Obsah (8)

§ 367§ 173§ 162§ 163§ 168§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-137787 Tsiviilasi Stokker F

§ 367

järgi võib võlausaldaja viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üürilepingu punkti 8.

1. kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,3% päevas viivitatud summalt. Eespool toodust tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt I välja mõista üürilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 2 773,60 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1 416,12 eurot ning viivise edasiulatuvalt tasumata põhivõlalt 0,3% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. KOSTJA VASTUS
2. Kostja I tunnistas põhivõlgnevust (tasumata jäänud üüriarved), ehk nõuet 2773,80 eurot ning vaidleb ülejäänud nõuetele vastu. Kostja I ei võta hagi õigeks menetluskulude ja viiviste osas. Kostja I hinnangul tuleb hagi menetluskulude ja viiviste osas jätta rahuldamata, kuna need on tingitud hageja teavitamiskohustuse eiramisest ja menetluskulud tuleb jätta pooltel kanda.
3. Põhivõlgniku ja hageja vahel olid pikkajalised koostöösuhted – põhivõlgnik oli hageja klient üle 15 aasta. Poolte vahel on välja kujunenud praktika, mille raames probleemide või küsimuste tekkimisel võetakse võlgnikuga otse ühendust telefoni või e-posti teel. Arvete tasumise ja maksekohustuste täitmisega ei tekkinud põhivõlgnikul tavaliselt kostja ettevõtetel probleeme. Juhul, kui mõni arve jäi õigeaegselt tasumata, siis võeti kostjaga koheselt ühendust ja arve oli koheselt ära tasutud.
4. Kostja I selgitab, et tema asutas Tatpar Production OÜ 27.02.2015 ning oli ajavahemikul 27.02.2015 -15.05.2019 ainuosanik ning kuni 05.06.2020 ainuke juhatuse liige. Seega üürilepingu sõlmimise ajal oli kostja I juhatuse liige ja ainuomanik. Kostjal I kui üürniku ainsal juhatuse liikmel ja ainuosanikul oli täielik ülevaade üürniku majandustegevusest, sh täitmata kohustustest. 15.05.2019 müüs kostja I Tatpar Production OÜ H. L.le ning astus äriühingu juhatusest tagasi. Äriühingu juhatusest tagasiastumisest teavitas kostja I hagejat kirjalikult eposti teel juba 27.06.
5. Seega alates 27.06.2020 oli hageja teadlik, et kostja I ei ole enam OÜ Tatpar Production juhatuse liige ja omanik. Seega arvestades hageja kogemust pidi talle olema ka selge, et sellest ajast ei oma enam kostja I ülevaadet üürniku kohustuste täitmisest. Tulenevalt sellest, et kostjal I olid siiani ainult positiivsed kogemused hagejaga ning aastate jooksul polnud probleeme tekkinud, kostja I põhjendatud eeldas, et juhul kui üürnikul (kostjal II) tekkivad probleemid üüritasu tasumisega, võtab hageja esindaja kostjaga I ühendust ja teavitab tekkinud võlast. Selline käitumine oleks poolte vahel kujunenud praktikaga kooskõlas, mõislik. Seda aga juhtunud ei ole. 3
6. Hagist nähtuvalt tekkis OÜ-l Tatpar Production võlgnevus juba septembris
7. Vaatamata sellele, et hageja oli teadlik omaniku ja juhatuse vahetamisest, ei ole hageja käendajaga ühendust võtnud ja võlast teavitanud. Vastavalt hagiavaldusele ütles hageja 29.10.2019 üürilepingu üles ning kohustas tagastama üürilepingu esemed hagejale ning andis võimaluse võlgnevuse tasuda. Ülesütlemisavaldust ei ole samuti hageja kostjale I edastanud ega vähemalgi määral teavitanud lepingu ülesütlemisest, võlast ega algatatud võla sissenõudmisest. Kostja leiab, et tegemist on hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisega. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hagi materjalidest ei nähtu millal ja kuidas oli hageja käendajat teavitanud tekkinud võlgnevusest ja sissenõudmise kavatsusest. Arvestades hagejaga olnud pikkajalist positiivset kogemust ja praktikat, on kostja I siiralt veendunud, et juhul kui hageja oleks kostjat I kui käendajat teavitanud tekkinud üürivõlast kas juba septembris või vähemalt enne ülesütlemist, oleks võlgnevust juba ammu likvideeritud kostja I poolt. Juhul, kui käendaja oleks võlgnevusest teadlik septembris-oktoobris, oleks tal võimalik võtta ühendust uue omanikuga, selgitada olukorda välja ning leida koos lahendust võla tasumiseks. Tänaseks on põhivõlgnikul uus omanik, keda käendaja ei tea ja kellega käendaja koostööd teha ei saagi.
8. Hageja teavitamiskohustuse eiramise tulemusena tekkis olukord, kus põhivõlgnevusele lisanduvad nüüd veel viivised ja põhjendamatu suured menetluskulud. Viiviseid ja menetluskulusid oleks olnud võimalik vältida, kui võlausaldaja oleks käendajat tekkinud võlast koheselt teavitanud. Hagejal olid kõik võimalused teavitada käendajat põhivõlgnikul tekkinud probleemidest. Tekkinud olukorras jääb mõistmatuks miks mitte keegi Stokker Finance OÜ esindajatest ei ole käendajaga ühendust võtnud ega teavitanud, et põhivõlgnik ei tasu nõuetekohaselt üüri ja Stokker Finance plaanib üürilepingu lõpetada ja kohtumenetluse algatada. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja I, et selles asjas ei ole põhjendatud nõuda käendajalt põhivõlast tekkinud viivist täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub kostja I jätta hagi viiviste ja menetluskulude osas rahuldamata täies ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Hageja nõuab põhivõlgnevuse, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste väljamõistmist. Kostja I on enda esimeses vastuses kohtule teatanud, et tunnistab põhivõlgnevust (tasumata jäänud üüriarved) ehk nõuet summas 2 773,80 eurot, kuid esitab oma vastuväited viivisenõuete osas (dtl 83). Eeltoodust nähtuvalt võttis kostja hagi õigeks osas, mis puudutab põhivõlgnevust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab õiguseksvõtul põhineva osa põhjendusteta ja rahuldab põhinõude õigeksvõtu alusel.

1. Alljärgnevalt lahendab kohus nõude viivisenõuete osas.
2. Kostja I ei vaidle vastu, et põhivõlgnik oli enda rahaliste kohustuste täitmisega viivituses. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid põhivõlgnevuse tekke ega sissenõutavaks muutumise aja osas.
3. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingu punktis 8.
4. on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,3% päevas 4 (dtl 58). Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnikul tekkinud hageja ees kohustus tasuda viivist järgnevalt. Kuupäev Võlgnevus Viivis 1 päeva kohta 30.08.2019 859,20 eurot 2,57760 € 203 523,25 eurot 30.09.2019 859,20 eurot 2,57760 € 172 443,35 eurot 30.10.2019 1 055,20 eurot 3,16560 € 142 449,52 eurot Viivituses päevade arv Viivis kokku 1 416,12 eurot
5. Hagi esitamise seisuga 20.03.2020 on hagejal seega õigus nõuda viivist kokku 1 416,12 eurot, mille tasumist hageja nõuab. Kostja I leiab, et hageja oleks saanud viivisenõude teket vältida sellega, kui oleks teda võlgnevusest ja selle tasumise vajadusest teavitanud varem.
6. Kostja I oli ajavahemikul 27.02.2015 -15.05.2019 ainuosanik ning kuni 05.06.2020 ainuke juhatuse liige (dtl 89-91). Alates 05.06.2019 ei olnud kostja I enam juhatuse liige, mis nähtub ka äriregistri väljavõttest. Äriühingu juhatusest tagasiastumisest teavitas kostja I hagejat kirjalikult e-posti teel juba 27.06.2020 (dtl 92). Seega hiljemalt alates 27.06.2020 oli hageja teadlik, et kostja I ei ole enam OÜ Tatpar Production juhatuse liige ja omanik. Hagejale pidi olema arusaadav, et sellest ajast ei oma kostja I enam ülevaadet üürniku kohustuste täitmisest. Hagist nähtuvalt tekkis OÜ-l Tatpar Production võlgnevus juba septembris
7. Kostja I väiteil hageja temaga võla tasumiseks ühendust ei võtnud ja ka ei teavitanud võlgnevusest. Vastavalt hagiavaldusele ütles hageja 29.10.2019 üürilepingu üles ning kohustas tagastama üürilepingu esemed hagejale ning andis võimaluse võlgnevuse tasuda. Kostja I väiteil ei ole ülesütlemisavaldust hageja kostjale I edastanud ega teavitanud lepingu ülesütlemisest, võlast ega algatatud võla sissenõudmisest. Hageja ei ole neid väiteid ümber lükanud. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hagi materjalidest ei nähtu millal ja kuidas oli hageja käendajat teavitanud tekkinud võlgnevusest ja sissenõudmise kavatsusest. Kohus leiab, et viiviste nõudmine enne hagi esitamist tekkinud ulatuses on seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega ja jätab nõude selles osas rahuldamata. 19.

§ 367

kohaselt võib võlausaldaja viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üürilepingu punkti 8.2. kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,3% päevas viivitatud summalt. Eespool toodust tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt I välja mõista viivise edasiulatuvalt tasumata põhivõlalt (põhivõlgnevus 2 773,60 eurot) 0,3% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Kuivõrd hiljemalt hagi esitamisest alates on kostja I võlgnevusest teadlik ja tal on olnud võimalus vältida viiviste teket võlgnevuse tasumise teel, mõistab kohus vastavalt hagis esitatud nõudele edasiulatuva viivise kostjalt I välja. 5 Menetluskulud 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 21.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 22. Kohus eristab hagi rahuldamise osas kolme nõuet: põhinõue, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised, edasiulatuvad viivised alates otsuse jõustumisest. Kostja I võttis hagi põhinõude osas omaks.

§ 168

lg-s 6 on sätestatud, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks pöördunud kohtueelselt kostja I poole kohustuse täitmiseks ja võimaldanud tal seda vabatahtlikult täita. Tõendatud ei ole ka, et kostja oleks käenduse alusel kohustuse tekkimisest (st põhivõlgniku võlgnevusest) üldse teadnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi õigeksvõtu ulatuses (põhinõue 2 773,60 eurot) kulud hageja kanda. Kohus jättis hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas nõude rahuldamata. Kohus rahuldas hagi ainult edasiulatuvate viiviste ulatuses. Edasiulatuvad viivised arvutatakse välja aastaste viiviste summa järgi, milleks on käesoleval juhul 2 773,60 * 0,3% * 365 päeva = 3 037 eurot. Hagi hinnaks käesolevas asjas on 7 226,81 eurot. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 3 037 / 7 226,81 = 42% kostja ning 100% – 42% = 58 % ulatuses hageja kanda. 23.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt

§ 174

lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

24. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 6