Obsah (14)

§ 442§ 416§ 394§ 187§ 172§ 317§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 144§ 484§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse aeg ja koht 14.02.2022, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-122958 Tsiviilasi Holm Bank AS hagi M. P

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded

1. AS Holm Bank esitas 28.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 18.11.2021 hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes. 1.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS Holm Bank ja kostja M. P. 30.07.2020 laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping nr 1), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 490,74 eurot A OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 11.08.2022, intressimääraga 18% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 11.09.2020 kuni 11.07.2022 osamaksena summas 28,15 eurot ja 11.08.2022 osamaksena summas 27,90 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, osamaksed on tasutud kuni 11.03.2021 ning alates 11.04.2021 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Lepingu p
3. kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus hagejal nõuda kuni 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale lepingu eest neli teadet: 20.04.2021 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot, 27.04.2021 saadetud teate eest 5 eurot, 13.05.2021 saadetud teate eest 0 eurot ja 19.05.2021 saadetud teate eest 5 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 10 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. Hageja edastas kostjale 19.05.2021 ülesütlemise hoiatuse, milles hoiatas, et juhul kui 29.05.2021 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. 18.06.2020 saatis hageja kostjale ülesütlemise avalduse, millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 02.07.2021 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja tagastamata põhivõla jääk 18.11.2021 seisuga on 377,89 eurot. Kostjal on tasumata lepingu nr 1 maksegraafikujärgsed osamaksed alates 11.04.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 18% aastas, perioodi eest 12.03.2021 kuni 02.07.2021, summas 34,55 eurot. Graafikujärgsed maksed 10,06 + 9,58 + 9,09 = 28,73 eurot. Lisaks on hageja arvutanud intressi perioodi 12.06.2021 kuni 02.07.2021, so 21 päeva eest alljärgnevalt: intressi osamakse (11.07.2021) summa 8,59 eurot. Juulikuus on 31 päeva. 8,59 : 31 = 0,2771 eurot (päeva intress). 28,73 + (21 x 0,2771) = 34,55 eurot. Seega on lepingu kogu intressi nõude suuruseks 34,55 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 18% aastas ehk 0,049 % päevas, tasumata põhiosa summadelt perioodil 12.04.2021 kuni 18.11.2021 eest kokku summas 27,13 eurot (1,94 + 1,72 + 1,48 + 21,99) (dtl 42). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lepingu lepingutasu. Laenulepingul on lepingu p
5. kohaselt fikseeritud lepingutasu summas 5 eurot. Kostjal on lepingutasu osamaksed tasutud kuni 11.03.2021, alates 11.04.2021 on lepingutasu osamaksed tasumata kokku summas 3,53 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest kogusummas 10 eurot (meeldetuletuskirjad 27.04.2021 ja 19.05.2021). Hageja kogunõude suuruseks lepingu nr 1 eest on 473,10 eurot, millest põhivõlg moodustab 377,89 eurot, intress 34,55 eurot, viivis 27,13 eurot, lepingutasu 3,53 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 10 eurot. 1.
6. Hageja ja kostja sõlmisid 02.12.2020 laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping nr 2), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 214,28 eurot OÜ-lt T kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 13.03.2023, intressimääraga 19 % aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 13.04.2021 kuni 13.02.2023 osamaksena summas 13,01 eurot ja 13.03.2023 osamaksena summas 12,90 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja tasutumata on kõik lepingu nr 2 maksegraafikujärgsed osamaksed. Lepingu p
7. kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus hagejal nõuda kuni 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale lepingu eest neli teadet: 16.04.2021 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot, 22.04.2021 saadetud teate eest 3 eurot, 13.05.2021 teate eest 0 eurot ja 19.05.2021 teate eest 5 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 8 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. Hageja edastas kostjale 19.05.2021 ülesütlemise hoiatuse, milles hoiatas, et juhul kui 29.05.2021 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. 18.06.2021 saatis hageja kostjale ülesütlemise avalduse, millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 02.07.2021 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja tagastamata põhivõla jääk 18.11.2021 seisuga on 214,28 eurot. Kostjal on lepingu nr. 2 maksegraafikujärgsed põhiosa maksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 19% aastas, perioodi eest 03.12.2020 kuni 02.07.2021, summas 23,11 eurot. Graafikujärgsed maksed 6,66 + 6,46 + 6,27 = 19,39 eurot. Lisaks on hageja arvutanud intressi perioodi 14.06.2021 kuni 02.07.2021, so 19 päeva eest alljärgnevalt: intressi osamakse (13.07.2021) summa 6,07 eurot. Juulikuus on 31 päeva. 6,07 : 31 = 0,1958 eurot (päeva intress). 19,39 + (19 x 0,1958) = 23,11 eurot. Seega on lepingu kogu intressi nõude suuruseks 23,11 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 19% aastas ehk 0,052 % päevas, tasumata põhiosa summadelt perioodil 14.04.2021 kuni 18.11.2021 eest kokku summas 15,97 eurot (0,70 + 0,62 + 0,54 + 14,11) (dtl 49). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lepingu lepingutasu. Laenulepingul on lepingu p
8. kohaselt fikseeritud lepingutasu summas 5 eurot. Kostjal on lepingutasu osamaksed tasumata. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest kogusummas 8 eurot (meeldetuletuskirjad 22.04.2021 ja 19.05.2021). Hageja kogunõude suuruseks lepingu nr 2 eest on 266,36 eurot, millest põhivõlg moodustab 214,28 eurot, intress 23,11 eurot, viivis 15,97 eurot, lepingutasu 5 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 8 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 125 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot

§ 172lg 9 alusel.

Kostja vastuväited 2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 02.01.2022

§ 317

lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 17.12.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 17.12.2021 ja loeti kättetoimetatuks 02.01.2022, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 17.01.2022.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Holm Bank AS ja M. P. kaks laenulepingut: 30.07.2020 laenuleping nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 490,74 eurot A OÜ-lt kauba ostmiseks (intressimääraga 18% aastas) ja 02.12.2020 laenuleping nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 214,28 eurot OÜ-lt T kauba ostmiseks (intressimääraga 19% aastas). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja andis kostjale laenu asjade omandamiseks. Laenu võtmisega kaasneb laenusumma tagastamise kohustus (VÕS § 396 lg 1) ja lepingutest nähtuvalt ka intressikohustus (VÕS § 397 lg 1). Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Tasumata on 30.07.2020 laenulepingu nr xxxx alusel saadud laen osaliselt summas 377,89 eurot ja lepingujärgne intress perioodil 12.03.2021 kuni 02.07.2021, summas 34,55 eurot ja lepingutasu 3,53 eurot ning 02.12.2020 laenulepingu nr xxxx alusel saadud laen täielikult summas 214,28 eurot ja lepingujärgne intress perioodil 03.12.2020 kuni 02.07.2021 summas 23,11 eurot ja lepingutasu 5 eurot. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja eelnimetatud summad kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised iga osamaksega viivitamise eest vastavalt iga osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 18.11.2021 järgmiselt: 30.07.2020 laenulepingu nr xxxx alusel määraga 18% aastas ehk 0,049% päevas kokku summas 27,13 eurot ning 02.12.2020 laenulepingu nr xxxx alusel määraga 19% aastas ehk 0,052% päevas kokku summas 15,97 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja poolt hagiavalduses esitatud viiviste arvestusega (dtl 27-28, 31-32) ning seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele eelmärgitud sissenõutavaks muutunud viivised. Meeldetuletuskirjade saatmise kulu arvestamisel on hageja järginud VÕS § 113² lõikes 1 sätestatud korda, mistõttu on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka sissenõudmiskulude hüvitis meeldetuletuskirjade saatmisel kahe lepingu eest kokku summas 18 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 4.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (

§ 484², § 172 lg 9).

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik