iseenda meditsiinitõendi (kd 1, tl 14). Õigupoolest oligi tol hetkel üheks loa andmisest keeldumise põhjuseks see, et Venemaal ravi saamine polnud tema jaoks ilmtingimata vajalik – seda põhjusel, et ta omas Eestiski tervisekindlustust. Tähelepanu väärib seegi, et Venemaal elavat poega saanuks ta rahaliselt toetada ka Eestist lahkumata, tehes seda kasvõi pangaülekande teel.
  79. Vladimir Raukhiyaynen versiooni usaldusväärsust ei suurenda paraku seegi, et aastatepikkuse Venemaal viibitud aja jooksul ei teavitanud ta toimunust Eesti ametivõime, eeskätt kriminaalhooldajat. Kummastav on ka tema tagasipöördumisteekond – Eestisse ei naasnud ta mitte otse, vaid tegi seda tiiruga läbi Valgevene ja Leedu. Eestisse jõudnunagi tegeles ta esmalt muude olmetoimetustega, selmet pöörduda esimesel võimalusel lähimasse kriminaalhoolduse esindusse juhtunust aru andma. Alles mõne aja möödudes teavitas ta kohut juhtunust.
  80. Kaitsja leiab, et on põhimõtteliselt erinev, kas kriminaalhooldusalune lahkub riigist salaja või teeb ta seda kriminaalhooldajat teavitades ning sooviga saada selleks vajalik luba. Tõepoolest, niisuguseid olukordi samastada ei saa. Teisalt ilmestab Vladimir Raukhiyayneni tegevus sellegipoolest äärmiselt ükskõikset suhtumist temale tingimisi mõistetud karistuse täitmisesse. Hoolimata kriminaalhooldajalt eitava vastuse saamisest, lahkus ta ometi Eesti territooriumilt. Niimoodi toimides rikkus ta tahtlikult käitumiskontrolli nõudeid ning võttis seeläbi teadliku riski, et talle mõistetud karistus pööratakse täitmisele.
  81. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks kergema üleastumisega. Olgugi, et kõik ülejäänud rikkumised kaasnesid Eesti territooriumilt lahkumisega, pole sel käesoleval juhul määravat tähtsust. Vladimir Raukhiyayneni rikkumisi tuleb hinnata tervikuna. Sisuliselt hoidis ta karistuse 4 täitmiselt kõrvale kogu katseaja ja naasis Eestisse alles pärast selle lõppu, mistõttu kriminaalhooldust ei olnud tema suhtes võimalik läbi viia.
  82. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
  83. jaanuari
  84. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.